panin trükiveaga puusse, kuna kiiresti trükkisin: mul 10-11 aastased vanusevahed lastel.
Nii et @!#$ ma ehk ikka ei ole.

on küll ehk võtab oma sõnad tagasi.

Huvitav loogika, et siis l*ts on naine, kes saab erinevate meestega lapsi, aga mitte naine, kes lihtsalt ringi hoorab? Äkki need 3 meest ongi naisel ainsateks seksuaalkogemusteks ja tema on l*ts, samas kui mõnel temavanusel on 30 meest üle käinud, kuid ta lapsi pole saanud, siis see ei ole l*ts?! Sest seda ei tea ju keegi tõestada, eks?

Oh aeg..

Aga teemast... ikkagi, ma kujutan ette, kui häiriv võiks mehe jaoks olla, kui tema seaduslik abikaasa kannab jätkuvalt oma eelmise mehe nime! Liitnimi veel hullem variant. Oleks et naine jätab oma neiupõlvenime. Mina nii ei teeks. Lapsega on teine lugu, laps on 50% oma isast ja kandku auga oma isa nime.

Võtan sõnad tagasi, trükiviga sai saatuslikuks.
Iga aasta meest vahetada ja kõigiga kohe lapsed teha... aastase vahe puhul jäi küll vääga nadi maik juurde:)

mina ei kavatse abielluda, kui aga peaks nii juhtuma siis jätan enda nime, sest pean mehe nime võtmist iganenud naisi alla suruvaks traditsiooniks. leian, et nimi peaks ikka ema-liini pida minema!
ma arvan et su naisel on täielik õigus! aga võta sina tema nimi?

Ise olen mees ja nõustun sinuga täielikult!

Samamoodi on laps 50% emast. Miks ta just siis isa nime peab kandma?

kas ei soobi nii-kui lapsendat veel last ja annad talle on nimi kah-siis terve pre saama nimega

Kulla 'tibi", naisel on ju oma eelmise abikaasa perekonnanimi! Et nagu uus mees peaks tahtma teise MEHE nime?!? Süvene enne sellesse, mida kommenteerid.

08:52 olgu, jaa, laps on 50% oma emast ja võib vabalt ka ema nime (seega ema NEIUPÕLVENIME!) kanda. Aga milleks ja kellele SEE nimemuutus kasulik on? Küsimus oli ju hoopis selles, et naine tahab jätkuvalt kanda oma EELMISE MEHE nime ja ei taha võtta uue mehe perekonnanime põhjendusel, et siis oleks ta oma olemasoleva lapsega erineva nimega.

Kui naine tahaks säilitada OMA nime ehk oma neiupõlvenime, siis oleks arusaadav, aga ta ju tahab hoida oma esimese abikaasa nime ja tulla esimese mehe nimega uude abiellu. See minu meelest ei sobi. Ma ei arva, et oma esimese mehe nimest peaks sedasi küünte ja hammastega kinni hoidma - niikuinii pole tegemist naise OMA nimega. Nagu siin eelpool rõhutati, et abielludes mehe nime võtmine on alandav või midagi seesugust.

Aga kuidas peab tundma mees, kui naine põlgab ära tema nime, aga säilitab esimese mehe nime?! Miks naine EELISTAB oma esimest meest, kui tal kõlbab praeguse mehega "altari ette" minna? Mõelge siis niipidi, kui teil juhe kokku jookseb selle nime teemaga.

Teema on tegelikult tuttav, ka mu oma õde abiellub ja arvas algul, et jätab alles oma nime, et siis ei lähe mõttetult raha uute dokumentide vormistamisele. Aga tema praegune nimi on ju pärit esimesest abielust ja pole tema neiupõlvenimi nii kui nii.

Nimemuutus tuleb raudselt, võtab uue mehe nime, mingu pealegi raha ja aega dokumentide ümbertegemisele. Südametunnistus lihtsalt ei luba jätkuvalt esimese mehe nimega oma armastatud mehe kõrval elada. Ühist last plaanis ei ole ja kummagi lapsed on just-just täisealiseks saanud.
Aga liitnimi oleks veel eriti võigas! Esiteks oma kõla poolest, aga rohkem just "mineviku taaga" effekti pärast (kõikide meeste nimed ritta?!?).

võta naise nimi siis, mis seal imelikku on? või võtke üldse mingi kolmas, lambi nimi. ise planeerin võtta oma vaarvanaisa nime

... mulle tundub, et selles uues abielus sellise seisu puhul jäävad lapsed tegemata.
Nii see on, kui nähakse asju ja olukordi oma "mätta" otsast.

riki Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> miks sa seda naisega ei aruta? arvan, et liitnimi
> võiks sel juhul olla kõige mõistlikum.
>
> tule t
> aevas appi
> mul on tõsiselt kahju, et agressiivse
> tel isiksusehäiretega inimestel on ka lapsed. lood
> ame, et lastele on ehk su mehe geenid sattunud, ku
> i ta sust vähe tervem on juhtunud.
> juhul, kui me
> es sinu juurest peaks jalga laskma, siis oled sina
> ju kahekordne li.ts. kas oled sellele võimalusele
> ka mõelnud?:))
> kui mehel vähegi mõistust on, si
> is teeb ta seda üsna varsti.
No siis st et ta ei panusta juba abielludes eriti kauget tulevikku oma abikaasasse :S ! See ütleb aga omakorda ju KÕIK :S

