Kas noorel inimesel tasub minna maale elama?
Kuidas noor naisterahvas maal hakkama saab?
On kogemusi kellelgi?

Nii vähese info põhjal midagi raske öelda ju. Kas maale talusse või mingise nõukaaegsesse mitmekordsesse majakesse ? Kas sul on auto või mitte ? Kas sul on maal töö olemas või käid linna ?

Mis sel noorel naisterahval siis maal rohkem häda peaks olema kui linnas oma majas?
Oleneb, mida saa maal elamise all mõtled - töö linnas, majake keset küla? Või plaanid oma talumaad teenima panna ja harida põldu, külvata vilja, kasvatada juurikaid või marju-puuvilju, pidada loomi?
"Maal elamine" ei ütle mitte midagi.
Kogemusi on, päris palju.

Teemaalgataja küsib - kas tasub. Rahaliselt kindlasti ei tasu.
Kui on hobiks potipõllundus ja eesmärgiks eluterve keskond siis võib ju isegi tasuda (jättes materiaalse külje tahaplaanile)

Ei tasu ja ei maksa, arvad, et päris niisama põnevuse pärast naised maalt linna ja välismaale kolivad? Ma ei ela maal ja ütlen ausalt, et kui ei oleks lähedal head sõpra, kes aegajalt külas käib ja näitab, et ma pole üksi ja minuga ei maksa jamada, lisaks veel füüsiliselt turvalist kodu, oleks asi suht hapu.
Mida keerulisemaks läheb majanduslik olukord seda vähem turvalisust, eriti maal ja üksikutes majapidamistes.
Tööga on nii, et kui ise töökoha loomiseks ressurssi ei ole siis võid arvestada töötuse ja virelemisega, lõpuks lähed sealt ikkagi kaks kätt taskus, sest kinnisavara müük on suht võimatu ettevõtmine. Elamine maal on rikaste lõbu, kuni raha jätkub ja ennast kaitsta suudad.

sõltub inimesest,kui karastunud ta on.Iseenesest soov on hea,aga kuidas seal hakkama saada on iseasi,minul on õnneks töö selline,et vahet pole,kas elan maal või linnas.Kuid isegi kui raha on,oleks hea,ellujäämiskursuseid käia

Hakkama saamisega pole probleemi ei noorel ega vanal, mehel ega naisel, kui on võimalik tööd teha ja raha teenida. Maal kulub raha sutsuke rohkem, aga kui sellega probleemi pole, siis jumala pärast, muidugi koli maale!
Praegugi istun kesk kuusikut, värske õhk ja vaikus ümberringi, paari tunni pärast koidikul ootab linnulaul, kitsed tulevad akna taha, situvad terrassi täis, põdrad tambivad rõõmsalt maasikapeenras, koerad tõmbavad sigade järel uttu, saab hommikujooksu teha neid taga ajades. Jummala tore looduskeskne elu, ei mingeid kivimaju ega asfaldiaukude üle kurtmist - kui suurvesi kevadel kruusatee minema viib, on see täitsa loomulik, augud pole mingi rääkimisväärne probleem:)
Ma ise olen ikka väga rahul, elu on elu maitsega.

mina elan maal, lausa metsas. naudin täiega. makse umbes 100 euri kuus kuna lapsed lasteaias. ei käi tööl, sest ei vaja hunnikutes raha mõtetute arvete maksmiseks.soovitan soojalt maale kolida.

