Noojah, tuleb tunnistada, et see meid ühendav hobi on autosport ja on seda täneseni :) meil selline "ralliperekond", sõidan võimalusel ise ka. Aga tennis, sulgpall, squash - ´kaks esimest väga ilusad mängud, viimane kiire ja kõva koormust andev.

muidugi on küll kummalisi mehi. Vahetasime ühega paar maili, siis telefoninumbrid ja leppisime kokkusaamise koha kokku. Jäi vaid kellaaeg täpsustada - ja siis saabus vaikus. Minu pildid olid üleval algusest peale, tema pilti polnud. Mis ma muud oskan arvata et lõi vedelaks. Kahju tüübist kohe! Tahab ja ei taha ka, ise ka ei tea mida tahab, raiskab oma ja teiste aega

Mingit nõuannet anda ei oskagi aga ma mõistan teema algatajat täiesti. Olen lahutatud ja aastaid juba üksinda.Kaaslase leidmine ei ole ka suures linnas lihtne. Pigem isegi keerulisem, sest inimesed üksteist ei tunne. Huvid ju võivad olla aga, tõepoolest, naiste ja meeste huvid on erinevad.Lapiteki-ringis ikka kaaslast ei kohta. Olen käinud nii enesetäiendamise mõttes kui ka alateadliku sooviga kellegagi tutvuda ekskursioonidel, loengutel jne. jne. Ennast täiendanud olen ma küll aga see on ka kõik. Kurb on see, et ennast täiendada ja teadmisi juurde saada soovivad vaid naised. Igal pool 40-50 naist ja paar-kolm meest, kes ilmselgelt ennast ebamugavalt tunnevad. Olen otsinud ka internetist tutvust aga 4 aastased kogemused on väga negatiivsed. Enamus mehi otsib tõesti ainult armukesi ja rääkida pole nendega millestki.Vabad mehed tahavad vabaks jääda ega soovigi püsisuhet. Kui varemalt oli naist vaja majapidamisse siis nüüd on masinad, mis ise pesevad; täiesti kodust valmis sööki saab osta poest, jne. Mulle on jäänud mulje, et naisel ongi jäänud alles ainult üks funktsioon... Ma ei ole loomult pessimist aga selles küsimuses jätab optimism mind maha :)
Mida ma siis oma üksindusega peale olen hakanud? Loen palju, koon, käin palju jalutamas, käin üksi näitustel-kontserditel- teatris-reisimas. Suures linnas elamisel on siin muidugi omad eelised. Tegevust jagub aga üksinda seda kõike teha on ikka kurb.

/Jah, ma pakuks ka, et mine laulukoori või rattamatkajate seltskonda või hakka orienteerumas käima/

Paljudes laulukoorides on kõik puha naised,
Orienteerumas käin, kuid sinna ei tule inimesed tutvumiseesmärgiga, vaid tõesti aja peale jooksma. Pole keegi mees seal minuga tutvuma hakanud. Paljudel pered-lapseki olemas.
Kus need rattamatkajate seltskonnad-klubid on?

lõppeks kõige tõhusam ja reaalsem tutvumispaik on ikkagi tantsukoht - ööklubi, pubi. Kui ma nüüd oma tutumisi meenutan, siis 50% minu suhetest on alanud tantsukohas. Seal on asi lihtne ja selge, inimesed teavad mida nad otsivad ja kohe saab ka üldisest füüsisest pidi kätte. Uus küsimus kus on need 47-aastastele sobivad tantsukohad? Soss? mingid keldripubid? Selleks pead sama probleemi käes vaevava sõbranna vaatama, kellega koos käia, sest päris üksi baari istuma minan vajab jubedalt tahtejõud. Samas, mehed seda ju teevad

...mõni aasta 40-st puudu oli teemaalgatajal! Sorry, keegi hilisem ajas oma 47 juttu!
Nii nootel, alla 40 on küll kõik ööklubide uksed valla ja mehed veel sobivas eas! Marss tantsima!

