Kes jonni eest vitsa annavad.. jonn on umbes 3aastaste laste puhul tavaline ja vajalik nähtus. Nii-öelda esimene puberteet, kus laps avastab oma mina ja katsetab piire. Kui jonni õigesti käsitleda, siis jonnituurid kaovad, kus laps kasvab suuremaks. Aga kui jonniga valesti käituda, nii et laps märkab, et selle abil on võimalik midagi saavutada (näiteks kasvõi intensiivset positiivset või negatiivset tähelepanu), siis jonnituurid ei lõppe ja need jäävad esinema isegi koolieas, nii nagu üks postitaja eespool kirjeldas.
Jonni kohta olen kuulanud-näinud huvitavaid tele- ja raadiosaateid, kus lapsevanemad ise jagavad kogemusi, kuidas hakkama saada. Ja on ka häid raamatuid, mis õpetavad, kuidas jonniga käituda.
Isegi kui jonn on üle käte lastud, nii et ka 4aastasel või vanemal lapsel esineb jonnituure, siis on siiski võimalik sellest üle saada ilma vitsa andmata, tuleb lihtsalt nende jonnituuridega käituda nii nagu kolmeaastasegi puhul. Siin ei ole vaja mitte last peksta, vaid vanemad ise peavad oma käitumist muutma. Jonn jääb ära, kui vanemad ei lase sellega end enam manipuleerida.
Eelmise postitaja näide, kus laps visaks mobla vastu seina - aga miks peaks lapsele vitsa andma? Siin tuleks anda vitsa vanematele, kes oma järjekindlusetuse ja järeleandlikkusega on lapse ära rikkunud. Ja ka antud juhul, nagu ma aru sain, ei selgitatud lapsele tema viga ega jäetud uut mobla ostmata.
Imelik, et kui on vitsa-teema, siis räägitakse ainult kahest variandist, kas vitsa andmisest või siis äärmisest järeleandlikkusest. Kas tõesti ma olen siin ainus, kes on kasvanud vitsata, kuid siiski saanud vajadusel ka karistatud?
Ja tõesti, miks vitsa-pooldajad seda oma abikaasa peal ei rakenda? Ma usun, et üks nähvakas piki tagumikku mõjuks täiskasvanule samamoodi kui lapsele. Jätab mees mustad sokid järjepidevalt vedelema - nähvakas kirja ja järgmine kord sokid rändavad ilusti ettenähtud kohta. Naisel käivad jonnituurid peal - vitsaga nähvakas kirja ja järgmine kord enam ei jonni.
Täiskasvanule räägitakse, et löömine on alandav ja vastuvõetamatu, sa pead kohe lahkuma suhtest, kus sind lüüakse.
Lapsele aga õpetavad mõned vanemad, et sa pead armastama kätt, mis sind lööb. Sa pead paluma vabandust lööja käest, et sa põhjustasid enda löömise. Sa oledki selline, keda peab lööma. Sina oled süüdi selles, et ma ei osanud teisiti kui sind lüües.