Ma tänan kõiki teemasse süvenemise ja arvamuse avaldamise eest. Ma proovin asja suhtuda võimalikult objektiivselt ja näha olukorda erinevatest vaatenurkadest, mitte ainult enda omast. Kindlasti ei süüdista ma mehe eksnaist, sest keegi pole väevõimuga mu meest minema vedanud. Samuti ei süüdista ma meest, sest tema käitus oma soovi järgi ja selle eest ei saa kedagi süüdistada. Ma ei saa süüdistada meest ka enesele valu põhjustamises, sest see emotsionaalne valu tuleb minu enda seest. Mees saaks mulle haiget teha siis kui ta näiteks mulle varba peale astuks. Valu mida praegu tunnen, tuleb minu seest ja tingituna minu enda mõtetest. Minu valik on seda valu tunda või mitte tunda. Kindlasti ei hakka ma endale ühtegi emotsiooni keelama, ma luban endal tunda kõike! Kui tunnen viha- lähen karjun ennast metsas tühjaks, kui tunnen valu- nutan ennast magama. Tunnen, et ei tohiks aega raisata "süüdlase" ja "ohvri" otsimisele, vaid keskenduda lahenduse leidmisele. Nagu olen enne korduvalt kirjutanud, siis andestan ma nii või naa- ja seda mitte mehe, vaid enda pärast. Ma olen näinud neid inimesi, kes endas pettumust ja viha kannavad ning iseennast ja ümbritsevaid inimesi sellega kannatama panevad. Kurb. Ma ei anna andeks, sest tingimusteta armastus minult seda eeldab, ma annan andeks, sest oma südames ma tunnen nii. Ma armusin mehesse sellisena, nagu ta on ja kui ma teda enda äranägemise järgi kujundama hakkan, ei jää sellest inimesest midagi järgi. Sellepärast ei pidanud õigeks tema äraminekut takistada. Ma ei kavatse talle midagi ette heita, sest see ei muuda nagunii olnut. Ette heitmisega langetaksin ennast ohvrirolli ja valmistaksin mehele süümepiinu selle eest, et ta käitus oma soovide kohaselt.
Praegu tundub nii, et ma ootan ta ära korras kodu ning sooja toidu ja vastuvõtuga. Mis edasi saab, näitab aeg- annan kontrolli käest ja lasen elul ennast juhtida. Seejuures ei unusta ma enda vajadusi olla hoitud ja armastatud ning väärt kõike head. Südamest soovin, et olukord laheneks meile kõigile kõige soodsamal viisil- mulle, mehele ja tema eksnaisele.

Läheb laseb korra toru tühjaks ja tuleb tagasi. See ongi peamine, et tagasi tuleb. Naise kohustus ongi vahel andestada ja peret koos hoida.

Naise kohustus ei ole andestada, naise valik on andestada. Ma ei lugenud küll kõike läbi aga nii palju sain aru, et neil ei ole peret mida nii hädasti oleks vaja koos hoida. Liina, sa oled hea inimene, soovin sulle kõike ilusat

paku sexelamust, et mäeletab et läheb su juurest jalad nõrgad.

siis ehk tuleb ka tagasi, samas ise ei vali kunagi ühtegi lastega meest, lihtsalt seda keppi saab mugavamalt ka ja ei viitsi teiste elusid, ka mehe laste omasid ja ex naiste omasid, elada.

kuna olen ise sarnases - no ikka veidi hullemas :) olukorras olnud, siis mõistan sin täiesti. ja sinu viimases kirjas toodud lahendus on antud olukorras ilmselt parim.
mul on seljataga paarkümmend aastat õnnelikku abielu. no ikka väga õnnelikku.
aga paarikümne aasta eest, olles suht noor ja rumal, jäin ma peale ühte kirgikku ööd, hurmava meesolevusega, rasedaks. temalgi oli eks ja ilmselt ka paras suhete/tunnete virrvarr. otsustasime koos, et loome perekonna ja laps ka nagu peaaegu juba olemas. mõne aja pärast saabus mehel pulma-aastapäev eksiga. eks keerutas veidi saba ja mees vudis kenasti kohale. küsis ka, et ega mul selle vastu midagi ole. ma ilmselt ahmisin õhku - või mida iganes, igatahes ta läks. mina istusin autosse ja sõitsin ekspeikaga pidutsema. mingil hetkel tundsin, et olen vales kohas ja keerasin autonina mehe eksi elukoha poole. astusin uksest sisse ja teatasin, et nüüd on pidu läbi ja kojuminek. mees tuli lontalonta kaasa ja eks saatis mulle pilgu, mis oleks pidanud tapma :D