Ööklubist nüüd küll pikemaks ajaks partnerit ei leia, ehk üheks ööks. Olen käinud sõbrannadega ka ööklubides, ei kisu nende purjakil soomlastega tantsima minna.Mõne aasta eest olid kõik kohad täis purjus inglise poissmehi, kes omavahel tantsisid. Lõpuks oli ikka nii, et selleks, et üldse liigutada, läksime ikka naised puntis tantsupõrandale. Ja muusika nii vali, et suhelda nagunii võimatu.
Laulukoore soovitatakse siin ka tutvumiskohaks aga selleks peavad olema ikka teatud eeldused. Olen kuulnud-lugenud sedagi, et minnakse tantsukursustele, et sealt ikka sama huvidega mehe leiab, aga ikka on nii, et naiste ülekaal ja need vähesedki mehed on koos oma partneriga.
Siin keegi eelpool soovitas moekalt, huvitavalt ja nooruslikult riietuda, et tähelepanu ärata.Minul sellest suvest niisugune kogemus, et lugesin pargis raamatut ja umbes tund aega istus minu kõrval üks mees, kes kõnetas mind alles siis, kui ära hakkasin minema.Ta ei söandanud mind enne tülitada, sest ma olevat nii süvenenud oma raamatusse olnud. Ma jäin talle silma sellepärast, et mul oli seljas kleit,mitte kohustuslik riietus ehk siis teksapüksid, nii ta mulle hiljem ütles :) Me oleme mitmeid kordi veel kohtunud. Ja tegelikult ei läinud ma ju parki meest otsima vaid läksin ilusat ilma ja raamatut nautima. Elu on kummaline.Tavaliselt juhtuvadki head asjad siis kui neid oodatagi ei oska :)

/Orienteerumas käin, kuid sinna ei tule inimesed tutvumiseesmärgiga, vaid tõesti aja peale jooksma. Pole keegi mees seal minuga tutvuma hakanud. Paljudel pered-lapseki olemas/

Nii see ongi, et orienteerumas käin jooksmas ja naistega seal tutvust pole sobitama hakanud. Tegelikult võiks küll, seal naa kenad ja sportlikud naised ;) ...hiljaks vist jäänud, hooaeg hakkab juba lõppema.

http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?f=22&i=230873&t=230873
noh, mine lase endast kenad fotod teha!

Sa võid ka mõne endise vangi tutvumiskuulutusele vastata. Siis on garanteeritud, et sulle vastatakse ja kokku saada soovitakse. Ja mis nemadki muud kui tavalised mehed on. Ehk leiad õnne.

hull peast! Nii desperate ei saa ometi olla! Vasta siis parem mõnele lühikesele, neid ka ju ei taheta

Täiesti huvitaks - kui tugevaid prille siis kantakse ja kas nad tõepoolest ka eluolu segavad. Ja kas suhete sättimisel on kehv nägemine probleem ja kas tekitab ebakindlust?
Ise kannan ka päris tugevaid prille ja veidi häirib see pimeduses ning ehk üheöö suhte juures.

EI MINGEID VANGE!!!!

mees olgu lühike või pikk, ühe- või kahejalaline,

ta olgu INIMENE, avatud südamega, hooliv, töökas ja kaine.

ILUSAT meest on vaja ainult üks kord elus - et ilusat pulmapilti saada.
Sama kehtib naiste kohta. Ikka südamesoojus ja hoolivus on ainus mis loeb.

Prillid segavad elu ikka jah. Ma ei tee ilma prillideta oma miinus kaheksatega midagi.Mees ette heida midagi, aga kui tema arust õiges varustuses vastavas kohas või kohta minnes pole, siis näägutab ikka. Ebanormaalne,et prillidega käiakse näiteks ujumas - tema arvab,et siis tuleb läätsed panna. Noh -hakka iga kord selleks mõneks tunniks neid ette toppima.Vahel jäävad kodused prillid kogemata pähe ja siis küsitakse - kas selle varustusega ikka lähed linna ? Tjah , talle tähtis / möönan ka ise,et ilusamate raamidega olen kenam/ et parem välja näen kodust väljaspool. Pimedas autoga sõita ma ei taha, lihtsalt näen kehvasti ja sellega väldin vöhimatki võimalikku märkust - mida ma rooli taga korda saadan?
muud nagu pole otseselt puudu midagi - voodis saab hakkama, see ei ole probleem.

