Olen täitsa tavaline väikelinna naine, mõni aasta 40-st puudu. Kuid pole last, pole meest... on ainult mingi keskmise palgaline mõttetu töökoht ja tühjus hinges. No mida ometi olen valesti teinud, et nii on juhtunud? Kõige koledam ka pole, lihtsalt juuksed on hõredad ja silmanägemine vajab tugevaid klaase ette. Aga loen palju, teen aiatööd, käin reisimas. Olen ikka üksildane, tahaksin väga oma ellu armastavat meest ja pereelu. Siin kodukohas aga pole erilisi shansse kedagi omavanust kohata, kes oleks vaba. Mida ma peaksin ometi tegema? Varem see mind nii ei häirinud, tundus, et aega on veel küll ja küll. Aga nüüd tunnen lausa füüsilist ängi, üksindus tapab.

Aga kas sa internetiportaalidest oled otsinud? Millised webiportaalis on su kuulutus fotoga üleval?
Selge see, et väikelinnas on vabade meeste valik kesine.
Hõredad juuksed ja halb silmanägemine pole takistus ju, kui oskad osta moodsa raamiga prillid, end meikida, ilusti riides käia ja sale olla.

Netis olen proovinud otsida, omal algatusel meestele kirju saatnud, aga enamasti saab ainult mõne viisaka vastuse rea või siis sedagi mitte...

Internetist meest otsida on viimane lollus! Olen paarile oma pildi saatnud, vastuseks tuleb vaid, oled armas, aitäh pildi eest ja suhtlus jääbki katki. Olen 100% veendunud, et netimehed otsivad vaid sexi ja see on kõik! Mõnega nedest olen MSNis edasi suhelnud, jutusta mis sa jutustad, peagi öeldakse, et oih, ega meie vahel ikka sädet pole aga hoiame ühendust siiski...
Olen otsustanud oma elu elada, mis sest et reisin üksinda ja olengi üksik.

Nõus Sinuga, naine 28. Peale foto saatmist on tihtipeale vaikus, halvasti just pole öeldud , aga selline mokaotsast aitäh... Ilmselt ma pole nii sexikas või fotogeeniline, ei oska müüa ennast foto abil. Ja millest üldse rääkida , kui netis suhtlust alustada ?

Kõigepealt peaksid püüdma oma enesehinnangut tõsta. Pole midagi parata, aga suur hulk mehi peavad head ja hoolitsetud välimust primaarseks. Sinagi ei sooviks ju tutvuda hoolitsemata mehega? Seega, alusta endast ja just oma välimusest. Usu, kui endaga ise rahul oled, on ka teised võimalikud kaaslased. Sinu kirjutise järgi ei ole sa endaga rahul. Ka väga väheste vahenditega saab oma välimust turgutada.
Nt tegin eile ise koorivat näomaski kamajahust ja hapukoorest, tegi näo pehmeks; käisin juuksuris, lasin natuke salgutada ja lõigata, kohe teine välimus.

Ja veel lisaksin, et ma ei saa aru, mida ma siis valesti olen teinud senises elus. Miks mehed ei taha mind, kuigi oskan teha süüa, olen hoolas kodustes töödes, haritud ja laia silmaringiga ?

....sa siis süütu veel ja saadaval,sellepärast keegi ei tahagi,et süütu.

Vot kahjuks süütu enam ei ole, sassike !

Tegelikult on palju selliseid naisi, kes usuvad end olevat üksi omaenese saamatuse ja lolluse pärast.
Tegelikult on asi mu meelest selles, et nad ei tunne ennast. Igas inimeses on midagi erilist ja see eriline just ongi see, mida tuleb eksponeerida, et eristuda hulgast ja silma paista. See on meis kõigis eranditult olemas.
Pole vaja end võrrelda, pole vaja kedagi matkida, tuleb lihtsalt olla see eriline ja imeline MINA, kelleks sa siia maailma tegelikult tulid. Ja sind märgatakse!!! Ole ainult ise nähtav.

