Perekond
Tädi Moraalipärn
Siisik 17. märts 2015, kl 19.42 |
moosimadu 17. märts 2015, kl 20.25 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Siisik 17. märts 2015, kl 21.33 |
Inimest 17. märts 2015, kl 22.34 |
moraalist 18. märts 2015, kl 00.41 |
No ma lugesin antud lingilt välja, et Pärn ei rääkinud isegi Baskinile, et tal on temaga laps. Seega võttis ta enda peale kõik vastutuse selle naistemaia mehega tekkinud afääri eest, ei toppinud oma nina Baskini ellu (võimalik, et Baskinil oli juba naine), ei määrinud last talle kaela. Vot siin ma küll kivi ei viskaks ja leian, et moraalijüngriks sobib see inimene küll. Ta eksis, aga ta oli vastutustundeline, sünnitas lapse, kasvatas üksi. Ta ju maksis oma eksimuse eest väga kõrget hinda, ega üksikema olla ja lapse isalt mitte mingisugust tuge oodata pole kerge. Nagu ma sealt välja lugesin, siis oli Baskin professionaalne võrgutaja, naistekütt. Ju temasse olid paljud armunud, ilmselt sajad naised.
Aga kus see Pärna moraal siis kirjas oli? Mina pole seda kuulnud. Kuna ta on nüüd ka teoloog, ma ei tea kas tegev ka kuskil kirikus, aga ju siis on inimene oma elukommetelt väga püüdlev täiuse poole ja kindlasti ka sobiv inimene teistele õpetama jumalakartlikku elu, mis on ju õnnistuseks, mitte needuseks. Tähtis on areneda ja õppida, need kes pole kunagi n-ö patused olnudki, ei vaja ju patukahetsust ega ka meeleparandust - need asjad on ju ühele endast heal arvamusel inimesele alandavad, enamus ei taha sellest midagi kuuldagi. Aga tsiteerides Arvo Pärti, siis elu on alandlikkuse kool. Noh kellele moraal ei meeldi, see ilmselt selles koolis ei käi :) Käib näiteks uhkuse koolis. Moraali eesmärk ei ole mitte hukkamõist ja teistele näpuga näitamine, vaid inimeste juhtimine õigele teele, mis on talle endale ja teistele hea ja tuleb kasuks.
Aga kus see Pärna moraal siis kirjas oli? Mina pole seda kuulnud. Kuna ta on nüüd ka teoloog, ma ei tea kas tegev ka kuskil kirikus, aga ju siis on inimene oma elukommetelt väga püüdlev täiuse poole ja kindlasti ka sobiv inimene teistele õpetama jumalakartlikku elu, mis on ju õnnistuseks, mitte needuseks. Tähtis on areneda ja õppida, need kes pole kunagi n-ö patused olnudki, ei vaja ju patukahetsust ega ka meeleparandust - need asjad on ju ühele endast heal arvamusel inimesele alandavad, enamus ei taha sellest midagi kuuldagi. Aga tsiteerides Arvo Pärti, siis elu on alandlikkuse kool. Noh kellele moraal ei meeldi, see ilmselt selles koolis ei käi :) Käib näiteks uhkuse koolis. Moraali eesmärk ei ole mitte hukkamõist ja teistele näpuga näitamine, vaid inimeste juhtimine õigele teele, mis on talle endale ja teistele hea ja tuleb kasuks.
to moraalist 18. märts 2015, kl 01.53 |
moosimadu 18. märts 2015, kl 04.53 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Eesmärgid võivad ju head olla, aga meetodid on kummalised. "Küll mina juba tean, mis teile hea on, metslased!"
http://elu24.postimees.ee/190631/naitleja-malle-...
http://elu24.postimees.ee/190631/naitleja-malle-...
moraalist 18. märts 2015, kl 09.38 |
Jah, kahju kui inimesed ei tea mida tähendab jumalakartlik elu. Kogu Euroopa kultuur on sellele rajatud. Jumalakartus tähendab ligimesearmastust, õiglust, ausat ja puhast südametunnistust, teise inimese peale halastamist jne. See tähendab Kristuse eeskuju järgimist. Lastele õpetatakse juba varasest lapsepõlvest sõnakuulmist, mitte karmi peksmisega, vaid targalt ja eeskuju talle näidates, ikka armastuses. Praegune kasvatus õpetab lastele rohkem oma ego maksmapanemist, mitte sõnakuulmist ja puhta hinge vajadust, teiste eest hoolitsemist, kohusetunnet jne.