mul on maamaja paksus metsas, inimasustusest kilomeetrite kaugusel. muidugi on tore hommikul linnulaulu kuulates kohvi juua ja lillepeenral tärganud õisi imetleda. tore on metsas kolada ja loomi pildistada. mulle meeldib ka roose istutada ja kive veeretada, et neist kiviaeda teha. aga mul on ka korter tallinnas ja kui sügis on teed porimülgasteks muutnud, külma vihma kallab lakkamatu joana ja lillepeenardel ulub tuul, meeldib mulle seal rohkem :)

oleneb kus maal, näiteks Inglismaal oleks arvatavasti päris tore

Ma olen maal ja ei mingit probleemi. See on ju tegelikult üsna ükskõik kas su eramaja on linnas või maal. Maal hajakülades on ainult teatud eelised, naaber pole nägemisulatuses ja saad nautida ise olemist. Ka maamaks on oluliselt väiksem ja keegi ei nööri sind ka vee arvega. Aga mis töösse puutub, siis võimalusi on igasuguseid. Auto viib lühikese ajaga, kus iganes ja kodukontor pole ka mitte midagi erilist enam.
Üldiselt, kui saad hakkama oma majas näiteks Kristiine linnaosas Tallinnas, siis maal pole mitte millegi poolest raskem.

Maal on kena elada, kui pood on lähedal, ka bussipeatused. Mina käin küll autoga kaugel poes, aga seda mitte kauaks, sest uut autot ma ostma enam ei hakka. Olen pensionär, lesk, 2 lapse ema ja 3 lapselapse vanaema. Mäletan veel aegu, kui lapselapsed jooksid pidevalt õue peal ja ma olin noortele väga vajalik inimene. Maja on mul korralik, sest mees oli tubli ja töökas ning enne surma tegi paljugi minu tulevase leseaja kindlustamiseks. Mul on tublid lapsed ja tublid lapselapsed, aga maja ja maad lähevad varsti müüki - kellelgi ei ole neid vaja ilma minu sealse tööpanuseta. Igasugune omand tahab haldamist, noortel aga omad elud. Mätled küll, et lähed kodust jalad ees surnuaiale, tegelikult lähed vara müügist saadud raha eest hooldekodusse. Niipalju siis maaelust.

miks hooldekodusse? osta omale väikelinne pisike odav korter ja palka vajadusel abistaja. maja raha eest peaks mõlemad saama. või võta mõni lapselaps enda juurde elama kaubaga, et hooldab sind ja maja ja saab päranduseks su vara omale. hooldekodu on kaka ja mina sinna küll minna ei kavatse :)

Aitäh pakkumast, aga lapselapsed on väljamaal ja sinna nad ka jäävad. Minu ilusast majakesest lapsed ei hooli, neil on endil palju uhkemad. Ilmselt pärandan kogu krempli mõnele hooldajale ja lähengi linna, valus on, valus.

vaene mammi....kahju sust kohe.

Kulla mammi- teeme vahetust. Mul linnas(mitte Tln.) ilus korter, samuti lesk ja igatsen maaelu. Oleksin nõus ka koos sinuga maal elama, kahjuks mõne aasta pärast(pensionieani). Tean seda tunnet, kui elad oma abikaasa kätega tehtud elamises. Mul samuti iga nurk meenutab teda. olen juba üksinda harjunud, ainuke, et igatsen maale.
Ilusat kevadet sinna kaugele....

kolmas aasta saab täis.
ja hakkab kergelt ära tüütama.

eelkõige just see, et liikuma ei pääse.
(mul ei ole juhilube ja tegema ka ei hakka, sest ei meeldi roolis olla.)

kui need robotjuhiga sõidukid ükskord müüki tuleks, oleks hoopis midagi muud.

samas linnakorterisse küll enam tagasi ei taha.
oma maja ja õu on ikka hoopis midagi muud.

Maal on hea elada-loodus,oma hoov,oma põlluke.
Maal on halb elada-koolid,poed ,postkontorid jne jne kaovad või on kaugel+vargused.
Ämm mul ligi 80'nd ,elab maal,rääkis,et kahes naaber majas käisid vargad sees. Kardab.