Tere hommikut hea Liina,

Ja Sa oledki naljanina ;))

Anna andeks aga Sinu nn. "objektiivsus" on pimestatud Sinu armuvalust. Ja see ei ole muidugi enam hea variant.

Kas Sa arvad, et ega enam rohkem ei ole võimalik juu haiget saada selle mehega? Mina isiklikult ei oleks selles nii kindel, arvestades asjaolu, et tema eks tuleb ka tagasi Eestisse ...

Ja Sa taludki "alandlikult" seda faktilist ja elulist olukorda, et Su elukaaslane sõitis tähistama Jõule ja Aastavahetust oma eksi juurde.

Mehena ma saan Sulle öelda uuesti ja veelkord, et mina mehena hoian ja hoolin naisest, kes on mulle kõige kallim ja armsam, st. et ma ka tähistan selle kõige kallima inimesega koos aastavahetust ja muid olulisi tähtpäevi.

Sa oled liiga hea, et olla tõsi ;)

Avameelselt öeldes, ma olen sutsu mures Sinu pärast ;)

Ilusaid ja kauneid Jõule Sulle !



Toimetatud 1 kord(a). Viimati RR Wraith 23.12.2015 09.24.

Liina, imetlen su arukust. just arukus annab võimaluse keerulistest olukordadest välja tulla, iga väljatulemisega saad aga juurde kogemusi ja õpid seeläbi. soovin sulle edu!

Antud juhul on teema algataja küll paremat väärt. Ta on vaba ja vallaline ning võiks võtta mehe, kes samuti vaba ja vallaline. Mis ta peaks kannatama (nagu praegu) eksi eelmiste suhete töttu?

Sattusin alles täna lugma seda teemat . . . siin tuleb veelkord öelda, et ikka ja jälle selgub, et mehed on Marsilt, naised Veenuselt.

Et kui sa mehele otsesõnu ei ütle, et oled solvunud, siis üks keskmine eesti mees seda ise ei taipa. No lihtsalt ei teki sellist mõtetki, sest sina ju ütlesid, et mine pealegi. Ise andsid talle positiivse signaali minekuks! Ja ta usub seda üks-üheselt, sest tahab uskuda, et see on tõesti nii. Ja vaat nüüd ei aita tagantjärele enam miski väljakolimine ega mehele tagasitegemine, sest mehel, ullikesel, polnud ju aimugi, et see tema äraminemine sulle ei meeldi. Sa ütlesid ju teistpidi!

Nii et see rong on läinud, siin ei paranda enam midagi.

Nüüd on siis kaks varianti: kas edaspidi teed oma tunded talle puust ja punaseks, sest nüüd on siililegi selge, et sinu mõtteid tema ei loe. Tunnete taipamisest rääkimata.

Või mõtled hoolega ette, mis saab näiteks jaanipäevast, järgmisest aastavahetusest ja eksi sünnipäevast, sest selge on see, et kui eks näpuga viipab, on sinu mees tema juures kõpsti! kohal.
Kui see kõpsti! kohalolemine sulle tõesti meele järele on - noh, olgu ta sul siis pealegi. Nännutate edasi, eks kolmandaks voodis, sina viies ratas vankri all. Tunned end edaspidigi põrandakaltsuna, aga ära enam virise, ise olid nõus!