Mingis mõttes ei saa sust aru, miks ei võiks uhkelt saatust taluda? Elus on nii nagu elus on. Mõnel hirmsal koledikul veab, mõnel kaunikesel mitte. Seepärast ei pea oma elu ära rikkuma.
Kui oled nüüd juba jõudnud 40-te lähedale, siis saad isegi aru, et prints valgel hobusel on visa tulema. Ise mõtleksin lapse peale, sest varsti on su aeg ümber. Vaata oma endiste peikade peale veidi parema pilguga ja ära tee nende välimusest või olekust nii suurt numbrit. Lapsed muudavad elu, nad on elu õied. Leia oma lapsele isa ja mõtle sellele, et ka ise taga elatud saaks. Ära ole niivõrd pirtsakas. Või kingi mõnele lastekodulapsele täisväärtuslik elu. Kui aga meest ei leia ja kedagi oma ellu lapsendada ei taha, siis kanna oma saatust püstipäi ja ära virise. Stressist saab vaid vähi. Pole midagi neid mehi vähe saada. Paljud on üksildased ja õnnetud. Kui julgesid siia kirjutada, siis oled muidu ka atsakas, küll leiad. Ära ole nii valiv. Elu on vaid üksainus ja sinu oma. Kingi õnne teistele, saad endale vastu ka. Kitsidus ei vii kuhugi.

sa ennast selliselt hindad, et paned nimeks õnnetu-saamatu-loll. Kui sa endast nii halvasti arvad, miks siis peaksid teised paremini arvama?

Enesekindlus on seksikas. Meestele loeb vaid ja ainult välimus. Enda sisemist ilu ja aiatööoskusi võid vaid naabri-Marile kiita, mehi see esmapilgul ei huvita. Loodus on nii koodeerinud. Hangi kasvõi läätsed, kui prillid su enesekindlust häirivad. Tee Sulle sobiv juustelõikus, hakka meikima, harjuta edvistamist peegli ees, aga sellest hoolimata hea nõuanne - jää iseendaks. Loomulikkus on kõige suurem võlu. Olen täiesti kindel, et asja ette võttes leiad kedagi. Mine mõnesse mustade meeste riiki ja saad aru, et meeldid kui naine väga paljudele. Saad enesekindlust ja seda on sul vaja. Edu mõttemaailma muutmises ja soovitan ka - mõtle lapsele.

Kallid daamid, keda prillid segavad! Tänapäeval on ju võimalik muretseda kontaktläätsed, mis annavad teile nägemise ,parandavad elu kvaliteeti ja lisaks muudavad silmad salapäraseks ja seksikaks. Ja keegi ei saa teada, et te ilma läätsedeta ei näe.
Soovitan minna jõusaali, jalutada looduses, veeta aega sõpradega, võtta koer , tegeleda mõne huvialaga või sportida. Ja kõige tähtsam unustada soov leida mees. Küll siis ka see õige leiab teie juurde tee.
Mehed kardavad naisi, kelle silmist loevad soovi leivad ühte kappi panna.

"Mehed kardavad naisi, kelle silmist loevad soovi leivad ühte kappi panna."

kuldseid sõnu räägid. Hirm on mehepoja tunnus.

Autor: ka naine
Aeg: 09-17-09 13:19

"Elu mängib meile ise võimalused kätte, aga inimene, selle asemel, et need ära tunda, kukub juurdlema mõistusega ja ei kuula nähtamatut - ning ongi kõik käest läinud.
Aeg aga tiksub ja selle asemel, et aina otsida ja otsida, tuleks pühenduda, seisma jääda ja otsustada."

Nii hästi ja tabavalt sõnastatud!!! :)

Meeldiv tõdeda, et nii palju toetust ja häid nõuandeid olete siin jaganud :) Suured tänud ! Mõtlemapanevat on palju, asjalikke soovitusi ja praktilisi nippe. Ilmselt välimust tuleks "tuunida" ja mingil viisil ka enesekindlust juurde hankida.
Igatahes tänud kõigile teile, kes lahkelt minu murele kaasa mõtlesid ja õla alla panid, et mu napp enesehinnang jälle üles upitada :) !