Mis mul sest postkontorist, võibolla korra aastas on sinna asja. Pood kümne kilomeetri kaugusel on autoga vaid 6 minutit sõitu. Koolibuss sõidab treppi, mis tähtsust sellel kooli kaugusel on.
Varguseid on igal pool. Mõnelpool rohkem, teisal vähem. Rohkem linnades ja nende läheduses, maal otsivad vargad rohkem suvilana tühje talusid talvisel ajal.
Keskmiselt on maal vargusi vähem, ma ei pea uksi lukustama kui kodus olen, ma ei pea autot lukustama, ma võin muruniiduki või mootorsae rahumeeli õue vedelema jätta.
Aga kardetakse rohkem üksindust, pimedat, metsloomi ja võimalikke pätte, sest teadmine on, et kedagi pole läheduses. Statistika aga näitab, et sellised rünnakud toimuvad põhiliselt asulates, tihti koguni linnatänaval ja rahva nähes.

ma ka alguses hõiskasin, et siin nii kõrvaline koht ja tänu sellele väga turvaline.

majja sisse pole veel tuldud, aga õuest jalutas öösel 2 alumiiniumist piimanõud minema ja viimati viidi ka pagasnikutäis küttepuid aia tagant.

selline asi teeb kurvaks. :(
ja kahandab entusiasmi.

mõtlen tõsiselt, et peaks maja ümber kaamerad panema.

Kaamerad võivad head küll olla, aga lahtine koer pole ka halb.
Kui keegi sinu kandis veel jala käib, siis pole tegemist kõrvalise kohqga.

ma panin sildi:"võõral territooriumil viibimine keelatud. videovalve" ja ustele akendele turvafirma kleepsud. mõjub. mul mees ja väimees on erilised tehnikahullud. neil on liikumisanduritega kaamerad üleval ja pilt tuleb kodus arvutisse, kui keegi õues kõnnib. siiani on küll kitsed ja sead olnud :)toas on mahuanduriga - ükskord pani nahkhiir tööle, oli kuidagi pööningult tuppa nihverdanud. akendel ja ustel on ka miskid liikumisandurid, aga neid pole vaja läinud. ega üksikus kohas võõras ei käi, ikka kohalikud külapätid ja need kardavad valla teadetahvlile minu õues tehtud fotosüüdistustega rippuma pääseda. mees on mul veel võmm ka ja seda üldiselt teatakse.

meil ka kaamerad ja koerad ja üldiselt rahulik.
võõraid polegi näha olnud. rohkem omaküla viinaninad, keda eemal vaja hoida.

koeral ei näe mõtet- mürgitatakse ära.
kaamerad on ikka palju paremad.

Ei saa aru, kus maal teie elate, et nii palju pätte, joodikuid, kurat tab keda veel on. Mul pole mingit muret, mingite pättidega, ka ükski joodik ei tule siia. Vanasti kui küla keskel, 6 km kaugusel veel pood oli, siis seal sumisesid küll, aga koos poega kadusid silme alt ka joodikud.
Mul ema ja isa on juba 80 aastased ja elavad pirital, oma majas, seal on varastega probleem, kõik varastatakse ära mis aeda ripakile jääb. Vähe sellest on käidud ka majas sees, kui vanemad ise kodus. Ma arvan, et just nende vanuse tõttu neid ei kardetagi ja lihtsalt võetakse iga laidas ja rehagi aiast ära.
Igatahes minul maal selliseid probleeme pole.

Kas vähe näiteid, kus maal elav üksik vanainimene julmalt ära tapetakse mõnesaja euro pensioni pärast. See vanainimene ei suudaks neile vastu hakata ja raha saaks niigi kätte, aga ikka on vaja ära tappa. Kui pole sellega kokku puutunud, siis muidugi tundub, et mis seal ikka hullu on. Alles lõppes kohtuprotsess, kus Lõuna Eestis kaks vanainimest julmalt tapnud mees eluks ajaks vangi pandi.

Vanainimesed ei peakski üksi elama, nemad peavad pätte kartma nii linnas kui maal.

vaata, matu, päris suur vahe on- kas maal elab üksi noor mees või noor naine.

mehel jh pättidega probleeme pole, sest tõenäoliselt annab neile lihtsalt peksa. seega pätid hoiavad eemale.

naine paraku nii tugev tavaliselt ei ole.