Moosimao pandud linki lugedes, pean tunnistama, et mulle selline kindel hoiak ja väärtushinnangud meeldivad. Jah, selle korrektorpliiatsiga roppude sõnade mahakustutamine on kindlasti kontekstist välja kistud lause ja üle võimendatud. Kes norida tahab ja kogu loo mõtte naeruväärseks muuta, leiab selleks alati võimaluse. Aga selline käitumine räägib temast endast, tema lugupidamatusest ja sustuse puudumisest teise inimese vastu. Malle Pärna puhul on tegemist isiksusega, kes ei karda ujuda vastuvoolu ja kes on roppuse ja madaluse suhtes väga tundlik. Mina isiklikult olen ka ja arvan, et ropendamine ja labasus ei peaks olema inimesele elunormiks. Kes tahab selliselt elada, mis siis ikka teha. Mina igatahes kaua sellises seltskonnas viibida ei suuda. Mitte, et ma nii haritud ja tark oleksin keele kasutamisel nagu Malle Pärn, aga ma kindlasti pooldan ilu ja headust. Muideks seoses hiljutise emakeelepäevaga rääkis sarnast juttu ka Einar Laigna ühes oma viimases autorisaates. Kokkuvõttes ma ei näe üldse mingit teistele moraali lugemist ei Malle Pärna ega Einar Laigna puhul, vaid nende nägemust asjast. Seda peaks koolis lastele õpetama ja täiskasvanutele tuleks seda ikka ja jälle üle korrata. Me ju tahame ikka olla kultuursed inimesed. Ma ausalt ei saa aru teie probleemist ja sellest, miks teid see riivab ja pahandab. Mitte tema ei loe moraali, vaid teie mõistate inimese üle kohut mittemillegi eest siin.
Moosimao pandud linki lugedes, pean tunnistama, et mulle selline kindel hoiak ja väärtushinnangud meeldivad. Jah, selle korrektorpliiatsiga roppude sõnade mahakustutamine on kindlasti kontekstist välja kistud lause ja üle võimendatud. Kes norida tahab ja kogu loo mõtte naeruväärseks muuta, leiab selleks alati võimaluse. Aga selline käitumine räägib temast endast, tema lugupidamatusest ja sustuse puudumisest teise inimese vastu. Malle Pärna puhul on tegemist isiksusega, kes ei karda ujuda vastuvoolu ja kes on roppuse ja madaluse suhtes väga tundlik. Mina isiklikult olen ka ja arvan, et ropendamine ja labasus ei peaks olema inimesele elunormiks. Kes tahab selliselt elada, mis siis ikka teha. Mina igatahes kaua sellises seltskonnas viibida ei suuda. Mitte, et ma nii haritud ja tark oleksin keele kasutamisel nagu Malle Pärn, aga ma kindlasti pooldan ilu ja headust. Muideks seoses hiljutise emakeelepäevaga rääkis sarnast juttu ka Einar Laigna ühes oma viimases autorisaates. Kokkuvõttes ma ei näe üldse mingit teistele moraali lugemist ei Malle Pärna ega Einar Laigna puhul, vaid nende nägemust asjast. Seda peaks koolis lastele õpetama ja täiskasvanutele tuleks seda ikka ja jälle üle korrata. Me ju tahame ikka olla kultuursed inimesed. Ma ausalt ei saa aru teie probleemist ja sellest, miks teid see riivab ja pahandab. Mitte tema ei loe moraali, vaid teie mõistate inimese üle kohut mittemillegi eest siin.
