Vöin anda veel ühe tipi: lapse oma mänguasjad on möttekas vahepeal lihtsalt ära panna (toimib eriti hästi 2-aastase juures). Mina teen nii - umbes pooled tema mänguasjadest on kogu aega ära körgel kapi otsas ja iga paari päeva järel toome midagi alla ning paneme teised asjad ära. Siis on kogu aeg uus ja huvitav, proovige, te ei usu kui hästi see toimib.
Mis 1-aastasesse puutub, siis minu oma vöttis ka selles vanuses kogu aeg köögis potte kapist välja (olevat ka mina teinud kui sama vana olin, aga selle vahega, et vötsin potid välja ja panin oma mänguasjad asemele), aga minu meelest oli see hea rahulik - laps silma all kui köögis süüa teed ja öpib selle juures ka veel midagi. Igal juhul on ta juba alati esimene mees, kes nöudepesumasinast nöusid välja vötab ja vöimaluste piires (öigesse!) kappi paneb. Köige suurem üllatus oli mul, kui ta just 2-seks saanuna vöttis üksi köögis olles köik puhtad nöud masinast välja, noad-kahvlid ja potid pani oma kohale, klaasid ja taldrikud, mida ei ulatanud ladus laua peale ritta. Muuseas, loomulik kadu on lnud selle 2 aasta jooksul üks(!) taldrik ja üks(!) kauss.
Julgen soovitada, laske lapsel ennast aidata nii palju kui vöimalik - väiksena ta TAHAB seda ja õpetage talle kohe, kuidas on öige, ta öpib ruttu. Rutem kui te arvate.