Selge on muidugi ka see, et mehed otsivad seksi. Nad on valmis seda tegema oma pere ja armastuse kõrvalt ja mõned muud ei otsigi.
On ka naisi selliseid. Kuid on mehigi, kes pole leidnud veel seda õiget inimest, keda hoida ja armastada ja vahel ei leia mehedki elu lõpuni naist, keda nad on otsinud.
Tean üht sellist hästi - tal on suhteid olnud sadu ilmselt ja kurbadel igatsust täis hetkedel ta lappab oma naistuttavate fotokollektsiooni ja ohkab...Aeg aga tiksub ja nüüd ta tunnistab, et selle asemel, et aina otsida ja otsida, oleks tulnud pühenduda, seisma jääda ja otsustada, ja tal oleks olnud kõik!!! Nüüd on tal vaid pildikogu, mälestused ja tegelikult mitte midagi.

Elu mängib meile ise võimalused kätte, aga inimene, selle asemel, et need ära tunda, kukub juurdlema mõistusega ja ei kuula nähtamatut - ning ongi kõik käest läinud. Hakka aga jälle otsast peale, ja jälle, ja jälle... kuni tundub, et ollakse loll ja saamatu...
Kindlasti pole keegi loll ega saamatu, ainult tuleb usaldada nähtamatut, samas olla ise nähtav.

Ma ei tea, kas mõistsid, mida tahtsin öelda. Võib olla ajasin asja keeruliseks, aga inimesed teevadki lihtsad asjad keeruliseks, kuigi elu on lihtne nagu laul.

/
Nõus Sinuga, naine 28. Peale foto saatmist on tihtipeale vaikus, halvasti just pole öeldud , aga selline mokaotsast aitäh/

Minul just vastupidised kogemused netis-peale foto saatmist on kohe samal päeval mehed tahtnud kokkusaamist! Ei viitsita enam mailida, tahavad kokku saada hoopis. A ma pigem ei kiirusta sellega.
Järelikult oli sul viga fotos.

Milline foto siis peaks olema ? Peaks siis seksikalt väänlema, kusagil lesima või mismoodi ?? Kas sel juhul ei jääks vale mulje, soovin ju leida armastust, mitte juhusuhteid ?
Ja ma ei kujuta muidugi ette, kes minust sellise pildi üldse teeks.

kena n, võimalik, et viga oli fotos, ehk ei olegi ma siis piisavalt kena, ilus, sexikas, nagu sina, kellega esimesel päeval kohtumist nuruti, võibolla brünetid talle ei istu, mida iganes, enam ei katseta, rohkem haiget ei taha saada, kui siis juba reaalses elus.

Ei tea, kas juuksevärv üldse loeb, ma jällegi blond.

Arvan, et pead kerge huumoriga kogu seda värki võtma. Ole ise aktiivne ja kindlasti leiad mõne sümpaatse meesterahva kellega suhelda. Olen ka inetu pardipoeg ja veidi madala enesehinnanguga, aga vaatamata sellele olen delfi datest leidnud paar toredat kaaslast kellega meeldivalt aega veeta.

Tjahh... olen püüdnud võtta küll huumoriga, küll mitte, aga ega see üksindust ikka ei leevenda. Pikk pime sügis on tulemas, selline hirm ja masendus tuleb peale, kui mõelda, et jälle peab üksi jõule pidama või kõledal novbemrikuul kodus lihtsalt kurvalt kevadet ootama... Ja bioloogiline kell ka tiksub halastamatult. Sugulased juba ammu nöögivad tite-teemadel. Ei tahaks küll mõelda nii, et selline ongi minu saatus, aga mida muud ma oskan siin välja mõelda või teha.

ilmselt jätad esmasel vaatlusel sellise halli ja igava mulje. peaksid leidma mõne omasuguse, aga sinusugustel meestel on samuti tutvumine raskendatud. ainuke variant on ikka internet, pole õige, et kõik tutvumissaitidel vaid seksi otsivad. täiesti normaalseid mehi leidub. näe vaeva sellega, et teha endast kena pilt, väike salapära tuleb ka kasuks. avalikult võiks üleval olla isegi pilt, millelt väga palju poleks näha, nt päikeseprillidega. mingeid voodis väänlevaid poose ja paljastavaid riideid pole üldse vaja, et tähelepanu köita, pigem peletab selline stiil normaalse mehe eemale. passipilt samuti ei sobi.
peamine: endaga vaja tööd teha, katsu üle saada sellest "olen õnnetu-saamatu-loll", sest see paistab kindlasti sul näost. ja kes ikka tahab õnnetut, saamatut ja lolli, ega sa isegi mitte. säti oma elu nii, et see oleks elamisväärne ka ilma mehe ja lasteta, leia mingi hobi, arenda ennast. siis ei varise ka maailm kokku, kui mõni peigmehekandidaat ei osutu mingil põhjusel sobivaks või jätab su maha.

