Oleme mõlemad 40sed ja elanud koos poolteist aastat.Tavaliselt mu elukaaslane lausa jumaldab mind ja teeb kõik, mis ma soovin, räägib kõigile, kui hea naine ma olen jne. Aga aeg ajalt tekib meil proleeme, mis panevad mind muretsema. Olen hakanud mõtlema, et kas see äkki on emotsionaalne vägivald või siis kontrolliv käitumine? Toon näiteid..
1.Oleme marketis. Vaatan siia sinna ja kaotan elukaaslase silmist. Telefon on hääletu peal ja ei kuule, kui ta helistab. Kui ta mu lõpuks, 10 min hiljem leiab, on püha viha täis, et ma ära kadusin ja telefonile ka ei vasta. Seda on mõned korrad juhtunud. Pärast mossitab ja pool päeva kulub asja klaarimisele.
2.Oleme vabaõhuüritusel ja ma ütlen talle, et helistan oma sõbrannale, et äkki ta on kuskil siin üritusel. Kuna ma aga ei kuule selles summas hästi, ütlen, et ma lähen sinna bussi juurde seal vaiksem. Lisan sammu, ei pane tähele, et ta püüab koos mu lapsega mul sabas püsida. Ühel hetkel krabab mind käest ja küsib vihasel hääletoonil, kas ma olen peast pehme, et niimoodi eest ära jooksen. Läksime koju, sest tuju oli rikutud..
Äsja juhtunud asi..Olen väga halb ajast kinnipidaja(osade naiste probleem vist:)), kuigi püüan end parandada aga ikka juhtub, et tulen koju lubatust hiljem, nt tunnike või kaks. Käisin eile oma lapsel külas, jäime jutlema ja tulin 1,5 tundi hiljem. Elukaaslane püha viha täis, ma ütlesin, et jäin jutlema ja ära tee sellest nüüd stseeni. Vihastas veelgi rohkem. Magas diivanil ja järgmisel päeval ikka veel vihane. Läks kööki, ütlesin, tõin poja juurest purgiga kapsahautist, kui tahad süüa. Vihastas veelgi rohkem, kommenteeris päris vihasena, see on rõve, kes sööb PURGIS toodud külma kapsast, kas see on mingi halb nali või? Parem, kui sa poleks toonudki. See söök, mis sa teed, on vastik(tavaliselt ta kiidab mu toitu!!).Osalt arvan, et oli vihane, et tal oli vaba päev ja ma olin tööl ja siis õhtul ka kodust ära ja ta ei saanud minuga koos olla. Samas tegin tänase päeva vabaks, et koos olla.. Lõpuks sain ise ka vihaseks, ütlesin, keri põrgu..nüüd vist läkski, jope selga ja tuhinal uksest välja..tagasi ei tea millal nüüd tuleb:)..Jne..
Lisan veel, et mu elukaaslasel oli vägivaldne kasuisa, kui see miskitmoodi võib ta käitumist selgitada..Mis arvate, kes te jõudsite läbi lugeda..

see mees tundub olema psühhopaat.

ma olen ka samas vanuses - aga teie käitute mehega, nagu hilisteismelised. ma ei usu, et ma viitsiksin midagi sellist kaua taluda. mees on ju haiglaselt klammerduv ja kontrolliv. samas on veider, et sa neljakümnendates eluaastates sellist tsirkust endale meeldida lased.

Mind vihastaks ka kui näiteks mees poes ära kaoks ja mina peaksin oma aega tema otsimisele ja ootamisele raiskama. Elementaarne oleks mehega enne kokku leppida, et nüüd läheme käime eraldi ja kohtume mingil kellaajal kindlas, kokkulepitud kohas. Miks sa temalt ei küsi, mida ta tahab?

sellist sinu käitumist annab ikka taluda. küll ta varsti endale uue leiab.

poes niimoodi ära kaduda; kas sõbrannaga siis enne ei saa räägitud, kui rahvasummas? Sinu käitumine on imelik.

