Perekond
Gümnaasiumi valik
Inks 21. märts 2002, kl 11.49 |
Kas oskab keegi anda soovitusi gümnaasiumi valikul. Laps õpib praegu 9. klassis reaalkallakuga koolis. Talle aga istub silmnähtavalt rohkem humanitaar. Osad eksamid on praeguseks juba läbi. Jäänud veel 21.kk (parematest koolidest) ja siis ka teised koolid. TIK-i ta arvas ise, et pole mõtet minna, nagunii ei saa sisse, kardan ka, et 21.-sse on suur konkurents. Tal on üle keskmise hea inglise keel ja üldse andekas keeltele, matemaatika seevastu nõrk. Äkki soovitab keegi mõne hea kooli, lihtsalt ise ei ole kursis ja ei tea.
tsinna 21. märts 2002, kl 12.13 |
Westholm on vist rohkem humanitaarkallakuga, aga täpselt ei tea. On lihtsalt selline mulje jäänud. Vanasti oli hea eesti keele ja kirjanduskallakuga kool vana 20.KK (Pärnu mnt kohe enne viadukti vasakul), praegu vist Tln Ühisgümn, aga viimastel aastatel pole sellest koolist midagi kuulnud. Üks neist Õismäe koolidest on ka päris tipp-topp, humanitaaria au sees ja kõrgkoolidesse sissesaamise % kõrge.
kass 21. märts 2002, kl 12.18 |
Ühisgümnaasiumi kohta räägitakse, et pidid olema suured probleemid narkootikumidega ja muidu distsipliiniga. Mu oma laps käib seal (küll algkoolis), aga ei ole mina küll kuulnud, et midagi hirmsamat oleks, kui teistes koolides. Eks probleeme on igal pool (eilse järgi otsustades ka "rikaste ja ilusate" koolides-võibolla isegi hullemaid, kui tavalises koolis) nii et midagi erilist ma küll ei tea. Küll aga on sealt võrsunud mõnedki ajakirjanikud ja muidu keele-kirjanduse inimesed, mis peaks Sinu lapsele just hästi sobima.
põssa 21. märts 2002, kl 13.14 |
Inks 21. märts 2002, kl 13.36 |
Norija 21. märts 2002, kl 14.13 |
Mõtelge ka sellele, kas raasike reaalainetele omast lähenemist siiski kasuks ei tule? Keskkooli matemaatika ei ole siiski eriti raske, kui asja tõsiselt võtta, siis saab aru küll. Loogiline mõtlemine või ütleme piiridest kinnipidava mõtlemise oskus ei jookse ka humanitaaril mitte mööda külgi maha.
Humanitaarpoolt on lihtsam ka ise ja omal algatusel kõrvale õppida. Seda enam, kui huvi on. Puudu ei jää reaalkallakuga koolis õppides midagi, pigem saab midagi natuke enamat juurde. Hiljem võib sellest teiste humanitaaride hulgas kõvasti kasu olla. Pealegi ei saa tänapäeval paljudes humanitaarainetes ilma korraliku matemaatikaoskuseta nagunii läbi. Statistilisi meetodid kasutatakse nii ajaloos, politoloogias, filoloogias kui mujalgi.
Küll ülikooli ajal jõuab spetsialiseeruda, keskkoolist on vaja üldharidust.
Humanitaarpoolt on lihtsam ka ise ja omal algatusel kõrvale õppida. Seda enam, kui huvi on. Puudu ei jää reaalkallakuga koolis õppides midagi, pigem saab midagi natuke enamat juurde. Hiljem võib sellest teiste humanitaaride hulgas kõvasti kasu olla. Pealegi ei saa tänapäeval paljudes humanitaarainetes ilma korraliku matemaatikaoskuseta nagunii läbi. Statistilisi meetodid kasutatakse nii ajaloos, politoloogias, filoloogias kui mujalgi.
Küll ülikooli ajal jõuab spetsialiseeruda, keskkoolist on vaja üldharidust.
mupsik 21. märts 2002, kl 14.38 |
mm 21. märts 2002, kl 20.04 |
Tondiraba on tõesti mõttetu valik, kuulsin, et sealt gümnaasiumiosa varsti üldse ära kaotatakse. Kopli koolis on vaba meeleolu - ülikooli saamisega võib probleeme tekkida.
Tuttav lõpetas see aasta 20. KK ja siiamaani räägib, et õpetajad on seal liigkarmid - kool tahab liiga palju eliitkool olla.
Vaata, kas Gustav Adolfis on katsed veel ees, sinna soovitaks proovida ikka vähemalt
Tuttav lõpetas see aasta 20. KK ja siiamaani räägib, et õpetajad on seal liigkarmid - kool tahab liiga palju eliitkool olla.
Vaata, kas Gustav Adolfis on katsed veel ees, sinna soovitaks proovida ikka vähemalt
käbi 22. märts 2002, kl 12.37 |
Inks 22. märts 2002, kl 13.53 |
kris 22. märts 2002, kl 14.33 |
Merle 22. märts 2002, kl 17.06 |
Inks 22. märts 2002, kl 17.28 |
noarootsi abiturient 31. märts 2002, kl 20.43 |
Lisa postitus