Perekond
Tüütud sõbrad vol3
Riina 10. aprill 2002, kl 11.59 |
Ingel 10. aprill 2002, kl 12.48 |
See on ka,jah,üks väga ebamugav asi.Kari näljaseid lapsi.Eriti kui oled arvestanud ainult oma perega.Kui on üks-kaks last lisaks enda omadele siis olen vahel ikka pakkunud ka teistele.Aga oma tänava lastele olen ka öelnud,et palun minge nüüd õue mängima,me hakkame sööma.
Ja oma pojale olen selgeks teinud,et kui külas olles on juba näha,et teised tahavad sööma hakata siis peab viisakalt ära tulema.
Ja oma pojale olen selgeks teinud,et kui külas olles on juba näha,et teised tahavad sööma hakata siis peab viisakalt ära tulema.
sandra 10. aprill 2002, kl 13.02 |
ylenna 10. aprill 2002, kl 14.24 |
Meie peres on kyll esmatähtis, et ikka lastel kõigepealt kõht täis ja siis alles enesel!Vaevalt need "tüütud "sõbrad nüüd igapäev teil söögiajaks tulevad!Kole jah, kui söövad teie toiduvarud kõik ära, no mis sõbrad need sihukesed on:)Kui lapsi rohkem, saata teise tuppa siis söögiajaks.Parem muidugi, kui teete süüa rohkem, ka ootamatutele külalistele! Koonerdamine pole kokkuhoid.No ja kui need lapsed teid tõesti vaeseks söövad, eks vahetage siis lapse "tüütuid"sõpru.irw
Ingel 10. aprill 2002, kl 15.09 |
sandra 10. aprill 2002, kl 15.11 |
uitmõtleja 10. aprill 2002, kl 16.05 |
Meil pole kunagi tulnud ette, et kodust toiduvaru, mis pere söögiks, sõpradega päeval hakkama oleks pandud. Klapivad omavahel, ostavad krõpse, limpsi või muud sarnast ja istuvad arvuti taga. Arvesse ei lähe muidugi oma aia õunad ja muud puuviljad, mida loomulikult pakutakse sõpradele ka.
saime aru:) 10. aprill 2002, kl 18.10 |
no saime aru - laste sõbrad on tüütud:)
meenutan enda sõpru... oi kuidas võisime tüütud olla oma vanematele ja oma tüütute sõprade vanematele:)
praegu aga tundub nagu oleks me pere tunduvalt suurem.... ja kuidagi ilus on mõelda sellele, kui tüütud me olime.
kannatame ära.
ega muud üle ei jää.
meenutan enda sõpru... oi kuidas võisime tüütud olla oma vanematele ja oma tüütute sõprade vanematele:)
praegu aga tundub nagu oleks me pere tunduvalt suurem.... ja kuidagi ilus on mõelda sellele, kui tüütud me olime.
kannatame ära.
ega muud üle ei jää.
kersti 14. aprill 2002, kl 14.36 |
ylenna 15. aprill 2002, kl 14.55 |
sandra 15. aprill 2002, kl 15.12 |
ylenna 16. aprill 2002, kl 10.26 |
Lisa postitus