Tere!
Tore, et uued kaasamõtlejad on tekkinud. Ise unustasin juba vahepeal ära, et see teema siia tehtud sai:D
Aga jah, hetkel on nädalavahetus ja mees on maal. Ta on pärast neid hiljutisi jutuajamisi olnud linnas küll nädalavahetustel, aga, kõlan nüüd veidi kahepalgeliselt mõne jaoks, kuid need korrad olid nii veidrad, et ei tea, kas mulle endalegi meeldisid.
Ta justkui ootab, et kui linna jääb, peab kohe toimuma mingi revolutsiooniline tegevus. See, et üle pika aja käisime koos väljas (ka päeval, mitte lihtsalt õhtul), oli tema jaoks nagu "meh". Kus juures üritasin vägagi teada saada, mida just talle teha meeldiks, mitte ei "vedanud" teda endaga kaasas.
Käitus okeilt, kuid pühapäeva õhtul, veidi isegi juba laupäeva õhtul olid mõned laused veidralt sarkastilised. Et "noh, sai nüüd ühe päeva maha visata" - ise samas naeratades, niimoodi, et ei saa arugi, kas tegu naljaga või ta just ütles et üle kuu aja esimene koosveedetud päev oli aja mahaviskamine?
Üldiselt on ta vana rahu ise ja ei ole kindlasti selline, kes peksab ja karjub. Ainus erand on seesama maal käimise teema, kus muutub väga kaitsvaks.
Jah, selle taustal, millised paljud mehed on, võib tunduda, et "hea ju". See teeb asja veel eriti keerukaks. Midagi ju väga "viga" ei ole peale maal käimise. Küll aga olen ise kindlalt jõudnud seisukohale, et ei soovi niimoodi jätkata. Tegelikult ei ole ju nii, et kõik peksavad ja mida veel, ning "ole rahul, et sul üldse mees on, kes ei ela soomes või ei peksa". Kammoon. Tegelikult on palju mehi, kes ei ole sellised. Ei ole normaalne, et naiste latt on sellises kohas. Et kui ei joo ja ei peksa, siis on automaatselt hea mees. Halloo, kui naine ei joo ja ei peksa, on see täiesti elementaarne ja ei tee temast mingit unistuste naist. Naisel peab lisaks sellele olema veel vähemalt 100 omadust, et teda mingiks eriti ihaldusväärseks peetaks. Ja mehe ainsad kriteeriumid on "ei joo/ei peksa"? :D
Aga ok, jah, me läheme lahku. Nüüd viimastel nädalatel on veel mingid muutused olnud, mida ei viitsi pikalt kirjutada. Mees lahku minna ei taha, samas tundub, et saab ise ka natuke aru. Ma suurest ärritumisest (jälle maalkäimise tüli) ütlesin üks päev, talle, et kui arvad, et ma olen nõudlik, siis edu sulle sellise naise leidmisega, kes taolise asjaga rahul on. Et sul väga väike võimalus ükskõik kellega niimoodi head kooselu pidada.
Ma küll ei ole üldse teistega võrdlemise poolt ega meeldi manipuleerimine stiilis "sa kedagi teist ei leia", aga tookord niimoodi ma ütlesin jah. Ja pärast seda tundub, nagu oleks ta seda seedinud ning aru saanud, et ega tõesti, kellega ta siis olema hakkab, kui mina ära lähen. On jäänud mitmeid kordi linna - kõik korrad sellised leiged, nagu eelpool kirjeldasin.
Korterist oleme ka rääkinud, ta on nõus selle maha müüma, kuid samas tundub, et talle ei jõuaks nagu kohale, et lähebki müügiks. Räägib sellest justkui mingist tühiasjast, mis "nagunii" reaalselt ei juhtu. Ma ei viitsi temaga isegi seda enam arutada. Näen, et see, et ta praegu lubab müüa ei garanteeri, et ta reaalsel müügihetkel ka nii leppiv on. Tegelen lihtsalt asja ettevalmistamisega ja temale kavatsen presenteerida siis, kui on vaja juba notarisse kohale minna.
Eks siis paistab. Olen arvestanud, et võib tekkida probleem .. loodan samas, et ehk ei teki. Üürikorterit veel leidnud pole. Mul on endal ka olnud siin üles-alla perioode, kus korraks on tekkinud mõtted, et ei, ei hakka kuhugi kolima. Samas kui need ajutised meelemuutused kõrvale jätta, siis keskmiselt väljakolimise soov on ikkagi pigem suurenenud. Nii et vaikselt tegelen sellega. Natuke on asi ka selles, et lootsin, et müües ostan lihtsalt kohe uue ja pole mõtet üürikat võtta, kuid nüüd näen, kui raske oleks seda ajastada. Et just siis, kui müüdud saab, leian juhuslikult sobiva korteriga sobiva hinnaga mida kohe samal hetkel osta .. nii et mingi üürika periood vist tuleb vahele. Korter muidu müügis (kuulutus üleval, maaklerita, ise tegin). Mees teab.