Normaalse regionaalpoliitika korral puuduks niisugusel uhamisel vähimgi vajadus, Tallinna suunduvad trassid kaotaksid poole oma liikluskoormusest ning puuduks igasugune vajadus neljarealiste teede järele. Aga maaelu saaks nende teede rahade arvelt tugeva positiivse tõuke ja Eesti asustuskoormus ühtlustuks ka märgatavalt. Mismoodi selle väiketaluga peaks majanduslikult toime tulema. Kuni 2 hektarit maad tähendab aastas käivet alla kümne tuhande euro millega peaks toitma pere ja katma kõik toorme, väetiste ja masinate ja kütuse kulu. No see ei ole reaalne. Täiesti loogiline et need talud lõpetavad teist varianti polegi. Nii suur talufänn ka keegi pole et selle nimel ennast võlgadesse matta. Kõike peab ikkagi mõistusega võtma. Kui ei ole võimalik, siis ei ole võimalik ja peab tegema seda mida teha saab Talu tootmisüksusena jääb loomulikult suurtootjale alla. Suurtootjal on vaja talude maid, et veel laieneda ja kasumlikumalt toota. Tootmise jaoks inimesed aga tuuaks Ukrainast sest kohalik maamees naine sellistel tingimustel tööle ei tule me elame ikkagi 21 saj Euroopa riigis mitte aga Nigeeriaga samal majanduslikul arenguastmel olevas Ukrainas. Ja toimubki maapiirkondade kiire venestumine uutelt tulijatelt keegi eesti keele oskamist ei nõua ja nad ei näe ka selle neile raske keele õppimiseks mingit vajadust. Lõpu algus on käima lükatud sest see on lühikeses plaanis majanduslikult kasulik. Igasugused sõjad, katkud, okupatsioonid oleme üle elanud aga see vabadus läheb kalliks maksma, oma särk on kõigil ligem ja pärast mind tulgu mis tahes. EKRE üritas midagi ära teha selle eest kartellid olid 24/7 kukil. Näis kas neil jätkub vastupidamist Eesti immigrantidega üleujutamise vastu seista. Samas on olemas soovijad mustmullavööndi supertalunikud ukrainast. Koostöös nigeeria finantsistide keenia ja somaali it gurudega loovad nad eestist unistuste riigi paradiisiaia Ja otse loomulikult suruvad nad veel viimased eestlased oma hällist välja minge kuhu tahate Ja kahjuks peabki minema kasvõi taevastele avarustele kui muud üle ei jää. Selline liberalism vabadus kui demokraatia suunas liikumine mis algas eelmise sajandi üheksakümnendate algusest pihta. Ja tuul pühib jäljedki või siis loodus võtab tagasi kunagi nii raske tööga rajatu. Süsimustad toidukullerid hakkavad kardulast laiali vedama. Sibulaid ka Taaskord saab tsiteerida klassikuid Ja Eesti on väga ilus maa ainult et eestlasi on siin paljuvõitu Elamine on paksu kuusemtsa taga väikse veesilma ääres. Lähima naabrini läbi metsa u 400m mööda teed u 600m. Suurema käidava teeni u kilomeeter, seda kilomeeter teed hooldan hoian ise atv ja traktor abiks. Kunagi sai linnadzunglis elatud, kuid soov oli vaikusesse, eraldatusesse saada. Olen ikka aeg ajalt ka lastelt (põhi ja keskastmeaeline) küsinud et kas nad sooviksid pigem linnas elada? Seni on ikka ja veel veenvalt EI vastatud. Mis sellest et kool on kaugel. Mis sellest, et pood on kaugel. Mis sellest et ise peab tee talvel lahti hoidma et saada kooli ja poodi. Nägin ise kuidas 1 talu kadus. Noored panid plagama. Vanamees suri ära mutt jäi järele. Kuid tema enam taluga hakkama ei saanud. Andis naabrile. Too ka vana. Mutt