Ütleme ausalt - 35-selt võid sa ise ju näost noor välja näha, aga oma munarakkude välimust sa ei näe ja ei tea, et need on juba vanad. Et need on sinu elu jooksul kogunud äpardusi, kemikaale ja tõbesid ja pole hoopiski need, mis nad olema peaksid.
Jah, mitmed mu tuttavatest on 40-sena ja üle selle veel ühe lapse saanud - aga ainult üks neist lastest on täiesti terve. Jah, kahe nooruses saadud terve lapsega emal on 40-sena saadud laps üldjuhul väga allergiline + astmaga või muude krooniliste tõbedega. Ja lapse haigus on vaev, mida ei tahaks ühelegi lapsevanemale.
Nii et praegu on aeg teha otsus kogu ülejäänud elu kohta - kas saad lapse kohe või ei saa seda üldse mitte kunagi.
Loomulikult on lapseta elul oma hea külg ja see hea külg on tegelikult väga-väga suur. Nagu sa ise mainisid, on lapseta vanematel sisuliselt vaba elu, käivad kus tahavad, kulud on oluliselt väiksemad, stressi on oluliselt vähem. Tööd on vähem, kodu püsib korras, keegi ei lõhu midagi titena ringi tatsates ja maailma uudistades ega teismelisena vanemate äraolekul pidusid pidades. Keegi ei nõua olulist osa su ajast ja rahast ja kannatusest, võid seda jagada vaid mehele, kes on täiskasvanud ja mõistlik ja seetõttu ei nõua nii palju. Laps on rist ja viletsus, siin pole midagi varjata.
Aga lapsega elu eelis - vaat see võib ka olemata olla. Keegi siin eespool kuskil sarnase teema juures kirjutas, et tal on tubli naabrimammi, kes üles kasvatanud kolm last. Esimene poeg läks venemaale ja löödi seal maha, teine poeg istub kinni ja tütar pages Austraaliasse ja ei kavatse sealt kunagi tagasi tulla. Rõõmu kui palju. Rääkimata neist, kel laps puudega - aga mida kauem ootad, seda suurem tõenäosus on puudega laps saada(munarakkude vanus!).
Nii et ei hakka mina sulle järele kiitma, et tubli tüdruk, oota veel viis aastat, lehvi ringi ja reisi, aega ju on.
Aega ei ole - tee otsus kohe.