Mina jälle ei nõustu aipoodiga. Ootused peaksid olema natukene kõrgemad või siis kindel põhimõte mingi asja suhtes. Sest ega püsisuhe ei oleju ju kohustuslik, just neile ,kes ei suuda olla truud. Sest koos peaksid olema ikkagi inimesed, kes tahavad koos olla ja tahavad teineteist, mitte teisi. Mitte keegi ei keela õnneküttidel olla vaba.
Mul on erinevatest inimestest ka kaks näidet, kaks sellepärast, et need erinevad oluliselt.
Kaks petetud ja lahkuläinud naist. Üks ütleb nüüd, pärast lahkuminekut ja uue mehe leidmist nii - jumal tänatud, et see nüüd läbi on, raske oli leppida, et sind petetakse, aga enne enam ma latti nii madalale ei lase, enne olen üksi.
Teine naine ütleb - las petavad ja las mehed käivad teiste naiste juures, peaasi ,et ta päris maha ei jäta ja ikka kodus ka käib, ikkagi natukenegi hoolib.
Üks naine tõstis oma lasti pärast petmist kõrgemale, teine laskis allapoole. Allapoole laskis see, kes siiani üksi on.
Erinevus oli ka selles, et lati allalaskja magas mehega ka peale seda edasi, kui mehel juba teine oli ja ta teadis seda. Lati kõrgemale tõstja kolis teise tuppa ja katkestas mehega intiimsuhte kohe, kui ta sai aimu, et mees uuega juba jalutamas ja teatris oli käinud.
Inimene ei tohiks latti ja ootusi üha allapoole kerida, eriti, kui see on tema põhimõtete vastane. Lõpuks ei jää temast enam midagi järgi, kui tühi kott. See oleks sama ,kui soovitada petismehe naisele, et "tee tagasi, hangi endale ka keegi ja tee tagasi". Kui sa pole selliseks loodud, siis sa ei saa südame rahuga neid asju teha, sest sa pole sina ise ja kui sa täit rõõmu ei tunne, pole mõtet ennast sundida.