Perekond
ikka vitsast
Naine_33 09. jaanuar 2010, kl 16.09 |
Naine _33 09. jaanuar 2010, kl 16.20 |
??? 09. jaanuar 2010, kl 16.33 |
tagumik 09. jaanuar 2010, kl 16.38 |
nojah 10. jaanuar 2010, kl 00.54 |
aap 10. jaanuar 2010, kl 07.39 |
ma 10. jaanuar 2010, kl 11.15 |
mina 10. jaanuar 2010, kl 12.53 |
mul on 7a laps.Vahest augub jubedalt vastu ja ei tee mis teha palun .Aga lüüa ei suuda mina,tavaliselt lähen ma teise tuppa ja enam ei räägi lapsega ,siis kui avastab et ma olen vihane palub vabandust.Mul selline meetod,ütlen lapsele tee mis tahad ja karju palju jaksad.Laps saab isegi aru et tegi valesti ja pärast meil jälle kõik korras.Vitsa andmist ma ei poolda,pigem leida muu lahendus.
kah poisiga 10. jaanuar 2010, kl 13.10 |
minu arvamus 10. jaanuar 2010, kl 13.32 |
kui täiskasvanu sõnadega kasvatada ei suuda, siis annab kere peale.Mis viga väiksemat klobida,tema vastu ju ei hakka.Ise olen lapsepõlves saanud rihma ja sellest sain ka inspiratsiooni oma mängudeks.Peksin oma nuku "surnuks" ja siis mängisin matuseid,matsin ta diivanipatjade vahele.Praegugi tõusevad ihukarvad püsti,kui seda seika meenutan,see on mul nii selgesti silmade ees,kuigi aastaid juba palju möödas.Ärge jätke oma lastele nii ebameeldivaid mälestusi.
on lapsi 10. jaanuar 2010, kl 14.03 |
- kes teevad mida tahavad,- ka koolis, näha, et kodune kasvatus distsipliini mõttes on null;
- paar laksu vastu taguotsa ei tee kellelegi halba aga sellest tavaliselt piisab ja edaspidi saab laps aru, mida tähendab vanema sõna
- oleneb ka inimesest- mõnda kuulavad ja mõnda mitte, olen näinud lapsi, kes on sõna otseses mõttes türannid, aga vanemad maigutavad aralt vaid suud ja lasevad minna...
- paar laksu vastu taguotsa ei tee kellelegi halba aga sellest tavaliselt piisab ja edaspidi saab laps aru, mida tähendab vanema sõna
- oleneb ka inimesest- mõnda kuulavad ja mõnda mitte, olen näinud lapsi, kes on sõna otseses mõttes türannid, aga vanemad maigutavad aralt vaid suud ja lasevad minna...
nojah 10. jaanuar 2010, kl 14.12 |
Eks inimesed ole erinevad. Juba lapseeast peale. Mõni on kohe nii kõva peaga, et kõne ei jõua pärale. Räägi või hääl kähedaks, palu ja veena - laps ei reageerigi. Aga lapsevanem peab end maksma panema, et jõmpsikas saaks aru, et tema tahtmine ei ole see, mis alati peale jääb. Ei suuda sellist veenda ei ema-isa ega ka kasvatuala spetsialistid.
Kui räägitakse füüsilisest karistusest, siis alati tuuakse näiteid, kui hirmsad tagajärjed on lapse julmal peksmisel. Keegi ei õigustagi julma rihmaga peksmist. Nähvakas vitsaga vastu tagumikku ei ole veel mitte kedagi sandiks teinud. Aga see jõuab pärale ja paneb vähemalt lapse kuuletuma. Seda enam, et sageli on see lapse enda huvides, vahel koguni tema elu huvides. Kui ikka laps mitte kuidagi aru ei saa, et midaiganes teha ei tohi, sest see on eluohtlik ja ta võib surma saada, siis mida ette võtta? Kas need, kes huilgavad, et vits ei tule kõne allagi, löövad käega ja lasevad lapsel justnimelt selle midaiganes'iga tegelda ja kasvõi surma saada. Rääkimine ei anna tulemusi, aga lüüa ei tohi....
Uskuge - kui tänased vangid oleksid õigel ajal paar nähvakat vitsaga saanud (juba esimesel mittekuuletumisel), siis oleksid kongid hulga tühjemad.
Kui räägitakse füüsilisest karistusest, siis alati tuuakse näiteid, kui hirmsad tagajärjed on lapse julmal peksmisel. Keegi ei õigustagi julma rihmaga peksmist. Nähvakas vitsaga vastu tagumikku ei ole veel mitte kedagi sandiks teinud. Aga see jõuab pärale ja paneb vähemalt lapse kuuletuma. Seda enam, et sageli on see lapse enda huvides, vahel koguni tema elu huvides. Kui ikka laps mitte kuidagi aru ei saa, et midaiganes teha ei tohi, sest see on eluohtlik ja ta võib surma saada, siis mida ette võtta? Kas need, kes huilgavad, et vits ei tule kõne allagi, löövad käega ja lasevad lapsel justnimelt selle midaiganes'iga tegelda ja kasvõi surma saada. Rääkimine ei anna tulemusi, aga lüüa ei tohi....
