ema võib olla perehing, aga ei hakka lapsed tühja koha pealt ema süüdistama midagi. järelikult sel isal polnud ainsatki head sõna ema tunnustuseks. ema ehk küll kakles isaga, aga kui ta seejuures suutis ikka isast ka hästi rääkida ja lapsi isa jaoks olemas olla hoida, siis mu arust on see isa üks paras töll olnud naise suhtes, kes talle lapsed kinkis.
mehed peaks üleüldse olema tänulikud naisele, kes neile lapsed kingib. laps on ülim kingitus, mida armastav naine mehele kinkida saab. miks seda asja sellest aspektist ei hinnata ega vaadata.
aint üks naiste tänitamine ja häda.
need lapsed, kes emast ära pöörasid, nad peavad aru saama, et nende ema kinkis nende isale nemad, armastusest....ilmselt isa ei hinnanud seda, ilmselt ei armastanudki ema, ilmselt elas lihtsalt naise hoolitsusest.
kui mees laste ees ema tunnustab, hindab ja näitab välja häid tundeid, ei pööra ükski laps emast ära, kui see ema just viimane kaltsakas pole.
just kõürvalseisjad tihti rikuvad laste ja ema vahelisi suhteid, kahjuks pöördumatult.
lapsed TAHAVAD uskuda, et nende ema on eriline ja hea. tarvitseb neil kuulda ema kohta halvustusi, ja muud vastikut, hakkabki nende pilt viltu kiskuma.
nad on lihtsalt segaduses.
kurb, aga neid endid võib kunagi tabada sama, või veelgi saatanlikum olukord...ja kas nad siis tahavad süüdlased olla.
ahh, abielu, kooselu, see on kokkumäng, mõlema poole ühisprojekt. kui üks ei toeta, teine ei toeta, vahitakse vaid ennast, siis ükski "firma" ei saagi toimida.