Kõigepealt tahaksin öelda, et peale tseremooniat ei riietata surnut lahti. Surnu läheb ahju koos riietega papp karbi sees, mis oli pandud tseremooniakirstu sisse ja osavalt ära kaunistatud.
Olen senise elu jooksul näinud vaid kiriklikke kirstu matuseid. Eile oli siis see päev kui tuhastasin oma isa. Tema soovil.
Tellisin kiirtuhastamise, mis maksis 500.- rohkem ja tehti kohe ära ilma järjekorrata. Teised surnud ootavad all järjekorras, sest on vaid 2 ahju. Kiirtuhastatav võetakse vahele. See eeldab, et tseremaaonia viidaks läbi enne 12:00. Tuha sain kätte kell 15:00. Urn oli veel soe, aga ei lõhnanud.
Lillekimbud ja seaded viisime peale tseremooniat autoga hauaplatsile surnuaeda ja homme matame urni maha. Seega jäävad lilled hauaplatsi kaunistama.
Kirikuõpetajale ei olnud tuhastamine eriti meeltmööda. Samuti ütles ta, et Õigeusu kirik näiteks keelab tuhastamise. Samas Katoliku kirik lubab tuhastada.
Meil oli siis Luterlik matus koos kirikuõpetajaga ja homme tuleb kirikuõpetaja ka surnuaiale hauda õnnistama.
Mul on selle põletusmatusega veidi imelikud assotsatsioonid. Tuli on kuidagi liiga kiire ja agressiivne. Ma pole kindel, et enda põletamiset tahaksin?
Asetasin käe kodus urnile ning tunnetasin kuumust, kärssamist ja kõrbemist.
Lugesin Shanti Devi raamatut kus ta mäletab oma eelmist elu ja eelmise elu keha põletamist Indias. Ta räägib, et talle ei tekitanud keha põletamine ebameeldivaid mälestusi. Ta viibis oma matustel.
http://www.apollo.ee/product.php/0811245
Ma ei tea mis oleks õigem, ma tõesti ei tea.....