Mina olin ka masenduses ja eluisu oli otsas, aga lihtsalt ei tohi heituda tagasilöökidest. Inimesi on igasuguseid ja mulgi oli mitmeid ebameeldivaid kogemusi. Aga isegi, kui sa ei leia kedagi kogu eluks, siis ei ole sa vähemalt käed rüpes istunud ja oodanud. Mina julgustan sind kyll uuesti proovima:)

to Õnnetu-saamatu-loll

"Milline foto siis peaks olema ? Peaks siis seksikalt väänlema, kusagil lesima või mismoodi ??

Ei, kindlasti ei maksa poolpaljalt kusagil väänelda, siis tõmbad ju valesid mehi ligi.
-fotol kindlasti naerata parimat naeratust aga ole loomulik,
-ole riides naiselikult aga mitte liiga paljastav,
-ole meigitud,
-soovitatavalt päevitusega suvefoto ntx,
-kui prillikandja, siis koledaid prille ära ette jäta,
-tausaks võiks mingi kaunis loodusvaade olla(reisifoto?),
-fotolt peab olema näha, et keha sale ja mingit rinda ka on.

Ise olen saatnud isegi mustade päikeseprillidega reisi foto, kuid ikka tahetud kohtuma tulla. Loeb ju üldmulje-riietus-kehakuju.

Eks ma proovin veel netist otsida, teie lahkeid ja asjalikke nõuandeid järgides. Sest tavaelus ilmselt sellist õnnelikku kohtumist ei toimu...

Mina soovitan küll edasi internetis proovida, kuid soovitan, ära jää ainult ühe nime alla, vaid paku ennast mitme erineva nime alt erinevate hobidega, isegi erineva vanusega, küll vastuseid tuleb. Nende vastuste alt vali ise välja, kes sulle meeldib, mitte ära oota, et sind valitakse.
Mina leidsin oma mehe just internetist, sest olin ka "hall hiireke"
suhlemises väljaspool kodu. Ja panin veel tähele, et valida tuleb selline mees, kes ise hea suhtleja, seega siis vastand minule. Kui kaks tagasihoidlikku kokku saavad, mis suhtlust sealt oodata.
Nüüd oleme mehega koos elanud juba 4 aastat, armastus aina suureneb..

no mis mõte erinevate vanuste all pkkumisel võiks olla? Et pakud ennast vanemana kui tegelikult või? Nonsenss. Kui pakud nooremana, on pärast jälle mark tegelikku vanust avalikustada. Milleks hobisid valetada?

Kes foto teeb? enamusel fotokatel on aegvõtte funaktsioon. Sätid ken akoha, kenad riided ja muudkui klõpsutad ise

to: n
Ega ma ei soovigi siin vaidlema hakata, andsin lihtsalt soovituse, kuidas selline inimene, kel muidu raske tutvusi leida, võiks toimida. Need, kel lihtne kaaslasi või sõpru leida, ei saa sest iial aru, kui raske see mõne naise jaoks olla võib. Ja kui panna üles ennast mitme nime alt (ma ei mõtlegi, et peaks ennast 5 aastat nooremaks tegema, lihtsalt 1-2 aastat siia- sinna, et näiks nagu oleks erinevad inimesed. Samuti ei soovita ma hobisid juurde valetada, vaid ühed hobid ühe nime alla, teised teise nime alla. Nii saadakse rohkem võimalusi). Mina oma fotot ei avaldanud, kes ikka tahtis väga fotot, sellega parem kohtama minna (mingisse avalikku kohta). Üldiselt niipalju sain targemask, et mehed, kellel ka tõsi taga, need eriti fotot taga ei ajanud, tähtsam on leida ühiseid teemasid suhlemisel (esialgu maili või SMS kaudu).

Aga püüa oma elu ikka lisaks meheotsingutega millegiga sisutada ja huvitavamaks teha. Mis on need asjad, mida sulle kunagi on teha meeldinud, millega tegeledes sa õnnelik oled? Vot nende asjadega hakkagi uuesti tegelema- mine koorilaulu, osta omale vesivärvid ja pakk paberit ja käi loodust maalimas, käsitööd.

