Olin 2 aastat abielumehe armuke.Mees lahutas,abiellusime.Olin mehele ametlikult 3.naine.Väidetavalt eelnevad abielud purunesid,sest oligi vótnud valed naised,et mina olen lópuks see, keda on kogu elu otsinud.Aasta pärast algas jutt,et ahtistan ,piiran ja mis iganes veel.Muutus oli rabav.Algasid alusetud súúdistused nuuskimisest ja kontrollimisest.Asi tuli kuidagi tuttav ette,sest sama juttu kuulsin kui tutvusin temaga-aga oma ex-naistest.Tuligi välja,et mehel on uus armuke,kes järjekordselt on päästmas meest fuurija kúúsist.Tuli kiire lahutus.Mees oli flirdi ja seksi sóltlane,mina lihtsameelne lollike,kes oli sillas mehe moosimisest ja úlisuurest tähelepanust.Oligi liiga ilus.Mina uskusin kóike ja olin kui taevariigis.Aga noh,mida kúlvad seda lóikad,kuigi lootsin,et see minu kohta ei käi.Ei saa aru,miks sellise kiiksuga mehed úldse abielluvad.Vótku endale koduabiline ja tómmaku ringi.Aga ilmselt mänguline efekt(mehe päästmine)jääb ära.Kui juba hakkab tulema alusetuid súúdistusi ja muud sellist las läheb.Selliseid parandab ainult haud .Sellised on nii libedad sellid,et esimesest kohtumisest tundub,et olete hingesugulased. Kóik on petekas.