moosimadu 18. märts 2015, kl 09.54 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
See lause oli kontekstist välja kistud ühes teises artiklis, millele vastab Pärn tolles usutluses, mille lingi panin. Siin ta kinnitab, et : ''Kui muidu korralikus tõlkeraamatus on mingi ropp sõna, siis olen tõesti selle nii-öelda kustutanud''
Olgu ta vaadetega kuidas on ja eaga tekkinud moraalitunnetuse ning kindlameelsusega kuidas tahes, ent vandalism raamatute kallal jääb vandalismiks ükskõik millises soustis seda serveerida.
Olgu ta vaadetega kuidas on ja eaga tekkinud moraalitunnetuse ning kindlameelsusega kuidas tahes, ent vandalism raamatute kallal jääb vandalismiks ükskõik millises soustis seda serveerida.
Kokkuleppe asi 18. märts 2015, kl 11.19 |
moosimadu 18. märts 2015, kl 11.34 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Mulle tuli meelde ühe noore arsti poolt räägitud lugu elust enesest, mil ta residendina pidi hommikuse visiidi ajal küsima hiljuti opereeritud vanahärralt, kas tolle kõht peale rappimist ka kenasti läbi käib.
Viisakas peab ju olema....
''Patsient x, kas teil peale operatsiooni iste on olnud?'' (Med.termin suurema häda kohta, kes ei tea).
''Ikka istun vahel, söömise ajal ja...''
''Ei, ma küsin iste kohta, kas teil see on olnud? Iste?''
''Ma ju ütlesin, et eks ikka saa istuma tõustud vahetevahel!''
Nii mitu korda, taat pahane ja resident närvis.
Lõpuks sai sanitaril villand ja segas siis kena selge häälega vahele: ''Papi, tohtrihärra küsib, kas sa sital oled juba käinud?'' - ''Einoh, miks ma pole, ikka olen!''
Asi lahendatud.
Kirjanduses on samuti sõnadel oma koht ja pole kellegi teise kui kirjaniku asi otsustada nende kasutamise üle, kui kenderiks kätte ära läheb, siis pole see siiski enam kirjandus.
Viisakas peab ju olema....
''Patsient x, kas teil peale operatsiooni iste on olnud?'' (Med.termin suurema häda kohta, kes ei tea).
''Ikka istun vahel, söömise ajal ja...''
''Ei, ma küsin iste kohta, kas teil see on olnud? Iste?''
''Ma ju ütlesin, et eks ikka saa istuma tõustud vahetevahel!''
Nii mitu korda, taat pahane ja resident närvis.
Lõpuks sai sanitaril villand ja segas siis kena selge häälega vahele: ''Papi, tohtrihärra küsib, kas sa sital oled juba käinud?'' - ''Einoh, miks ma pole, ikka olen!''
Asi lahendatud.
Kirjanduses on samuti sõnadel oma koht ja pole kellegi teise kui kirjaniku asi otsustada nende kasutamise üle, kui kenderiks kätte ära läheb, siis pole see siiski enam kirjandus.
njahh 18. märts 2015, kl 12.34 |
selle moraali või moraalituse tõttu on üpriski keeruline loodusõpetuse ja bioloogiaõpetaja elu. No seleta lastele, kuidas elab sitasitikas või et meie organismis on kusepõis ja kusejuhad, rääkimata juba peenistest ja muust taolisest...
Aga tegelikult, mis see kellegi asi on, kellega ja kuidas keegi oma lapse on hankinud ja kuidas teda kasvatanud? Saage üle.
Raamatutes korrektuuri tegemine viitab aga psüühilisele ebastabiilsusele...
Aga tegelikult, mis see kellegi asi on, kellega ja kuidas keegi oma lapse on hankinud ja kuidas teda kasvatanud? Saage üle.