Kui oled ise õnnelik, siis hakkavad silmad särama ja vot selle sära ja rahulolu peale tuleb mehi nagu kärbseid meepoti peale. Sellisel õnnelikkusel on väga ligitõmbav toime, sellise inimese seltskonnas tuntakse ennast hästi, sest sina tunned ennast hästi- seksuaalsus on siin kõrvalboonus.

Ka naine räägib väga ilusti.

Ära püüa olla see, kes sa ei ole- kaua nagunii mingit sharaadi ei jaksa üleval hoida, teiseks tõmbad sa ligi valesid mehi ja üldse jama kuipaju, kasu ei miskit. Ole lihtsalt see kes sa oled. Kui asja iva on selles, et sa ei ole rahul sellega, kes sa oled, siis aitab ainult enese kallal töö tegemine. Küll siis mees ka tuleb.

jah, 100% nõus K-ga.
sul, teemaalgataja, tuleks leida oma elule mingi sisu ja eesmärk. no mehe otsimine ei ole kuigi sisukas mõte, kui see juba kinnisideeks on muutunud. kui mees peab su ellu tulema, küll ta siis tuleb niikuinii.
otsi endale mõni harrastus või tegevus, siis oleks võimalus kohtuda uute inimestega ja leida uusi sõpru. kui kodu tundub tühi ja kõle, siis võta koduloom, kass või koer. ka nendele võib jäägitult pühenduda.

selline lugu on juhtunud tõesti. Ise kannan prille - 10, seni kuni odavalt ja tavaklaasidega läbi ajasin ja ilmselt olid klaasid veidi nõrgad ka / kui ise hästi ei näe, siis tundub ehk teistele kummaline/- tundus,et minust vaadatakse igal hetkel nagu mööda.
Piisas aga moodsad raamid ja võimalikult õhukesed klaasid ette saada, veidi jumestust õppida ning läks oluliselt lihtsamaks. veidi ka riietuse muutmist ja natuke lisateadmisi ning nüüd olen juba 6 aastat abielus.

mine kuskile kursustele või vaimsetele koosviibimistele.seal teistsugused ja toredad inimesed.juhul kui sind huvitab selline teema.lihtsalt soovitus.

Juba viimased kolm aastat :) Mehe leidsin just internetist ja enne esmakohtumist kirjutasime 2-3 kuud. Meil olid ühised hobid ja juttu sel teemal jätkus alati. Tuleb tunnistada, et ligi 99% netis liikuvatest kandidaatidest ei kõlba tõesti kuhugi, ise pead selle tera sõkaldest välja sõeluma. Ja ei tohi heituda, kui negatiivset tagasisidet saad. Maailmas on väga palju üksikuid toredaid mehi. Ja mis põhiline - seda on siin mitned juba rõhutanud - tõsta oma enesehinnagut ja hoolitse enda eest. Muuda välimus nooruslikumaks, kasuta meiki jne. Tegele hobidega, just sealtkaudu on suurem tõenäosus sobiv kaaslane leida.

Ma ei ütleks, et hobide kaudu on lihtne kaaslast leida. Sest tihti on naistehobid ja meestehobid täiesti erinevad. Naistel tihti hobid sellised, mida mehed ei harrasta ja kus ühtki meest ei liigu (kunstiringid, joogatunnid, käsitööd, aeroobika jms). Mehed aga tegelevad autonduse, jalgpalli, kalastamise, jõusaali jms-ga.
Kus need mees-naine siis kohtuksid?

Jah, ma pakuks ka, et mine laulukoori või rattamatkajate seltskonda või hakka orienteerumas käima või... No et oleks selline valdkond, kus mehed ka käivad. netist mehe leidmine on puhas vedamine, jobude hulk on seal ikka nii suur, et...
Mul oli sugulane juba 40 täis, ta läks laulukoori küll lihtsalt selleks, et oleks koht, kus kaks korda nädalas õhtut veeta. Aga sattus aktiivne seltsielu olema, mitu koori tegid koos laululaagreid, sealt leidis uusi tuttavaid ja neist ühe sünnipäeval sai kokku selle ühe ja õigega. Praeguseks juba kuus aastat koos, paariaastane põnngi majas. Ega kodus istudes leia küll kedagi, see on selge.