Uskuge - kui tänased vangid oleksid õigel ajal paar nähvakat vitsaga saanud (juba esimesel mittekuuletumisel), siis oleksid kongid hulga tühjemad.
neh 10. jaanuar 2010, kl 14.23 |
liberalism on liiast 10. jaanuar 2010, kl 14.35 |
laste-noorte nn "vabakasvatus" on probleemiks igal pool;
see on ulatusliku feminismi propaganda resultaat,
ka inglismaal(mitte ainult) pooldavad paljud kooliõpetajad / eriti mehed/füüsilise karistuse taastamist, sest paljud õpilased ei oma ettekujutust viisakast käitumisest ja laks kaardikepiga vastu näppe- ei sandista kedagi vaid tuletab ülbikutele meelde, et nad ei valitse kooli ega maailma
feminismi levik on kaasa aidanud teistelegi ühiskonnale ohtlikele
nähtustele nagu homondus, narkomaania, aids, alkoholism
niisiis: liigne vabadus on hukatuslik, alati peavad jääma kehtima mingisugused reeglid
see on ulatusliku feminismi propaganda resultaat,
ka inglismaal(mitte ainult) pooldavad paljud kooliõpetajad / eriti mehed/füüsilise karistuse taastamist, sest paljud õpilased ei oma ettekujutust viisakast käitumisest ja laks kaardikepiga vastu näppe- ei sandista kedagi vaid tuletab ülbikutele meelde, et nad ei valitse kooli ega maailma
feminismi levik on kaasa aidanud teistelegi ühiskonnale ohtlikele
nähtustele nagu homondus, narkomaania, aids, alkoholism
niisiis: liigne vabadus on hukatuslik, alati peavad jääma kehtima mingisugused reeglid
punta-änta 10. jaanuar 2010, kl 16.17 |
mjnah 10. jaanuar 2010, kl 16.21 |
Mh? 10. jaanuar 2010, kl 16.55 |
Aga MIKS ta viskab selle rätiku maha, et vanemaid provotseerida? Vot sellest tuleb alustada. Võid ju peksuga likvideerida tagajärje, laps ei julge enam rätikut maha visata sest siis saab peksa. Aga põhjus jääb alles, lihtsalt see on lapse sees peidus. Ühel hetkel peab paratamatult hakkama selle põhjusega tegelema ja siis võib olla juba lootusetult keeruline lapse hingeelu lahkama hakata.
Mulle tundub, et laps on vanematele pähe istunud ja tal on tähelepanupuudus. Kasutab kõiki vahendeid, et mingitki tähelepanu saada.
Mulle tundub, et laps on vanematele pähe istunud ja tal on tähelepanupuudus. Kasutab kõiki vahendeid, et mingitki tähelepanu saada.
ang to liberalism on liiast 10. jaanuar 2010, kl 16.59 |
"feminismi levik on kaasa aidanud teistelegi ühiskonnale ohtlikele
nähtustele nagu homondus, narkomaania, aids, alkoholism"
Seleta mulle lahti, mis on ühist naiste õigusel valimistel hääletada, võrdse töö eest võrdset palka saada ja narkomaanial? Kindlasti on sul mingi peen loogiline seletus, aga aidsi leviku ja naisele inimese staatuse vahel ma iseseisvalt seost ei näe. Eriti jääb segaseks, kuidas naisõiguslased "homondust" on kaasa aidanud.
nähtustele nagu homondus, narkomaania, aids, alkoholism"
Seleta mulle lahti, mis on ühist naiste õigusel valimistel hääletada, võrdse töö eest võrdset palka saada ja narkomaanial? Kindlasti on sul mingi peen loogiline seletus, aga aidsi leviku ja naisele inimese staatuse vahel ma iseseisvalt seost ei näe. Eriti jääb segaseks, kuidas naisõiguslased "homondust" on kaasa aidanud.
K 10. jaanuar 2010, kl 17.22 |
Rääkimise ja vitsa andmise vahele jääb ju palju muid kasvatus- ja karistusmeetodeid ka. Karistada saab ju ka pahandamisega, nurka panemisega (või nagu seal lastetaltsutaja saates oli, paha lapse toolile saatmisega), taskuraha ära võtmisega, ühiskondlikult kasuliku tööga ehk mingite majapidamistööde andmisega, arvutikasutamise või koolipeaole minemise keeluga jne, eks iga vanem teab ise, mis tema lapsele mõjuv on.