Raamatutes korrektuuri tegemine viitab aga psüühilisele ebastabiilsusele...
aga mis siin siis ebamoraalset on? 18. märts 2015, kl 14.22 |
Korralikkk 18. märts 2015, kl 15.53 |
njahh 18. märts 2015, kl 19.04 |
vat just nii. Kui laps küsib tunnist välja ja ütleb, et oleks vaja kusele minna, saaks ta peapesu ropendamise eest. Kuidas siis seesama laps julgeb tund hiljem klassi ees nimetada, et siin on kusepõis ja siin kusehuhad. Muide, see on 4. klassi teema.
Meie endi võltsmoraal on see, mis piinlikkust tekitab.
Meie endi võltsmoraal on see, mis piinlikkust tekitab.
moosimadu 19. märts 2015, kl 00.53 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Ah, see on tegelikult täitsa lõbusaks läinud teema :D
Unustame algse klatši ära.
Inimeste arusaamad sõnade kõlbelisusest või kõlvatusest on kõvasti kahe kõrva vahel kinni ja see, kellele kõikjal viirastuvad roppused ja kahemõttelisused näitab pigem iseenda mõtlemise rikutust. Eesti keeles on niinimetatud roppuste kohta üks rahvapärasem nimetus ka: vägisõna. Väega sõna. Aga nagu väge ikka ei tohi seda vales kohas tarvitada. :D
Mõnikord on kusi ja teinekord sibib piss.
Loodusõpetus, bioloogia, anatoomia on tegelikult sellest valikust väljaspool, seal on kasutusel standarduseeritud nimetused.
Reaalelus annab meile õiged variandid ette kasvatus, kultuuritaust ja individuaalne häbelikkus, mõni ropendab last lasteaeda viies nagu pootsman ja teine jälle eelistab alasti olemuse kohta kasutada väljendit ''kaelast saadik paljajalu''.
Toimetatud 1 kord(a). Viimati moosimadu 19.03.2015 00.55.
Unustame algse klatši ära.
Inimeste arusaamad sõnade kõlbelisusest või kõlvatusest on kõvasti kahe kõrva vahel kinni ja see, kellele kõikjal viirastuvad roppused ja kahemõttelisused näitab pigem iseenda mõtlemise rikutust. Eesti keeles on niinimetatud roppuste kohta üks rahvapärasem nimetus ka: vägisõna. Väega sõna. Aga nagu väge ikka ei tohi seda vales kohas tarvitada. :D
Mõnikord on kusi ja teinekord sibib piss.
Loodusõpetus, bioloogia, anatoomia on tegelikult sellest valikust väljaspool, seal on kasutusel standarduseeritud nimetused.
Reaalelus annab meile õiged variandid ette kasvatus, kultuuritaust ja individuaalne häbelikkus, mõni ropendab last lasteaeda viies nagu pootsman ja teine jälle eelistab alasti olemuse kohta kasutada väljendit ''kaelast saadik paljajalu''.
Toimetatud 1 kord(a). Viimati moosimadu 19.03.2015 00.55.
musta pori näkku 19. märts 2015, kl 01.00 |
Näiteks mind šokeeris Mihkel Raua raamat "Musta pori näkku". Kuna seda oli nii üles kiidetud igal pool meedias ja raamatud kadusid lettidelt nagu soojad saiad, siis kaalusin vahepeal isegi selle raamatu ostmist, sest raamatukogus oli sellele raamatule poole aastane järjekord. Õnneks ostis selle keegi tuttav ja andis mulle lugeda. See oli minu jaoks rõvedus, mõttemaailm, mille keskel ma ei tahaks vabatahtlikult iialgi olla. Ma mõtlesin, et kas olen ma siis tõepoolest siin ilmas ainus, kes ei suuda vaimustuda sellisest hinnatud kunstiteosest. Aga mõni aeg hiljem hakkas siia foorumisse tekkima teemasid, kus inimesed väljendasid samasuguseid tundeid, mida neis see raamat oli tekitanud. Seal oli ka sarnane stseen nagu uudistest viimasel ajal selle 12 aastase tüdrukuga, ainult selle vahega, et tüdruk oli vanem ja arengupeerusega. Vot ma ei saa aru kuidas inimesele sellist asja andestatakse, aga Malle Pärna siin kirutakse täiesti absurdselt. Pärn ilmselt saab selle eest lihtsalt, et ei astunud peavoolu erakonda.