Aga see variant ei sobi - siis pane end maksma.
Et üks naine korraga.
Ja kui ta sellest kinni pidada ei suuda (tihti tuleb tunnistada, et toida hunti palju tahad, hunt vahib ikka metsa poole), siis tuleb leida keegi, kellega päriselt suhe luua. Noh, selline suhe, kuhu eksid end vahele suruma ei pääse.

Lihtsalt tuleb tunnistada, et see mees polnud ikkagi päris kõlbulik - olid küll suures osas samad mõtted ja tunded, aga tema eksi kohapealt mitte.

viimane postitus teema autori poolt oli tõesti murettekitav. ilmselgelt said kõvasti haiget, aga ohverdad ennast selle mehe jaoks. mees elab ju avalikult kaksikelu! kas sa oled tõesti arvamusel, et ta need paar nädalat võõrsil oma eksiga ainult kultuuri naudib? sina aga lönta-lönta, ootad teda veel pidulauaga koju!? mina näen siin küll lõputa õuduste algust, aga eks see on ikka igaühe enda valik, kas õudne lõpp või siis lõputu õudus, mis hakkab nüüd sinu elus edaspidi toimuma. ise olen oma elus kogenud nii ühte kui teist. kui esimesel korral oli isegi võimalik mulle kärbseid pähe ajada "sõber olemisest", siis teine kord avastades teise mehe mulle taas kärbseid pähe ajamast, tegin asjale kiire lõpu. kes nüüd minu pihta tahab nooli tulistada, et miks 2 meest mulle on üritanud kärbseid pähe ajada, siis vaadake enda sisse ja küsige endalt, mitu korda olete ise pettumust kogenud oma partneri poolt?

mehe elu ikka väga mugavaks tehtud. eksi juurest tulles võetakse lausa sooja toiduga vastu. miks siis mitte kahte naist pidada, kui mõlemad sellega nõus on.

Elu annab meile õppetunde ja kui on vaja millestki eemale hoida, siis saame selle märgiks haiget. Kui ei "kuula" saatust, siis saame veel rohke haiget jne. Kuni mõistame. Mina sain ühelt mehelt oma vitsad. Olime suhtes. Ta hakkas taga ajama teist naist, kes temast (õnneks või kahjuks) huvitatud ei olnud. Seepeale kõlbasin jälle mina ja räägiti suurest armastusest. Mina muidugi sain sellest kõrvalehüppest väga haiget. Aga andestasin ja elu läks edasi. Kuni sama mustriskeem kordus jälle, aga juba siis kui olime abielus ja mina just väikese lapse sünnitanud. Pole vist mõtet kirjeldada kui palju ma siis haiget sain. Lõpetasin suhte selle reetliku ja minu tunnetest mitte hooliva mehega. Olen veendunud, et kui oleks veelkord andestanud ja eluga edasi läinud, küllap oleks järgmine hoop veelgi tugevam olnud.

Kui vähe ikka nõni naine endast lugu peab ja on nõus igavene teine olema, aga kui sulle nii meeldib, siis pole mõtet siia teemat teha ja nõu küsida. Oled enda jaoks kõik juba selgeks mõelnud. Aga tegelikult olete ju mõlemad vabad inimesed, ainult "suhtes" ja suhted kipuvad paraku lühiajalised olema.

ma lähen nüüd jõulutama ära ja siia ei satu. teemaalgatajale aga ikka kainet meelt ja usu, see mees pole sinu südamevalu väärt kui ta nii lihtsalt suhte alguses teise rüppe jookseb. palju hullem kui teid seoks veel laps või laen(ud), siis palju raskem laiali minna. seni kuni oled noor ja lasteta, naudi seda aega selle inimesega, kes teeb sinu elu ilusaks kui muinasjutt, mitte aga ei pane ahastavalt patja nutma!

Teemaalgataja, räägi peale elukaaslase tagasitulekut, kuidas elu teil sujub siis?

las teevad oma puntratantsu-koerapulmi. need ongi niisugused inimesed. olgu kuidas tahes, aga mõttetu on eneseaustust ette kujutada kui seda ei ole ja ei teagi mis see on. aga, jah, edu naiste-meestevahetuses, kolinal ämbrist ämbrisse kooberdades, imbetsillid.