Nu näed :) Ole nüüd nii pai ja muuda alustuseks see oma õnnetu kasutajanimi ära! Ja siis võta sügisel sarvist kinni ja tegudele!

ei viitsinud k6iki komme lugeda, aga teemaalgataja on t6esti naiivne. oskad syya teha, teed aiatood ja loed....no tule taevas appi, kas ootad et meeste grupid su kodu hakkavad kylastamas kaima, et sind sealt yles leida v6i!!
ise peab ikka valjas kaima, inimestega suhtlema, maitsekalt riietuma, enesekindel ja s6bralik olema.
v6i arvad, et mehed su sealt kodust l6hna jargi peaksid yles leidma:))))

Mina olen varastes 20-ndates olnud paksuke ja mitteilus ning polnud ka mehekandidaate. Niipea kui välimust oluliselt impruuvisin (kaal alla, juuksed pikaks, küüned pikaks, meik, ilusad riided selga, hambad valgendatud) on olukord kohe teine.
Seetõttu julgen oma kogemustest soovitada, et meeste jaoks on naise puhul huviäratajaks nr. 1 välimus.
Ja tutvudes kedagi ei huvita sinu kokandusoskus, lai silmaring ega aiatööoskus kui välimus kesine:)

leeloga nõus.

välimus on see, mida kõigepealt vaadatakse. ja alles siis, kui välimus huvitab, tullakse tutvust sobitama ja uurima, kas sul ka muid väärtusi on.
mina ei viitsi süüa teha ega koristada ja mingi iludus ka pole. meeste puudust pole aga iialgi olnud.
oluline on maitsekalt riietuda, suhtlemis- ja käitumisoskus.
ning tuleb kodunt välja inimeste sekka tulla. kes sind sealt ahju tagant otsima tuleb.
interneti tutvumisest ei tea midagi. pole kunagi proovimud.

leidsin ka netist mehe.pärast tuli välja , et elas ca 30 km kaugusel. sai ka päris mitmele kirjutatud ja ka päris mitmega kohtutud. enamik tahtis edasi suhelda, mul jäi üle vaid valik teha.:-)
olin siis kuskil 30-ndate keskel, kahe lapsega ja lahutatud.

Just, oluline on väline imago + hea suhtlemisoskus. Ei peagi klassikaline kaunitar olema. Isegi koledad naised on mehele saanud, kuna nad on ülihead suhtlejad, kohe oskavad niimoodi rääkida sinuga, et sul tekib eriline tunne tema seltskonnas.

harjuta edvistamist peegli ees :)

Õnnetu-saamatu-loll Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Olen täitsa tavaline väikelinna naine, mõni aasta
> 40-st puudu. Kuid pole last, pole meest... on ainu
> lt mingi keskmise palgaline mõttetu töökoht ja tüh
> jus hinges. No mida ometi olen valesti teinud, et
> nii on juhtunud? Kõige koledam ka pole, lihtsalt j
> uuksed on hõredad ja silmanägemine vajab tugevaid
> klaase ette. Aga loen palju, teen aiatööd, käin re
> isimas. Olen ikka üksildane, tahaksin väga oma el
> lu armastavat meest ja pereelu. Siin kodukohas aga
> pole erilisi shansse kedagi omavanust kohata, kes
> oleks vaba. Mida ma peaksin ometi tegema? Varem s
> ee mind nii ei häirinud, tundus, et aega on veel k
> üll ja küll. Aga nüüd tunnen lausa füüsilist ängi,
> üksindus tapab.
SEE ÜKSINDUS ---TAPAB ÄRA KA TERVISE :::
MIKS SINA MEEST POLE LEIDNUD ---JA MÕTLESID
ET AEGA ON KÜLL ===?
PIGEM HOIA NÜÜD -- VANEMA MEHE TIIVA ALLA ::
VÕI OTSID ÜLES ---ÜKSIKISA LAPSEGA ;;;;;