moosimadu 19. märts 2015, kl 01.05 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
moosimaole 19. märts 2015, kl 01.26 |
Üks väike lause tema pikas tekstis ja kohe nii suur süü? Nagu noorest poisist tehti nats ja rassist. Kas sellised meetodid on õiglased või vaimselt vägivaldsed isiksuse suhtes?
Tahad ma otsin Malle Pärna väga head ja sisukad, sügava sõnumiga ja hoolivad kirjutised, saated üles? No peab ikka olema tahtmine otsida kellegi juurest seda viga ja milline õnn see mõne jaoks on kui see pisitilluke veake leitakse, mille kallal annab siis norida ja mida suureks süüks paisutada. Samal ajal on karjuvad vead ja süüd ümberringi, mida ei nähta, sest neid ei taheta näha. Miks on inimesed nii kurjad? Miks nad vihkavad õigete väärtushinnangute ja hea südametunnistusega inimesi nii väga? Kas selle pärast, et need on nendest paremad?
Tahad ma otsin Malle Pärna väga head ja sisukad, sügava sõnumiga ja hoolivad kirjutised, saated üles? No peab ikka olema tahtmine otsida kellegi juurest seda viga ja milline õnn see mõne jaoks on kui see pisitilluke veake leitakse, mille kallal annab siis norida ja mida suureks süüks paisutada. Samal ajal on karjuvad vead ja süüd ümberringi, mida ei nähta, sest neid ei taheta näha. Miks on inimesed nii kurjad? Miks nad vihkavad õigete väärtushinnangute ja hea südametunnistusega inimesi nii väga? Kas selle pärast, et need on nendest paremad?
moosimadu 19. märts 2015, kl 01.36 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
Kuule, kena inimene, selles teemas oldi juba päris mitu kommentaari tagasi Malle Pärnast kõnelemine lõpetatud ja vaevalt, et see üldse enam üles oleks tulnud kui mitte sa ise poleks seda teinud.
Märtri sepistamine. Milleks? Miks sa omistad kommentaaridele olematut vihkamist? Keegi ei vihka siin kedagi, ära fantaseeri. Tegu on pahameelt väärt, mitte inimene.
Märtri sepistamine. Milleks? Miks sa omistad kommentaaridele olematut vihkamist? Keegi ei vihka siin kedagi, ära fantaseeri. Tegu on pahameelt väärt, mitte inimene.
EKRE peksmine 19. märts 2015, kl 10.19 |
Moosimadu on ju loom, mitte inimene. Reformikate ja sotside hääletoru, kes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmeid käib mustamas. Pole see ju esimene tema sellelaadne teema. Teemaalgataja vaikib, pole kuulda olnud mis kärbes teda hammustas. Üleüldse miks ta selle teema nüüd püstitas? Moosimadu otsis lingi välja, täiesti otsitud süü, keegi tõmbab korrektoriga raamatust paar roppu sõna maha - kui õudne, milline vandalism! Ise moosimadu hävitab Eestit oma multikultuurse propaganda ja homoideoloogiaga. Ühes homoteemas tal jäi juba Malle Pärn ette, mustas nii mis jaksas teda, ei imestaks kui moosimadu kellegi teise nime all ka selle teema püstitas, sest teema algataja ju vaikib, räägib vaid moosimadu.
EKRE peksmine 19. märts 2015, kl 10.51 |
moosimadu 19. märts 2015, kl 10.57 | Registreerus: 10 aastat tagasi Postitusi: 2,967 |
ohoo!!!!!!!! 19. märts 2015, kl 12.18 |
njahh 19. märts 2015, kl 12.39 |
njahhile 19. märts 2015, kl 14.08 |
Lisa postitus