to 14:11

Ei peakski sulle siin midagi ütlema, aga siiski niipalju - mul pole vajadust end kellelegi kukile sokutada või külje alla. Saan liigagi palju suhelda, liigagi erinevate inimestega, ja ehk seepärast ongi paha lugeda, et voh see või too on "soovimatu inimene".
Sellisel juhul tahangi vahele astuda - sest keegi EI OLE SOOVIMATU.
Kes saabki otsustada, et keegi teine on soovimatu?
Kas sina?
Kas tema?
Või mina?
Me võime tõesti vaid valida, kellega suhelda rohkem, kuid meil ei ole iial õigust kedagi teist soovimatuks nimetada. Samamoodi võid olla siis soovimatu ka sina. Ja kuhu sedasi jõuame?
Niipalju, kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arusaamasid ja keegi ei ole seepärast veel paha inimene, kui ta ei mõtle nii nagu MINA/SINA tahan/tahad.

vähem demagoogiat! piisavat suhtluskonda omav ei hakkaks sellist demagoogiat ajama.
mul on hea meel olla sinutaolistele soovimatu!
sinusugust tuttavat ma ka ei vaja

Demagoogia või mitte, piisav suhtlusring või mitte. Kõik on suhteline, kui sa seda ei teadnud siiani.
Kas ma pakkusin end sulle tuttavaks ja kas ütlesin, et sina oled soovimatu?!
Ära aja pada ja üldse, mis sind nii õelaks ajab. Rahune parem maha ja tunnista, et maailm pole must-valge, ja peale sinu ja sinu tuttavate elavad siin ilmas ka teised inimesed. Nemad aga ei pruugi mõelda sedasi nagu sina ja nad pole seepärast kohe soovimatud. Selge?

mine otsi oma suhtlusring kui leiad? head SUHTLEMIST, ELAMIST.
rahusteid ära unusta ja pöördu spetsialisti poole abi saamiseks kes aitab eneseväärikuse riismed kokku korjata ja suunab selle poole, et edaspidi ei tekiks vajadust vägisi/ soovimatuna buldooseri kombel suhtlema ronida
ei ole veel tahtnud et keegi peaks arvama, toimima, tegutsema minuga sarnaselt.
pole vajadust endale midagi tunnistada, sest mul on olemas see mis on mulle oluline ja tähtis: vastastikune armastus lähedastega, soojad suhted nendega kes kallid ja hoolimine on vastastikune ning suhtlemine vabatahtlik ja hea töökollektiiv .
sinutaolisi antipaatseid lausjuhme ja lolle buldoosereid nende seas ei ole

Kelleks sa end pead?
See pole mingi priva siin, kus vaid sinul on õigus seletada ja teised kohe soovimatud buldooserid / vägisi suhtlejad, kui julgevad ka arvata ja sõna võtta. Kõigil on sõnaõigus.
Või oled mõni nõukameelne, kes keelab, käseb, poob, laseb, annab loa, selekteerib ..?
Näeme, mis räägid 10 aasta pärast ja 20 pärast.

inimeste elud ja situatsioonid on vägagi sarnased. ega see kommentaar (kell 12:13) mulle polnud mõeldud? sõimasin ka täna üht, kellest hoolin, aga kui olen buldooser- mis siis ikka. otse reaalis ei julge öelda, nii arg oled? kibestunud ja arad lahkavad siin enda porbleeme. ma satun siia liiga harva lugema, loo pealkiri tundus veider (aga ju siis oli täna vaja sattuda...), ära üritagi siin.

...ei lahka siin problesid kibestunud ja arad. Vahel ka need, kes tahavad rohkem mõista.

mõista? võõraste inimeste probleemide kaudu? võib küll, kuigipalju. võib küsida mingisugust arvamust millegi kohta või millestki häid ideid ammutada, samuti saab teiste negatiivsetest kogemustest kindlasti midagi enda jaoks õppida, aga inimese endaga otse rääkimata ei saa lahendada omavahelist jama. probleemid on küll sarnased, kuid siiski on nad piisavalt ainulaadsed.

...kuid maad uurides, oskad paremini asju näha ja omavahelised probled kergemini lahendatud.

mis maad sa uurid? euroopat? aasiat? inimene on väike olevus, lihtne on talle tegelikult läheneda, aga selleks on vaja piisavalt aega ja tahet mõlemat poolt. ka kõige ükskõiksema inimese hinges paksu kooriku all peitub soov mõista ja olla mõistetav. aga see on nüüd vaid üldjutt, ma ei tea, mis teemad teil siin on käsil. ja enda sõbrad hoia lähedal, aga vaenlased veelgi lähemal endale.