Jah, see on kontrolliv käitumine, kahju-kahju :(

no kuulge: "naine kadus poes ära", hull lugu küll. mees ei oska üksi koju minna või? tatsutagu siis naise sabas ja hoidku vööst kinni. ilmselt ma jh ka ei laseks endale sellisel käitumisel meeldida. sõbrannale helistan ka siis kui tahan, mitte siis, kui mees lubab. irw.

naised, ja pärast imestate, miks mees uue leidis...ärge kiunuge siin, et mees koduteed ei leia.
käituge viisakalt, mitte matslikult.

selline käitumine tundub veider mõlemapoolselt. mehest saaks veel aru, aga sinust küll mitte. muidugi sellises eas inimestel hakkavad juba igasugu imelikud tujud tekkima ja tüliks piisab vahel imeväikesest põhjusest :). aga no natuke võiks ikka teineteisega arvestada. näiteks oma lapsel külas olles oleksid võinud ju helistada ja teada anda, et kauem läheb. see on elementaarne.

Nõus eelmisega. Käitud hoolimatult ja mehega ei arvesta.

Kuna ma ise ei hiline või siis üliharva, siis mulle absoluutselt ei meeldi, kui inimene ei tule õigel ajal koju. Telefon on olemas ja saab helistada ning öelda, et hilineb ca 1-2 tundi. Miks teine pool peab ootama. Tihtipeale hakkame mõtlema, et ei tea mis juhtus..
Seega mees vihastab õigustatult!

Poes ära kadumine ajab mingi närvi, kui niigi kiire, siis teine kaob ära ja otsi mööda poodi taga. Sinu viga!

Keset lärmi hakata sõbrannale helistama? MIlleks? Aga miks enne lärmile lähenemist ei helistanud? Miks jooksed ära? Mina leian, et sina käitud valesti.

Jääb mulje, et mees peab koguaeg sind ootama, sinu järel jooksma. On ta sul ikka elukaaslane või oled võtnud endale koera?

tegemist pole titega, vaid täisealuse mehega. Noja kui ei ole naist kohe silmapiiril, siis on ving lahti.
Sellel mehel pole peas kõik korras.
Te olete mõlemad selles eas, et iseloomud on juba välja kujunenud. Enam te ennast ei muuda.
Selline mossitamine ja asja eest teist taga tüli üles katkumine hakakb hiljem süvenema, varsti teeb sulle kätega selgeks ja küllap hakkab su järel ka nuhkima ja luurama.
Tahad midagi muuta, kihuta ta üldse minema ja ole õnnelik kui ta sind rahule jätab

sul ei ole peas kõik korras.

natuke vanem naine ajab arukat juttu. probleem on ilmselgelt sinul. tahad omale armukadedusluulu all kannatavat haiglaselt klammerduvat meest.

No mingi austus võiks ikka olla ja jätta oma ajuvabad kommentaarid õigustamata.Panen aga teise nime ja laigin oma sitta:)

Ma mõtlesin ka poole lugemise pealt, et "appi, see mees on ju täitsa skiso". Ja nagu eelnev, ma arvan ka, et sealt on ainult lühike maa füüsilise vägivallani. Ja muide just sellised psühhod ongi hästi kahepalgelised, st pealtnäha on kõik ideaalne. Juba see algus, et "räägib kogu aeg, kui hea naine ma olen" on väga kahtlane. Inimesed, kellel on tõeliselt hea suhe, ei pasunda seda, sest neil pole selleks vajadust. Kes sellistel teemadel kogu aeg sõna võtab, varjab sellega mingit kompleksi või probleemi.

vaidlen vastu - inimesed on ikka väga erinevad. mõni mees on avalam ja räägib oma tunnetest, mõni mitte. mõni mees märkab naisele mitu korda päevas öelda, et armastab teda, mõni ei suuda aastakümneid kestva kooselu jooksul seda kordagi välja öelda. sellise käitumise järgi ei saa küll arvata, et mees võib vägivaldseks muutuda.

minule tundus naine hoolimatu ja mehe viha õigustatud. aru ei saa, miks mees veel uut naist pole otsima hakanud.

