To: miskyllteha
Boyfriend ei aidnud. Kahju ja jube piinlik oli küll, aga sellepärast ma koristama ei hakanud.
See on päris raske probleem. Teismelise segidiku jaoks on koristamiskäsk samasugune ahistamine nagu Sinu jaoks oleks sunniviisiline asotsiaalses keskkonnas elamine.
Ma arvan, et iga väike laps armastab korda. Mõnda on vaja aidata, teisele on see kaasasündinud. Kui lapse jõud segadusest(kasvõi väikesest) üle ei käi, siis ta loobub ja hakkab segadust armastama ( sest see on lihtsalt kergem), ta tunneb sellest mõnu ja rahulolu.
Ma arvan, et kui laps on korra keskel kasvanud, siis ta hakkab seda oma täiskasvanud elus ka varem või hiljem järgima. Minust sai superkorralik inimene kui ma enda elamise ja pere sain. Sest see oli nüüd MINU kodu.
Nüüd on mul 10 aastane poiss, kes on samasugune kui mina lapsena. Kõik kordub :)
Puberteediealist last on vanematel väga raske mõjutada, samas on see kõige mõjutatavam iga, kus väärtushinnangud välja kujunevad. Jääb üle vaid loota, et seda mõjutavad õiged inimesed ja õiged olukorrad.