Mehe eks ei luba suhelda nende järeltulijatega. Mina püüan arvestada tema soovidega, kuigi süda on valust krampis, soovin olla abiks, näen ju, et abi vajatakse. Samuti ma ei saa kujunenud olukorras teha kingitusi. Ma ei tea, mis naudingu saab see naine sellest. Mees ei julge sekkuda, kardab kättemaksu ja tahab rahu. Samas kõik asjaosalised on pikemat aega määramatusest hullumas. Eesti on nii väike, et näib, justkui me ei mahuks siia elama. Kas on keegi olnud sarnases olukorras?

Mul oli sama olukord aastaid... Samuti olin kannatlik ja lootes, et asjad lahenevad. Mees on oma nö kartuses ja headuses leppis aga mina olin rahulolematu pidevalt ja lõpuks enam ei suutnud. Lahkusin suhtest. Need on keerulised asjad ja meil on valikuid kuidas neid lahendame. Mees seda ei lahendanud aga mina küll. Vajan rahu hinges ja elus. Siis lähen edasi ilma temata, mis teha. Kättemaksuhimulised eksid on kahjuks tihe nähtus. Arusaamatu mu jaoks, sest ise nii ei tee.igaüks valib oma elu ise, mitte elu ei juhi sind. Lepi sellega või tee oma korrektiive. Aeg ei pruugi midagi muuta.

Aitäh. Plaanisin mehe lastele disainida hinnalised ehted, aga nüüd ma ilmselt seda ei tee, kuigi ma arvan, et nad väga hindaksid seda ja sooviksid. Ent samas on nad mulle südame külge kasvanud ja ma ei kujuta ette, mitu aastat kulub enne kui suudan vabaneda neile ja nende lastele mõtlemast. Nüüd ka mees juba reageerib mu headele soovidele kurjusega. Kurb, kui laste elud ära rikutakse.

Kui planeerite mingit sõgedat tegu ja kahtlete, kas teha või mitte, jätke tegemata.
Kui planeerite mingit südamlikku tegu, kuid kahtlete, kas teha või mitte, tehke kindlasti.

Maailmas ei ole headust üleliia. Tehke seda juurde, isegi kui on vastaseid. :)

Elu on näidanud, et parim viis probleemivabalt suhelda on jääda maksimaalselt neutraalseks.

Mitte suruda peale OMA head.
Õuna ega briljantkeed, morssi ega mootorratast.

Surmkindlalt leidub keegi, kes selle kingi taga pahatahtlikkust näeb.

Alati tohib mööda ämbreid käia!

Minu elu on näidanud mulle täpselt vastupidist. Pealesurumisest ei räägi. Teed lihtsalt head, saad head vastu. Ükskõikseid terve maailm niigi täis.

Ükskõiksuse ja neutraalsuse vahe on suur.

Isikustamata ja piirita h e a d pole olemas, on hea, mis sobib sulle, kuid mitte Peetrile, samas on hea, mis sobib Peetrile, kuid mitte sulle.

Ühele ema ja teisele tütar.

Jah, ajame nüüd teemaalgataja jaoks asja hästi keeruliseks.

Mina lähtun halli lausest: Plaanisin mehe lastele disainida hinnalised ehted, aga nüüd ma ilmselt seda ei tee, kuigi ma arvan, et nad väga hindaksid seda ja sooviksid.
Hall tunneb lapsi ja teab, mis neile meeldib.
Heategu lastele = hea tegu.
Kui see sama akt võrdub pahateoga eksi suhtes, siis tuleb valida, mida olulisemaks peetakse. Kas laste tundeid või eksi kapriise.
Arusaamatuks jääb tegelikult see, mis vanuses lapsed on, kaua on koos oldud jne. Eelkooliealiste puhul ilmselt asjaolud pisut teised kui 13-14-aastaste puhul, kellega juba pikalt suheldud ja läbisaamine kena.

Üldiselt siiski suured lapsed otsustavad ise, kellega nad suhtlevad ja kellega mitte. Hoolimate vanemate arvamusest. Kuna teemaalgataja räägib disainehete kinkimisest, siis ei saa ju väikeste lastega tegu olla.
Samas kui mees ka ei taha, et praegune naine ta lastega suhtleb, siis mehe soovidega peaks naine küll arvestama. Vähemalt oleks see kena tava.

üldiselt - ärge toppige oma nina sinna, kuhu teid ei taheta. Mis valu teil küll on ennast teiste pere asjadesse segada. Mõni kohe ei saa oma elu rahulikult elada, ikka peab endale mingeid mõttetuid probleeme tekitama. Kui mitte keegi, ei laste ema ega ka laste isa EI SOOVI, et te nende lastega asjatate, siis on ainuke õige tee seda soovi austada. See et te olete nende laste isa teise ringi naine, ei anna teile mingit õigust pidada iseenesest mõistetevaks, nagu oleks teil mingit suured õigused nende lastega suhelda. Ei ole. Kui teid nende laste ellu ei soovita, siis te oletegi MITTE KEEGI nende laste jaoks.

Kui teid nende laste ellu ei soovita, siis te oletegi MITTE KEEGI nende laste jaoks.
---
Lapsed ju soovivad?

Naljakas sõda. Tundub, et nendest lastest on taas lihtsalt "vahend" tehtud oma mingite väljaelamata tunnete jaoks...

Naana Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kui teid nende laste ellu ei soovita, siis te olet
> egi MITTE KEEGI nende laste jaoks.
> ---
> Lapse
> d ju soovivad?