Kui ikka endal kahe kõrva vahel midagi pole siis ei saa ka teised sinna midagi juurde lisada.

Mees nagu madrus käib ja põrutab naisi erinevates linnades ja naised muudkui ootavad korras kodu ning sooja toidu ja vastuvõtuga :D

ega siinsed kommentaarid ja arvustused teemaalgatajat ei muuda, iga inimene käitub ikka lähtuvalt oma mõttemaailmast, tunnetest ja emotsioonidest. Iga inimene peab ise omad kogemused siin läbi elama ja nendest õppima. Mulle meenub juhtum, kus naine lõi oma elukaaslasele noa selga, kuid see jäi ikka elama ja andestas naisele, palus kohtul naist mitte süüdi mõista ja mitte karistada. Kui paljud selleks võimelised on ?

järelikult ei löönud naine nuga selga päris ilmaasjata, ju andis selleks hea põhjuse.

aga see on õige küll, et igaüks peab oma õppetükid siin elus ise läbi tegema ja kuidas sa muidu arened, kui mitte läbi valu.

Kui suhe on juba praegu staadiumis, kus mees käitub nagu siil udus, siis aastate pärast oled muhkudest sinine, sest sa pole algusest peale talle selgeks teinud, mida sa aktsepteerid ja mida mitte.

selles suhtes on Liinal õigus, et mees peab tegema, mida mees tahab, s.t. kui süda või seiklushimu tõmbasid reisile, siis olgu nii. aga selles suhtes pole Liinal õigus, et ta mingit passiiv-agressiivset liini ajas stiilis, mine, kui tahad. öeldes otse välja: "ma ei taha, et sa lähed", ei muuda see kuidagi mehe õigust ise otsustada, aga vähemalt oleks tal selge, et teisel ON omad soovid ja eelistused. üks naine ütleb: "ma tahan, et sa tuleks" ja teine ütleb: "mine, kui tahad" - no mida siin mõelda, eriti, kui reisi sihtpunkt põnev on? ja koju tulla mehel korras elamisse ja sooja söögi juurde? preemia ka veel... :D hahaha! järgmises elus soovin mees olla ja omale paar sellist naist sebida.

Sina ütle Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> "Oi, kui tore, mina leppisin ka oma eksiga kokku,
> meie oleme samuti kõik koos!"
Ma ka üle hulga aja äia ämma kaemas exnaine ning täiskasvanud lapsed kõik rõõmsasti ühise jõululaua taga.
Mis ei tähenda hoopiski seda, et oleks mingitki tahtmist suhet värskendama hakata. :)

Mis need jõulud teistsugused on kui muu aeg? Eesti inimesele tähendab ju jõul ainult trallimist ja poodlemist. Kui eks sõidab nö sõbrale (mida ma saan aru eks nüüd eksile on, jeerum kui keeruline) külla tuhandete km taha (järelikult kusagile soojemasse kanti), siis vaevalt seal koos kirikus käiakse ja jõuluhärduses tardutakse. Las ta olla. Teie suhe on veel niiii värske, et mingeid keelde ja piiranguid küll olla ei tohiks, õpite teineteist ju alles tundma. Survestamisega kaotad sellegi suhte ja tegelikult oled ise õnnetu. Kättemaksuks eksi juurde minemine nüüd küll arukas tegu pole. Keegi ei ole meie oma, et teda kinni hoida. Kõige parem suhe on see, kui tahetakse sinu juures olla. Sinu praegune suhe ei ole veel kindel, et ta tahab, las ta jõuab sellele järeldusele ise.

Kui juba alguses, kus armumine ja armastus peaksid kõige kuumemad olema, lastakse lihtsalt kaaslase juurest jalga ja ei hoolita tema haiget saamisest, siis edaspidi pole sellisest mehest muud lootagi.