...aga uurin ikka inimeste maad!
Armastus avab uksed ja sillutab tee teise südamesse. Nii sõprade, kui vaenlaste omasse. Elu on hindamatu.

sõprade omast ma saan aru, aga armastus vaenlase vastu ja tee tema südamesse? võib-olla, aga on ju küll juhtumeid, kus vaenlasest saab ühel päeval hoopis suur armastus. need tunded on enda laadilt väga sarnased. ja tihti on vaenlaselt rohkem õppida. enda kogemustest rääkides, olen kahe aastaga saavutanud päris hea tulemuse ühe inimesega. nüüd saame juba huumoriga asjadest rääkida. alguses oli mingi moment, et tahad teist ära kägistada, aga siis mida edasi, seda rohkem vaatad, et ta on täitsa tore isegi. tuleb mõista. mõlemad oleme naisterahvad.

...kuid me ei tunne ennastki ega oska olla alati. Mida rohkem tead, seda rumalam tundud endale. Õpid küll hällist hauani, aga sured ometigi rumalana.
Mida rohkem elukangas lahti rullub, seda rohkem saad aru, kui vähe me tegelikult teame. Nii enda, elu ja kogu maailma kohta. See, mida täna ei tea, võib homme olla juba lihtsamast lihtsam ja sedasi samm-haaval laieneb ka mõistmis-spekter. Elu on kui avastamismäng - keeruline, aga huvitav.

oled ja jääd buldooseriks, muutumatult ja näitasid oma olemuse välja. mida oligi vaja.
buldooseriga ei vaielda, ei suhelda, neid ignoneeritakse.
head jätkamist

homset ei pruugi alati ka tulla. mitte et ma oleks suur pessimist, vahel liigagi optimist pigem, aga ikkagi mõtlen (veebruar on alati raske mulle), et täna tuleks olla, nagu see oleks su viimane päev ja missugune mälestus sul jääks maailmast ja teistele sinust. pärast kahetsed ja nutad silmad peast, aga enam ei kuulda... saad vast mõttest aru, kui laiemalt mõtled.

olete siin kõik kibestunud elu peale, ahastuses kohe?

räägin jälle üldisemalt, ei hakka te keegi surema. aga võib juhtuda, et pärast maise teekonna lõppu vaatad pilvepiirilt ja tõded, et su kirstu ümber on tulnud vaid 3 inimest, kuigi seltskond oleks ju võinud olla suurem, sest tuttavaid ju nagu oli. või polnudki? või kui sureb "tülikas" ämm, siis pärast ta lahkumist mõtled, et kahju ikka, tegelikult oli ta täiesti okei ja nüüd tunnen puudust. ja lastele oli ta siiski vanaema, ainult mulle ei meeldinud. punkt. need asjaolud ja kurb tõde ilmnevad ikka siis, kui inimene on su teelt läinud. aga enne oli ta muidugi sulle väga ebameeldiv/tülikas/loll jne. tegelikult on ju üsna raske elada, kellelegi paha soovides või kedagi vältides. tavaliselt on siis selleks põhjus. võiks mõelda, mis ta sulle ei sümpatiseeri või mis täpselt häirib. kas on minus ka süüd? aga vahel ei meeldigi kogu inimene, üleni. ei sobi ja kõik. miks? see on suur teadus. aga see häirib ju rohkem sind, mitte seda tülikat inimest. kõigiga ei peagi läbi käima, kuid sageli on see vältimatu.

buldooser ajab sinu tee puhtaks, et sinu luxlimusiin saaks liikuma. nii et ka buldoosereid on väga vaja. Keksiv kirp on aga suur nuhtlus.

Klatsi taga ja mõtle olematuid haigusi välja, mis muud.

.. ei saa aru ,mis teemal nüüd siin arutatakse. teema oli ju ikka väga maine ja üheti mõistetav normaalsele inimesele ,kes elab kõrvuti teiste nii ja naasugustega.

Noh, mina siis olev vist ainuke, kelle on kogemusi.
Oli selline lugu mul altnaabriga, et levitas minu kohta täiesti alusetuid jutte küla peal.
Kannatasin pool aastat, mitte midagi ei teinud. Ütlesin koridori peal ikka viisakalt tere ja puha. Ühel hetkel kolisin sealt ära, kõrval majja elama. Aga hinge jäänud alandus ei läinud üle. Möödus veel kolm-neli kuud, siis ühel päeval, õigemini öösel, läksime sõbraga lehmade karjamaale ja kogusime kilekotti mõne pehme "koogi"... Läksime naabri ukse taha ja lihtsalt loopisime ukse lehmas....taga kokku. Ise olime naerust kõveras.
Jah, ega see ilus ei olnud, aga hing sai kuidagi rahu.

Aga ära sina niimoodi tee!!

to !!!!!!
minu ja mu hingesugulastega nii tehaksegi

minust ja mu hingesugulastest räägitakse halba, ainult halba ja mitte midagi peale halva. need kes kuulavad ainult muigavad vaikides ja heakskiitvalt

kui ikka eiratakse normaalseid naabrikohustusi pikemat aega ,siis s..ahunnik kulub ära iseenda meeleolu parandamiseks.