Kust sa seda küll välja loed? Mina loen välja, et ainult mingi rahuldamata tähelepanunäljas tädi üritab meeleheitlikult ennast kalliste kingitustega lastele omainimeseks osta. Loe eestpoolt: "ma arvan, et nad väga hindaksid seda ja sooviksid". Tädi ARVAB...... Muidugi, eks lapsi on suht lihtne kingitustega ära osta, et nad silma all hea näo teeksid, aga suured lapsed leiaksid vabalt võimaluse suhelda, kui nad seda SOOVIKS. Järeldus, ei soovi ka lapsed. Ainus kel kange häda on, ongi see uus naine, kes ei saa mingil põhjusel oma elu elatud vaid peab ennast teiste ellu susima.

Ja mis sina nüüd tõmbled ja pröökad nii kigliselt? Tunned neid lapsi paremini kui teemaalgataja? Või oled ise selline lapsevanem, kellel haige armukadedus läbi laste välja lööb? Kohutav susija oled ise, tädi niisiis. Jälestan selliseid krdi nõukaaegseid käsuandjaid ja pröökajaid. Lastest on sellistel tavaliselt täiesti pohh, maandavad oma egojupatsit. Jälk.

Tegelikult ei puutu olukord tõesti absoluutselt mitte teemaalgatajasse. Las laste vanemad klaarivad asju omavahel - lapsed ju nende omad.
Ei maksa end segada võõra pere asjadesse. Kui võtsid teise ringi mehe, siis pead sellega leppima, et mehel on ka teine elu, millesse sul asja ei ole. Teie suhted mehega on teie probleem, mehe suhted oma lapse emaga ja lastega aga nende probleem.
Nii lihtne ongi!

jeezuz Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ja mis sina nüüd tõmbled ja pröökad nii kigliselt?
> Tunned neid lapsi paremini kui teemaalgataja? Või
> oled ise selline lapsevanem, kellel haige armukad
> edus läbi laste välja lööb? Kohutav susija oled is
> e, tädi niisiis. Jälestan selliseid krdi nõukaaegs
> eid käsuandjaid ja pröökajaid. Lastest on selliste
> l tavaliselt täiesti pohh, maandavad oma egojupats
> it. Jälk.

Tõesti oled jälk. Ei ela ise ja ei lase ka teistel elada. Ainult ropendama oled kange. Eks selle pärast karjudki siin, et konnasilm sai valusasti pihta. Sina oled järelikult ka selline, kes tahab teiste eest elada ja nende eludes osaline olla. Oma elu puudub. Õudsed inimesed sellised.

Mis puutub siia nende laste tundmine? Sina tunned ja tead täpselt seda peret või? Või mis puutub siia minu elu või lapsed? Mind pole maha jäetud ja minu mehel pole uut naist, kes minu ellu üritaks ennast vahele surkida. Ja jumal tänatud, tunnen sellele laste emale tõesti kaasa, et mees sellise õudse moori otsa sattus, kellel mehe endine pere nagu mingi pind tagumikus torgib ja kes ei saa lasta mehe endist peret rahulikult oma elu elada.

See on ikka mingi tüüp vanamutte, kes keset laupäeva mööda erinevaid foorumeid kappavad, kisavad, et kellelgi pole õiget elu (peale nende), kõik elavad ja teevad valesti (peale nende) ja pritsivad sappi. Ikka täitsa sarnane stiil neil "elajatel" vaatan. :D

Lapsed on täiskasvanud. Ma ei soovi neid ära osta, pigem vastupidi, soovin omaenda privaatsust säilitada. Kuid nad on nii kenad, et tahaks neile midagi ilusat kinkida, tõesti tahaks. Mul pole ka midagi selle vastu, et nende emale midagi kinkida, ma isegi tean, mida ta sooviks saada. Ma olen aru saanud, et mees ei suuda lahendada meievahelisi probleeme, kuna ta on mees. Soovin, et ta eks võtaks minuga ise ühendust, kui ta tunneb, et on selleks valmis, ja siis lahendame asjad ise ja seejärel esitame lahenduse mehele. Nii peaks see toimima, sest muud variandid pole siiani toiminud.

Täiskasvanud inimesed võivad vast ikka ilma hirmuta omavahel suhelda, kingitusi teha või vastu võtta?
Ei saa sellest exiga suhtest ainult aru, et kas sellest siis peab üldse nii palju end segama laskma.
Vägisi armsaks ei saa. Ja kas peabki.

Kui lapsed on täiskasvanud, siis on neil vabalt võimalik ise suhelda. Kui nad seda ei tee, siis järelikult ei ole sa oma kingitustega soovitud isik ja sind ja sinu kingitusi pole neile vaja. Mida sa susid, jäta võõrad inimesed rahule. Vastikud kohe sellised võõrastesse eludesse oma nina toppijad. Kui on kange häda kingitusi teha, siis vii lastekodusse vm. Seal oldaks kindlasti õnnelikud. Aga nagu Naanagi kirjutab, vägisi armsaks ei saa ja vägisi topitud kingitused ei tee mitte kedagi rõõmsaks ega õnnelikuks.

Nagu venemaa abikonvoi ukrainasse.
Kui aus olla, siis mina ei saa sellest teemast siin mitte midagi aru. Kes on kelle eks? Et mees jättis pere maha ja võttis uue naise, siis aga läks vana naise juurde tagasi ja nüüd ei taha keegi vahepeal figureerinud mehe armukesega tegemist teha. Mehe armukesel aga tekkis mingil hetkel lähedane suhe mehe lastega (ta arvas, et tekkis). Lapsed ei tunne poolehoidu inimesega, kes on nende vanemate vahel. Ja nüüd püüab armuke meest tagasi võita läbi mehe laste, tehes kingitusi. Ja on õnnetu, et teda kui kaltsu on kõrvale jäetud.
Mis te sorgite siis hunnikutes. Kas normaalseid mehi pole? Lasete end mingitel abielurikkujatel kaltsuna kasutada.