AGA mõtle kui naisel on tuhandeid nimelisi maailma karikaid võidetud ja mees kõrvalt sureb ja uus mees ei abiellu temaga kui ta nime ei muuda ja kogu elutöö karikaid minema ei viska..?

t Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> no kui lastel aastased vanusevahed ja erinevad isa
> d (ehk "eri elutsüklid"), siis se tähendab, et nai
> ne teeb iga vähegi lähedasema mehega kohe lapse ja
> see mees siis kaob kohe pärast lapse sündi, et uu
> ele mehele ruumi teha. selline elu eriline kangela
> stegu küll ei ole. ei mingit perekonda ega turvali
> sust lastel
HÄÄ ELU sellisel. Iga aasta mingiga laps kähku valmis, mees minema ja naisukesel hea elada ju kõigi 3 mehe alimentide peal. Tööd rügama ei pea... Elu lill ju.

ka naine Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kulla 'tibi", naisel on ju oma eelmise abikaasa pe
> rekonnanimi! Et nagu uus mees peaks tahtma teise M
> EHE nime?!? Süvene enne sellesse, mida kommenteeri
> d.
>
> 08:52 olgu, jaa, laps on 50% oma emast ja
> võib vabalt ka ema nime (seega ema NEIUPÕLVENIME!)
> kanda. Aga milleks ja kellele SEE nimemuutus kasu
> lik on? Küsimus oli ju hoopis selles, et naine tah
> ab jätkuvalt kanda oma EELMISE MEHE nime ja ei tah
> a võtta uue mehe perekonnanime põhjendusel, et sii
> s oleks ta oma olemasoleva lapsega erineva nimega.
>
>
> Kui naine tahaks säilitada OMA nime ehk oma
> neiupõlvenime, siis oleks arusaadav, aga ta ju ta
> hab hoida oma esimese abikaasa nime ja tulla esime
> se mehe nimega uude abiellu. See minu meelest ei s
> obi. Ma ei arva, et oma esimese mehe nimest peaks
> sedasi küünte ja hammastega kinni hoidma - niikuin
> ii pole tegemist naise OMA nimega. Nagu siin eelpo
> ol rõhutati, et abielludes mehe nime võtmine on al
> andav või midagi seesugust.
>
> Aga kuidas peab
> tundma mees, kui naine põlgab ära tema nime, aga s
> äilitab esimese mehe nime?! Miks naine EELISTAB om
> a esimest meest, kui tal kõlbab praeguse mehega "a
> ltari ette" minna? Mõelge siis niipidi, kui teil j
> uhe kokku jookseb selle nime teemaga.



Te ei tea fakte. SIIN see konks ongi. Võtame nt 10 15 aastase abielukogemusega naisterahva, kelle mees oli pühak.. linna aukodanik ja planeedi parim abikaasa, kelle nime ta omale võttis ja siis mehe mattis. Inimene jääb ükskikuks ja ei soovi seda ju keegi meist. Õnn võib leida igaühe ja siis uus mees abiellub temaga ja ...Mida teie teeks? Võtaks selle kobeda armsa mehe nime või selle, kellega 100 last ja 100 mälestust ja nimelised võidetud karikad ja diplomid jne jne jne? Saan aru uue mehe kurbusest, aga samas tõeline mees mõistaks tõelist naist ja näeks, kui kallis talle eelmine mees oli, kes vb kuskil tänavanurgal koju lillekuhjaga tulles, nuga sai ja naiselt ära võeti. Teie eestlased olete nii negatiivne rahvas. Keegi ei usu sellistesse tsenaariumitessegi. KUI lahutatud(leseks nimetada oleks ju liiga ilus), siis raudselt L.ts ja ei oskand meest omale valida ja mida kõike veel. Jah on ka neid, aga siin kommenteerides kuis KÕIK laste jms-ga naised L-id, näitab ainult teie endite arengupeetust.
PS: Ja on ka hüper super osavaid meesnäitlejaid, kes ka kõige harituma naise ära suudavad petta ja siis vehkat teevad.

On normaalne, et ema soovib kanda oma lapsega ühist perekonnanime. Olgu see siis abielunimi või neiupõlvenimi. Mehed tulevad ja lähevad, aga lapsed on sinu - nii ütles minu kadunud ema.

Ei kujuta ka ette, et minu laps kannaks teist perekonnanime, kui mina. Ta ju minu laps!
Abiellusin ka lesena uuesti ja mul oli laps. Minu uus mees lapsendas ka mu lapse, nii et kanname nüüd kõik ühesugust perekonnanime. Kui mees poleks seda soovinud, siis oleksin abielludes jätnud oma endise perekonnanime.