Nüüd siis saabub uus aasta ja tahaks teada,kuidas teemaalgatajal läheb? Kas mees eelistabki exiga jääda või tuleb tema juurde tagasi?

Uus aasta on saabunud. Praegu olen veel üksinda aga mees tuleb tagasi järgmine nädal. Selle aja jooksul suhelnud oleme suht vähe, pigem olen mina see, kes kirjade saatmisega üle ei tahaks pingutada. Kui läks, siis las naudib oma puhkust, ei hakka teda segama. Temapoolsed kirjad on olnud täis armastust ja igatsust... aga kiri kirjaks eks :)
Mina veetsin aastavahetuse oma eksiga ja väga meeldiv oli. Meil mingit romantilist värki üldse pole- vaatasime koos telesaateid, sõime ja mängisime kaarte, lasime ilutulestikku ja 1st olin juba kodus tagasi. Selle ma jätan muidugi enda teada, mis aastavahetusel tegin, kui just huvi ei tunta. Ei taha rohkem pingeid sellesse niigi katkisesse suhtesse.
Kui mees tagasi siis vaatan, kuidas tunnen ja otsustan mis edasi saab. Praegu kulgen üks päev korraga :)

Tere hea Liina, (liiga hea Liina, et olla tõsi ;)

Head ja ilusat Uut Aastat Sulle !

Väga mõistlik ja arukas lähenemine antud olukorrale :)

Edu Sulle!

head ja paremat uut aastat sulle! kirjad kirjaks ja tõesti- kui inimene ikka nii kangesti igatseb ja armastab, ta poleks nii pikaks ajaks nii olulistel päevadel ära sõitnud. kui mees isegi selle vastu huvi ei tunneks, mis sa jõuludel ja aastavahetusel tegid, no siis andke andeks- mis armastusest ja igatsusest me räägime. täielik huvipuudus. minu pähe see endiselt ei mahu kui väidetavalt nii kangesti sind armastav mees lihtsalt tuhandete km-te kaugusele putkab eksiga. palmi all ja teise poolt seksituna on ikka hea paar nõretavat armastuskirja lihtne teele panna :) sest muidu sa ei ootagi teda äkki pidulauaga koju...

Me oleme meie suhet lahanud eksnaise osalusel (sest too eks tahtis minuga väga tuttavaks saada ja hästi läbi saada) skype teel, seega ei ole ta ainult mulle kinnitanud, et meil on tõeline suhe.
******************
Sul ei ole tekkinud kõhklust, et oled mingi kentsakas mänguasi neile? jumala eest inimene, kas see eksnaine on ta ema või mis põhjusel peaksid sa mehe endise naisega arutama oma isiklikke küsimusi? ja nad omavahel arutlevad edasi.

oled valmis, et härra räägib seal praegu oma eksnaisega sinu mõtetest, hirmudest, intiimelust?

eks võib nii ja naapidi olla, aga rääkides omadest kogemustest - olin abielus 10 aastat mehega, kellega meil oli väga hea suhe, nalja igasse päeva, ei ühtegi tüli, palju koostegemisi ja hea sõber - see vastab kattub vist ka sinu mõistega hoolib, armastab jne.
siiski ühel päeval avastasin, kuidas härra otse minu silme all oma armukesega mind lollitasid. ja muidugi oli mees lohutamas ja kallsitamas mind, kui ma imestasin. paraku jõudsin mina järeldusele, et need li-smehed ongi enamik selliseid libekeelseid (-kirjutajad, eriti pisukese süütundega), kellega kõigile tundub "minu õige valik".

on mis on, aga kellegi kolmanda ees ma oma isikliku elu nüansse küll ei jaga, seda enam mingi eksnaisega. nagu näed ega sa ju ise usaldada päris oska/suuda - kujutad ette nüüd et edaspidi lükatakse kõik maailmale laiali. õõõõõõ....

Mingi esimese kiindumise lapsejutt, kus noor plika ei julge enda eest välja astuda. Sul pole ju suhet, mehel on kooseluvorm, nimelt kaugabielu ilmselt. Mida sa seal vahel teed?