Perekond
Miks ei kohelda lapsi inimestena?
| Alu 02. mai 2016, kl 17.32 |
| njahh 02. mai 2016, kl 17.50 |
Loomade farmi saavad tekitada vaid loomad ise - kõik oleneb sellest, kas meil jätkub julgust iseendaks jääda või määgime kooris kellegi järel ja laseme endiga manipuleerida.
Tegelikult on kõik need vihkamise ilmingud vaid liberaalse maailmakorralduse lastehaigus, kus ülimaks seatakse oma ja omaenda laste ego ning kaaskodanikest sõtkutakse lihtsalt üle.... muud ei midagi.
Kummaline on ainult see, et kes on need annetajad, kelle abil tuhandeid kokku korjatakse? Või ehk ongi meil kaks palet: üks, mida näidatakse avalikult ja salajane, mis heategevuses väljendub ja millega igapäevaelu patte üritatakse lunastada.
Tegelikult on kõik need vihkamise ilmingud vaid liberaalse maailmakorralduse lastehaigus, kus ülimaks seatakse oma ja omaenda laste ego ning kaaskodanikest sõtkutakse lihtsalt üle.... muud ei midagi.
Kummaline on ainult see, et kes on need annetajad, kelle abil tuhandeid kokku korjatakse? Või ehk ongi meil kaks palet: üks, mida näidatakse avalikult ja salajane, mis heategevuses väljendub ja millega igapäevaelu patte üritatakse lunastada.
| Ns 05. mai 2016, kl 11.41 |
| N25 07. mai 2016, kl 17.20 |
Mina olen ka alati mõelnud, et miks lapsed eraldi välja tuuakse.
Mitme uudise puhul olen analüüsinud, et miks seda nüüd öeldi. Mõnel juhul on sel infol mingi praktiline väärtus. Minu arvates väljendub see enim kindla kontekstiga kohtades, a la kui tegu on kooliga, kus enamik ongi lapsed, siis on infol kuidagi rohkem mõtet, et mitu last ja mitu täiskasvanut seal hukkus (näiteks eeldatakse, et kooli puhul on kõik hukkunud lapsed, aga tegelikult hukkus hoopis 5 täiskasvanut ja üks laps). Sarnaseid kohti on veel, mõnes on lapsed selge enamus ja mõnes lapsed selge vähemus.
Samas näiteks suvaline õnnetus tänaval, kus võis vabalt sel hetkel viibida nii täiskasvanu kui ka laps (tõenäosus on võrdsem, kui muudes kohtades, a la laps ööklubis), siis ei näe ka mina laste väljatoomisel muud mõtet, kui et tragöödiat suurendada. Ja tragöödia suurenemise eeldus on ju see, et täiskasvanu hukkumine on vähem kahetsusväärne. Kui ei oleks, siis ei saaks ju laste väljatoomisega traagikat lisada.
Kui tahetakse demograafilisi andmeid edastada, tuleks ka mehed-naised eraldada, inimesed vanusegruppideks jne. Aga see lihtsalt "lapsed" tekitab minus ka küsimusi.
Ja see laste elu väärtuslikumaks pidamine on nii juurdunud, et huvitav mõelda, kas keegi minu jutt lugedes arvab, et ma mõni lastevihkaja olen. Tegelikult väärtustan kõikide elu väga kõrgelt ning võin ausalt öelda jah, et mul on hukkunud täiskasvanust sama palju kahju, kui hukkunud lapsest. Teoreetiliselt on laps kaitsetum, aga ainult teoreetiliselt. Enamikes praktilistes olukordades, kus täiskasvanu hukkub (mitte enda süül, st. jätkem välja purjus peaga sõitmise ja muu), ei oleks ta ka saanud midagi erilist selle ennetamiseks teha. Näiteks pommiplahvatus tänaval/rongis/lennujaamas. Ei ole võimalik ju seda ette näha ja kui plahvatusele väga lähedal oled, siis puhtfüüsiliselt ei ole ka võimalik enam pääseda, ükskõik kui kiire ja arukas sa muidu oled.
Nn. tragöödiates on enamikel juhtudel ka kõik täiskasvanud hukkunud ilma mingit süüd omamata ja täiesti kaitsetutena. Mina ei tunne neile vähem kaasa, kui lastele.
Mitme uudise puhul olen analüüsinud, et miks seda nüüd öeldi. Mõnel juhul on sel infol mingi praktiline väärtus. Minu arvates väljendub see enim kindla kontekstiga kohtades, a la kui tegu on kooliga, kus enamik ongi lapsed, siis on infol kuidagi rohkem mõtet, et mitu last ja mitu täiskasvanut seal hukkus (näiteks eeldatakse, et kooli puhul on kõik hukkunud lapsed, aga tegelikult hukkus hoopis 5 täiskasvanut ja üks laps). Sarnaseid kohti on veel, mõnes on lapsed selge enamus ja mõnes lapsed selge vähemus.
Samas näiteks suvaline õnnetus tänaval, kus võis vabalt sel hetkel viibida nii täiskasvanu kui ka laps (tõenäosus on võrdsem, kui muudes kohtades, a la laps ööklubis), siis ei näe ka mina laste väljatoomisel muud mõtet, kui et tragöödiat suurendada. Ja tragöödia suurenemise eeldus on ju see, et täiskasvanu hukkumine on vähem kahetsusväärne. Kui ei oleks, siis ei saaks ju laste väljatoomisega traagikat lisada.
Kui tahetakse demograafilisi andmeid edastada, tuleks ka mehed-naised eraldada, inimesed vanusegruppideks jne. Aga see lihtsalt "lapsed" tekitab minus ka küsimusi.
Ja see laste elu väärtuslikumaks pidamine on nii juurdunud, et huvitav mõelda, kas keegi minu jutt lugedes arvab, et ma mõni lastevihkaja olen. Tegelikult väärtustan kõikide elu väga kõrgelt ning võin ausalt öelda jah, et mul on hukkunud täiskasvanust sama palju kahju, kui hukkunud lapsest. Teoreetiliselt on laps kaitsetum, aga ainult teoreetiliselt. Enamikes praktilistes olukordades, kus täiskasvanu hukkub (mitte enda süül, st. jätkem välja purjus peaga sõitmise ja muu), ei oleks ta ka saanud midagi erilist selle ennetamiseks teha. Näiteks pommiplahvatus tänaval/rongis/lennujaamas. Ei ole võimalik ju seda ette näha ja kui plahvatusele väga lähedal oled, siis puhtfüüsiliselt ei ole ka võimalik enam pääseda, ükskõik kui kiire ja arukas sa muidu oled.
Nn. tragöödiates on enamikel juhtudel ka kõik täiskasvanud hukkunud ilma mingit süüd omamata ja täiesti kaitsetutena. Mina ei tunne neile vähem kaasa, kui lastele.
Lisa postitus