suri ära talu jäi tühjaks. Naabrimees suri ära, kedagi asemele ei tulnud. Tütar linnas pani müügikuulutuse lehte 5 aastat ootab ostjat hinda on 5 korda alla lasknud. Juba hooned lagunevad elu sees ju pole. Koht on samuti kolgas tänases mõttes. ENSV aegu oli kena kolhoosiküla. Ei jäägi muud üle kui oota et Kalda Kaja hakkab ellu viima Rõiva Taavi kava meile tuhandeid kirurge ja itikaid talutöid jätkama meelitama. Kuskil 10 aastaga sai tagastatud talu uuele omanikule selgeks praktikas kas ta on suuteline olema põllumajandusettevõtja või on mõttekas sülle kukkunud talu koos maaga müüa sellele kes oskab maal ettevõtjana tegutseda. Seega peale vabanemist ja sellele järgnenud 10 aastast filtreerimise perioodi terade sõkaldest eristamiseks hakkas elu maal üles mäge minema Põllumajanduse eeskujulik mehhaniseerimine ja automatiseerimine on viinud maal töökohtade arvu minimaalseks. Selle asemel et kaotatud põllumajanduslikud töökohad maal asendada tööstuslikega st väiketehaste omadega on vallavanemad taibanud tahta vaid külakiikesid rahvamaju muuseume. Tehase tekitamisele oma vallas seisab vallalavanem vastu tulumaksu pearaha seaduse kasutamisega. Tehas koos oma segavate faktoritega üritatakse suunata vallast välja kuid töökohad kohalikele kõlbavad küll. Aus hinnang põhjustest on ikkagi regionaalne poliitika kujundamine ja toetuspoliitika suunad. Esimese osas tõdetakse et kõik koondub ja linnastumine on paratamatu, teises osas on suured põllumajandustootjad need kes on on kujundanud toetusmeetmed. Alati on võimalik luua võrdsemat regionaalset arengut kuid seda on ikka aeglasti tehtud ja vähe panustatud. Tootmisstruktuuris aga on teadlikult võetud suund suurmajanditele enamik toetusmeetmeid ja hektaritoetusi jõuab suurmajanditeni. Äriloogika ütleb, et sellise valiku puhul ei saagi väiksemad turul ellu jääda. Äriloogika ütleb ka et varem või hiljem sellised üksused jõuavad võõrkapitali manu ja tootmisstruktuur ja maaelu vaesustub veelgi. Mida saaks saanuks teha teisiti tasakaalukas toetuspoliitika kus arengut ja efektiivsust soositakse vastavalt struktuurile. Suurmajanditele 80+ % EL raha laiali jagades puudub põllumajandustoetustel sellisel kujul mõte. Toetustega ei hoia ühtegi äri püsti. Ka praegused suurtootjad maal pole mingid rikkad sest kogu nende raha kulub tehnika uuendamisele. Teist võimalust ei ole. Veneaegsed inimesed on vanad nad ei oska teha tööd tänapäevaste masinatega. Labida ja hanguga töö on kadunud. Nende tööealisteks sirgunud lapsed on suundunud maalt linnadesse. Ja linnast maale kolimiseks on linnaelul suuremad eelised kui maal. Ka Laari valitsus ehitas näidistalusid, mis anti üle tasuta. neist pole minu teada piirkonnas mitte ühtegi alles. Vene ajal olid külad rahvast täis, sest maainimesel polnud võimalik linna elama saada teisiti kui vaid läbi abielu. Töökoha said linna need kellel linnas korter. Ja korterijärjekorda said ennast panna need kellel töökoht linnas. Maal elamine polnud inimestel vabatahtlik vaid sunnismaisus. Maale jäävad edaspidi alles need hobitalunikud väiketootjad, kellel linnas tasuv töökoht et vabast ajast linnas teenitud palgaga maal talupidadamist arendada Täiesti lubamatu