Kui minu mees järjekindlalt niimoodi käituks nagu teemaalgataja, jätaksin ta maha. Teise inimese suhtes pole mingit austust ega hoolivust.

Täiesti elementaarne on poes käies öelda kuhu minnakse ja leppida kokkusaamise koht. Äärmiselt kasvatamatu on lihtsalt vaikselt ära kaduda ja pärast teha suuri silmi, et sa ei saa üksi koju mindud vä? Tuled koju paar tundi hiljem - lihtne hoolivus ju eeldaks kasvõi väikest telefonikõnet.

Tundub, et käitud niimoodi pidevalt ja ei saa isegi aru, milline egoist oled. Sama hästi võiks mees paariks päevaks ära kaduda ja siis küsida, et ei saa üksi oldud vä?

miks sul on telefon marketis hääletu peal?

Veidi kummalise käitumisega teemaalgataja. Esiteks, lubatust ei tulda poolteist tundi hiljem koju, nii et ei helistata ja ei anta sellest teada. Teiseks, kui ütled mehele, et mingu põrgu, siis ära imesta, kui edasi elad taas üksi. Ma ei kujuta ette, et oma kalleima inimesega niimoodi räägitakse, oldagu siis kuitahes vihane. Minggi kontroll enda üle ja lugupidamine kaaslase vastu võiks ikka säilida.
Üldiselt tundud kuidagi ülimalt enesekeskne olevat. Aga jooksuga mehes vigu leidma, eks, sest sinus ei saa ju asi olla. Ja kui sa kella ei tunne, siis pole see küll "naiste viga", see on teiste vastu lugupidamatute inimeste viga.

kas siin on koos mingid ninnu-nännu pubekad või mehest sõltuvad ketikoerad-kodukanad.
Mina ei leia, et selle loo autor oleks teinud midagi nii valesti, et tasuks teda tuleriidale viia.
Need kaks inimest on olnud koos alles lühikest aega ja nüüd hakkavadki välja tulema nende iseloomude sügavad jooned.
Minu meelest pole üldse imelik, et suures marketis mees ja naine teineteisest lahus liiguvad ja pärast kassade juures taas kokku saavad. Milleks teha paanikakõnesid, kui teist pole riiulite vahel näha 10 minutit. Ja kui mees teeb sellest nii suure numbri, siis pole viga naises vaid mehes.
Ja mis on sellest imelikku kui naine saabub koju tund või kaks hiljem. Kas mees ei saanud ise süüa kätte ja läks selle pärast vihaseks.
Kui mees hakkab söökide pärast kiunu üles tõmbama, siis on see üks suurimaid ohumärke. Peagi hakkab köögis söök üldse laest tilkuma ja hea kui koos potiga pähe ei kuku.

Te võite siin naist hurjutada palju tahate, ma küll näen ka naise käitumises teatud vigu või õigemini vaba naise tavapäraseid käitumisjooni, aga sellel mehel on suurim viga tema haiglane armukadedus, oskamatus oma emotsioone kontrollida vaid neid iseenda "üleskütmisena" veelgi süvendada. Teha sääsest elevant.
kallis naine, sul on praegu parim ja õigeim aeg tänada õnne, kui see mees su elust jäädavalt kaob nüüd ja praegu. Ja ära tunne ennast milleski süüdi olevat, sest tegelikult sa ei olegi midagi valesti teinud

Naine käitub hoolimatult, arvestab vaid iseendaga. See pole ninnu-nännu, vaid elementaarne viisakus. Kui kellegagi koos kuhugi minnakse, siis tuleb ka teise inimesega arvestada. Kes ei taha, mingu üksi. Teist enda järele ootama ja ennast otsima panna ei ole ilus. Nii lihtne see ongi.

