Ma ei käi abordisaba vaatamas, lihtsalt üks mu lähedane inimene teenindab seda saba. Ja aeg-ajalt ka kommenteerib kodus, kui saba liiga pikk on.
Minu lastest ei pea sul kahju olema - enamus neist probleemidest, millest teie siin jahute, on mulle võõrad mured.
Mis naturaalsesse kenadusse puutub, siis pean ütlema, et ega ma kallimaga voodisse minnes ennast ei meigi tõesti ja imetletakse mind piisavalt. Sestap leiangi, et meik nii super-tähtis pole.
Pealegi, suur huvi meigi, vastassoo, meeldimise ja kekutamise vastu 10-12 aastaselt on siiski varajane. Ka looduse mõttes - kui neiul veel päevigi pole, no miks siis meikima peaks.
Teine küsimus on see, et meikida jõuab alati, aga oma noort ja värsket ilu, (mis on just 12-16 aastastel) meigi alla peita on lollus kasvõi sellepärast, et 20-selt seda enam pole.
Mutid, kas saite aru!!!
Lisan juurde, et see on siiski vaid minu (ilmselt erandlik)arvamus, kuid, siiani olen nende põhimõtetega elanud ilmas 35 aastat ja olen tunduvalt õnnelikum, kui paljud teised, kes ummistavad nõuandesaite, psühholoogide-aatrite kabinette ja sensitiive. Seepärast julgen väita, et mu põhimõtted töötavad praktikas. SAmuti pole õnnetu minu laps ja mu sõbranna teismelised tütred käivad väga tihti minu käest elulist nõu küsimus ning on nende nõuannete järgi talitades ka tulemustega rahule jäänud.