Ma võtan vaevuks vastata, ehkki see tuleb liiga usukeskne vastus ja teised siin foorumis (tegemist ei ole ju usufoorumiga) ärgu nähku üldse vaeva lugemisega. Ega ta tegelikult ei taha kuulda küll sellist vastust, aga talle meelepärast vastust kahjuks mul kuskilt võtta pole.
a Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> kuidas saab väita keegi, et ta tunneb Jumalat, kui
> d eirab Jeesuse käsku minna ja kuulutada kuningrii
> ki?
On siin ju jagatud nii infot kui ka natuke mõtteid. See ongi kuulutamine. Kui sa arvad, et see pole ikka see õige kuningriigi kuulutamine, siis ehk lepid sellega, et teised võivad olla omal seisukohal ja sina omal?
----------------------------------------
> kuidas saab keegi väita, et ta tunneb J
> umalat, kuid ei tea, mis Ta nimi on või koguni väl
> dib selle kasutamist?
Asi pole selles, et nime ei teata või välditakse selle kasutamist. Pigemini tunnistatakse Jumala autoriteeti enda silmis ja peetakse viisakamaks kasutada austavaid tiitleid: Issand (Isand), Jumal, Isa. Meie Isa palves on 1. rida pöördumine Isa poole ja kohe järgmisena: Pühitsetud olgu Sinu nimi. See räägib sellest, et ma ei pöördu kellegi omasuguse poole, vaid kogu universumi Looja poole, kes on püha, kõrge autoriteediga ja kes siis oma armulikkusest kuuleb ka minusugust patust inimest. Ka Peetrus ei hüüdnud Jeesust lihtsalt Jeesuseks, vaid ikka pöördus Tema poole nimetades Teda Issandaks. Ka pöörduti Jeesuse poole, öeldes Talle õpetaja. 10 käsus on öeldud: "Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta." Selle viimase all ilmselt mõeldi küll kõige enam seda, et sa Jumala nimel kedagi ei petaks. Isegi kui taheti oma ausust kinnitada, siis vannuti Jumala nimel, et räägitakse tõtt. Ja kui sa juba niimoodi olid vandunud, siis see pidi ka tõsi olema, "sest Issand ei jäta seda nuhtlemata, kes tema nime asjata suhu võtab!"
Mida enam inimene kasvab usus, seda austavamaks muutub tema suhtumine Jumalasse. Kuna sa siin ise nimetasid kuningriiki, siis kuidas sinu arvates oleks viisakas Kuninga poole pöörduda? Kas nagu omasuguse poole, kohe nimepidi - nt Hei Jüri? Vaata kuidas T.H. Ilves vihaseks sai kui üks saatejuht nimetas teda Toomas Henrikuks. Ja kui nüüd jälgida Jeesust, kes kahtlemata on suur eeskuju, siis ka Tema, kes oleks võinud ennast Jehoova Pojaks uhkelt nimetada või veel mõned vingemad tiitlid käiku panna, alandas ennast kõigi meie tasemele, nimetades ennast kõigest Inimese Pojaks (seda oleme me ju kõik). Sedasi õpetas Ta ka oma jüngreid mitte ajama taga au ja võimu, vaid alandama ise ennast teenija tasemele. Toon veel viimase näitena vaga Süüria Efraimi palve, mida õigeusklikud suure paastu ajal loevad iga päev. Pööra tähelepanu sellele, et seda läbib sügavalt alandlik toon, mitte enda tahtmise tagaajamine, mitte enda tähtsuse toonitamine, vaid vastupidi, loobumine oma minast. Vaata kuidas ta iga uue mõttega Jumala poole pöördub - kuidas ta tõstab Teda kõrgeks ja iseennast alandab.
“Mu elu Issand ja Valitseja! Ära anna mulle laiskuse, meeleheite, auahnuse ega tühja lobisemise vaimu.
Vaid anna mulle, Su sulasele, meelepuhtuse, alandlikkuse, kannatlikkuse ja armastuse vaimu.
Issand, mu Kuningas! Lase mind näha mu üleastumisi ja ära lase mind mu venda hukka mõista, sest Sina oled kiidetud igavesti. Aamen. ”