Teemaalgataja pole lihtsalt veel aru saanud, et kooselus arvestatakse ka teise inimesega. Üksi elades võib vabalt tulla, minna, kaduda ja siis taas välja ilmuda.

selline käitumine et minnakse kuhugi koos ja siis üks lihtsalt otsustab omapead uitama minna, viitab justkui nõrgamõistuslikkusele. Mis vabandus see on "olen halb ajast kinnipidaja"? Kella õpetati juba algklassides, kui ei saanud selgeks ongi vist tegu nõrgamõistuslikuga. Mees ilmaasjata vihastab, võiks võttagi nagu nõrgamõistuslikku ja sellisena kohelda - viia ravile.

ühinen nende arvamusega, kes leidsid, et naine käitus õigesti.
kas tõesti peab toidupoes teineteise sabas sörkima? või ka riidepoes? viimases valitakse sobivad asjad välja ja siis kutsutakse kaaslane üle vaatama.
ja see, kui keegi ei tule peale tööd joostes koju, pole mingi probleem. jutt oli 1-2 tunnist, mitte ööst või päevadest :D
minu meelest on see mees liiga klammerduv ja armukade, ei jäta ruumi hingamiseks. vaata, et sellise käest ükspäev kolakat ei saa.

1) marketi stseen: võib vabalt juhtuda igaühega, et telefon jääb nt peale tööpäeva väljalülitatuks. ei saanud mehe murest aru. ei pea ju ainult koos liikuma, eraldi liikudes saabki ju asjad kiiremini kätte, vähemalt meie teeme nii, alati ei lepi isegi kokku, et lähme nüüd eraldi ja saame seal kokku, ikka leiame üksteist üles.
2)hilinemine: see on asi, mida mina ei kannata ja tõesti on lugupidamatu mitte teatada hilinemisest. minu mees on superhilineja - ütleb, et läheb sõbra juurde, tuleb varsti..ja hetk hiljem on juba tel väljas ja koju ilmub siis, kui ma magan (ta ema samamoodi - ütleb, et ole kindlasti kell 12 kodus, ma tulen...ja tegelikult tuleb kell 15 ja on veel pahane ka, et ma välja olen läinud kuigi teadsin, et ta tulemas on ja muidugi telefoni kasutada ei mõista).
3)vabaõhuüritus: see oli eriti jabur olukord - öeldi, et minnakse korraks eemale, milleks pabistada ja vihastuda (iseasi, kui mees äkki ei kuulnud, mida öeldi ja tahtis üle küsida?)
4)söögi kohta halvasti ütlemine jätab samuti mehe halba varju, selliseid asju saab ilusti öelda või loobuda viisakalt, milleks hakata meelega sõnadega haiget tegema.

Kokkuvõttes tundub mulle, et kas mehel on mure, millest ta ei soovi rääkida või üritab ta sind eemale peletada endast, ilma et peaks päriselt lahkuminekust ise rääkima hakkama.

Ise käitud nagu sul polekski inimest kõrval ,jooksed nagu teismeline riiulite vahel, jätad elukaaslase teadmatusse, kus käid, kus viibid, koju ei tule õigel ajal ja lased ringi,jätad teise omaette. Kui koos siis koos,kui lahus siis käi üksi. Mees jätab su maha niikuinii, kui juba nüüd on sul probleemid kahesuhtes.

Noh olukorrad olukordadeks. Poes kadumine ja kõik need muud võivad ju ajada närvigi, kuid pool päeva mossitada ei ole ikkagi normaalne selle pärast. Ütelgu, mis ei meeldi ja järgmiseks korraks lepitakse siis reeglid kokku, et kuidas mingis olukorras käituda võiks. Näiteks - poes kadudes ootad teist ukse juures vm. Minuarust ei pea sellise asja pärast küll nüüd üks osapooltest kohe madalam kui muru olema... Kooselu alguses tegelt ongi normaalne, kui päris poolelt sõnalt veel üksteist ei mõisteta :-)