Ma vaatan, et paljud siin annavad vitsa, kui laps räägib vanematele vastu. Aga kuidas teie lapsed peaksid õppima ennast kehtestama? Nad õpivad ainult ühe mooduse - vastasele pasunasse ja valmis. Armsad vanemad, õppige ennast sõnadega kehtestama, lugege vastavaid raamatuid või käige kursustel vms. Lapsed ju siia sünnivadki selleks, et oma vanemaid arendada...
Ja mida väiksem laps, seda tõenäolisemalt on pahateo taga peidus hoopis mingi muu probleem.
Pealegi minu meelest suht mõttetu kasvatus, kui inimene selle käigus sisemiselt ei muutu, vaid lihtsalt vitsahirmus jätab oma tõelise pale avaldamata või suleb oma probleemid endasse.
Meie peres vitsa ei kasutatud, sest meie suguvõsas alates vanavanematest pole vitsa kasutatud. See aga tähendab vaid üht, jätrelikult vanavanemad on osanud panna lapsi sõna kuulama ka muul moel ja andud selle oskuse kaasa oma lastele ja nemad omakorda oma lastele.
Ma loodan, et ka vitsa-peredes suudetakse see ahel kunagi murda ja mingist põlvkonnast alates saab hakkama vitsavabalt.
Ma vaatan, et paljud siin annavad vitsa, kui laps räägib vanematele vastu. Aga kuidas teie lapsed peaksid õppima ennast kehtestama? Nad õpivad ainult ühe mooduse - vastasele pasunasse ja valmis. Armsad vanemad, õppige ennast sõnadega kehtestama, lugege vastavaid raamatuid või käige kursustel vms. Lapsed ju siia sünnivadki selleks, et oma vanemaid arendada...
Ja mida väiksem laps, seda tõenäolisemalt on pahateo taga peidus hoopis mingi muu probleem.
Pealegi minu meelest suht mõttetu kasvatus, kui inimene selle käigus sisemiselt ei muutu, vaid lihtsalt vitsahirmus jätab oma tõelise pale avaldamata või suleb oma probleemid endasse.
Meie peres vitsa ei kasutatud, sest meie suguvõsas alates vanavanematest pole vitsa kasutatud. See aga tähendab vaid üht, jätrelikult vanavanemad on osanud panna lapsi sõna kuulama ka muul moel ja andud selle oskuse kaasa oma lastele ja nemad omakorda oma lastele.
Ma loodan, et ka vitsa-peredes suudetakse see ahel kunagi murda ja mingist põlvkonnast alates saab hakkama vitsavabalt.
sain ka vitsa 10. jaanuar 2010, kl 18.12 |
Ka mina sain vitsa.Vahel asja eest,vahel päris ilmaasjata.Kuigi juba minu ,lapse arusaam oli selline,et see vits tegi asja palju hullemaks.Emad,kes omi lapsi peksavad,ei suuda tegelikult lapsele anda edasi emalikku hellust ja inimlikku käitumist,näidatakse vaid oma ego puudujääke. Nüüd aastaid edasi ,kui mul omal lapsed ,ei ole ma neid peksnud ja me saame kõik inimese jutust aru.hea sõna aitab alati .Polegi vaja kedagi peksta. Oma vanemaid ma külastan harva,ainult äärmisel vajadusel.Toores peksmine ei asenda emahellust,ja ma ei andesta seda talle siiani.
n 10. jaanuar 2010, kl 19.12 |
hmm 10. jaanuar 2010, kl 19.18 |
N22 10. jaanuar 2010, kl 19.25 |
See feminismi vastane vist küll lihtsalt provotseeris, nii loll ei saa olla.
Kuulge, siin teemas peaks ikka vahet tegema vitsal ja peksmisel. Peksmist ei õigusta keegi, aga üks sirakas vitsaga võib mõne lapse puhul olla just see, mis vaja. Ma mäletan siiani, et lasteaia ajal sain ühe siraka vitsaga- ja enam ei teinud pätti. Edaspidi polnud vaja vitsa mainidagi, kuulasin niisama sõna.
Kuulge, siin teemas peaks ikka vahet tegema vitsal ja peksmisel. Peksmist ei õigusta keegi, aga üks sirakas vitsaga võib mõne lapse puhul olla just see, mis vaja. Ma mäletan siiani, et lasteaia ajal sain ühe siraka vitsaga- ja enam ei teinud pätti. Edaspidi polnud vaja vitsa mainidagi, kuulasin niisama sõna.
M66 10. jaanuar 2010, kl 19.37 |
N22 10. jaanuar 2010, kl 20.15 |
M66 10. jaanuar 2010, kl 20.20 |
N22 10. jaanuar 2010, kl 21.36 |
Nex 10. jaanuar 2010, kl 22.15 |
Lisa postitus