on müüa põllumaad ja metsamaad välimaalastele teatud tingimustel võiks rentida kui ise midagi ei tee aga kindlasti välismaalastele müük peaks olema keelatud. Elamumaa ja kinnisvara müüki välismaalastele tuleks kontrollida rangemalt mingid piirangud kus kellele ja kui palju Maad peab müüma välismaalastele samadel tingimustel jumala pärast eestlastele erandeid teha ei tohi. Heina laseme põllul ära mädaneda aga heina hinda alla ei lase ning traktoriostuks võta suur laen siis PRIA vaatab kas annab sulle selle maksumusest miinus käibemaks 40 prossa tagasi. Loomad ja põld vajavad töökäsi vaatamata koroonale vaatamata sitale ilmale või sellele et oled ise haige ja suremas. Loomad ja põld vajavad pidevat tööd. Kui kord pole elektrit või netti või vett jms siis on raske stabiilselt tööd teha maapiirkonnas. Lubage kaneputurismi talusid ning joodikutele kanepiravitalusid ning noored tormavad maale elama. Riik saaks Iisraeli eeskujul rikkaks Iisrael saab aastas meeletuid summasid ja 2019 aastal Iisrali riik Times if Israeli uudises lükkas kanepikasvanduste plahvatuslikuks paisutamiseks ka riikliku rahastuse sellele sektorile alla pluss teaduslikud sordiaretused. Ja sotsid pakuks välja homoturismi talud ja geilaagrite korraldamuse välismaa homodele Andrese kaevatud kuivenduskraave ajame nüüd erorahadega jälle kinni et sood taastada kuigi looduse normaaalseks toimimiseks tuleb kõigepealt linnad maatasa hävitada Alles siis Andrese kravide kinniajamise peale mõtlema hakata! See küsimus tuleks esmalt Laarile esitada Eks sellega see maalaste genotsiid algas. Ja järgnevate küsimustega järgmistele valitsustele kes suurte euro direktiividega kaasa on läinud. Algas samuti sellest kui memmekestel kadus ka võimalus oma ainukese lehma piima puki otsa viia Mitte üheski arenenud riigis ei ole põllumajanduses tööl üle 4-5% tööhõivest. Meil on nõukaaja lõpus 20 See tööhõive oli tänu ropule käsitööle, enamik töökohtadest. Selle järel pole ammu enam vajadust ikka nutetakse aastakümnete taguseid aegu kui mõni sitaviskaja oma koha kaotas Mina defineeriks maaelu debiilse nostalgiana kadunud aegade järgi kus nutetakse taga nõukaaegset kolhoosi. Saaks ikka elu põlvini sitas veeta ja söögi alla ja söögi peale ühte õnnetut lehmakronu lüpsta küll siis oleks hea maaelu. Talud ei jää tühjaks vaid nad muudavad nime On turismitalud suvekodud Lihtsalt tootmine läheb suurtalunike kätte mis on konkurentsivõimelisem kui väike Võrreldes Venemaaga on meie maaelu ikka väga tasemel Noori peresid kolib pidevalt maale ajalehekuulutustes on pidevalt lugeda et noor pere tahab osta maakodu On hoopis maakodude defitsiit Minge tehke üks tiir ümber Peipsi järve ja te näete tõelist "maaelu". On lausa terveid tühju külasid Meie maaelu ihkavad noored võiksid sinna minna ning taastada seal kunagised Katariina aegsed õitsvad eesti asundustalud Talupidamine ja maal elamine ongi luksus tänapäeval, mis taskukohane vähestele. Üldiselt on nii et kui oled linnas end finantsiliselt vabaks töötanud siis võib maale minna närve puhkama ja kanu kasvatama. Praeguses nukuvabariigis võivad maal elada ainult kas väga rikkad või väga vaesed ausal proletaarlasel pole seal teha midagi