Tutvusin mehega, kes kasvatab üksi 17a. tütart (aasta lõpus juba 18 saab).
Mind pani hämmastama see, et see tüdruk ei tee kodus midagi. Isa tuleb töölt, peale 12 h tööd hakkab süüa tegema, kuigi tüdruk päevad läbi kodus.
Nõude pesu, tolmu võtmine ja koristamine kõik isa teeb.

Kui palju peaks nii suur tüdruk kodutöödes osalema ja vanematele abiks olema?

Peagi selle mehega kooselu alustamas ja minu käsi küll töölt tulles tüdruku päevase musta nõudevirna pesuks ei tõuse ja korras elutoa hommikul maha jätmisel õhtul seapesa korrastamisele kulutada ei tahaks.
Kuidas lahendada selline probleem?

Meie pole küll oma lastel midagi teha lubanud. Lapse töö on õppimine ja sõpradega suhtlemine, küll elus jõuab orjata öökimiseni, kui omal lapsed on.
Sinul on muidugi hoopis teine olukord, see laps on ainult mehe laps ja sina tõesti ei pea tema nõusid pesema. Nii kaua kuni elab teie juures, peab isa koristama ja süüa tegema. Aga sina mõistagi aitad meest...?!

selliste ahviemade, nagu eelmine siin, lastest kasvavadki laisad ja saamatud täiskasvanud. kui kodus pole kunagi pidanud midagi tegema, siis elavad nad pärast seapesas ja näiteks süüa teha ei oska. kõige hullem, et mõni oskab selle üle veel uhke olla, et "ma ei oska isegi muna praadida". minu arust on sellised lapsevanemad märtrid ja mõnes mõttes kurjategijad. kohas, kus laps peaks saama kodust kaasa harjumuse enda järel koristada, jäetakse see pahatahtlikult andmata. aga ega maailm on idioote täis, kes kujutavad ette ise, et on väga head vanemad. tegelikult kurb, kui suur inimene ei mõista, milline roll tal lapsevanemana on.

no aga laps ju veel koolieas ja vanemate ülalpidamisel

eks ta oma toa ikka korras hoiab ja võid ju paluda tal vahel end aidata, et ta nt nõud peseks või elutuba koristaks pärasttänad ilusti

17-18 aastane pole enam mingi teismeline ja tema osalus kodutöödes peab olema paika pandud. Enda järel nõude pesemeine ja oma toa korras hoidmine on elementaarne.
Ja need lapsed, kes ei tee tavalisi koduseid toiminguid, ei hakka ka oma lapsi öökimiseni orjama, nad leiavad kellegi kes selle töö nende eest ära teeks, sest nad pole harjunud midagi tegemagi.
Mul sai ka kord oma 12-13 aastasest laiskloomast kõrini- keeldusin süüa tegemast, kui tema pole oma järgi nõusid pesnud. Nädal aega põrnitses ja mina järgi ka ei andnud. Siis tuli mõistus koju. Pärast oli kõik OK, mina tegin süüa ja tema pesi nõud puhtaks. Süüa ta tegema ei hakanudki ja ega mina ei sundinud ka, aga koristamises aitas ja oma toa ning asjad hoidis isegi väga korras, enne oli tuba nagu seapesa.
Koolivaheaegadel teda tööle ei saatnud, see oli tema puhkus.
Praegu on ta täiskasvanud ja elab omaette, aga süüa ta ei tee, tal lihtsalt ei tule sellest midagi head välja, samas on kodu puhas ja korras.

IKKA TÖÖLE,, MIDA VAREM SEDA PAREM,, KUI OM KA POISI KÕRVAL TÖÖKAS ISA!!!! ---TÖÖ ÕPETAB,,TOIME TULEMA---JA TEEB INIMESEKS ...
KUIDAS MEIE 1960.a. RÜGASIME HEINATÖÖDEL,,PÕLLU PEAL,,
KUIDAS MEIE LOOMA--LAUDAS KOOS TÖÖTASIME ,,
OSKAME TÄNAGI MAAL ÄRA VEEL ELADA,,
OLGU NII SUUR RAHA--PUUDUS--KUI TAHES,,
AGA MAAL TÖÖGA NÄLGA POLE VEEL TUNDNUD

assamalla Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Tutvusin mehega, kes kasvatab üksi 17a. tütart (a
> asta lõpus juba 18 saab).
> Mind pani hämmastama
> see, et see tüdruk ei tee kodus midagi. Isa tuleb
> töölt, peale 12 h tööd hakkab süüa tegema, kuigi t
> üdruk päevad läbi kodus.
> Nõude pesu, tolmu võtm
> ine ja koristamine kõik isa teeb.
>
> Kui palju
> peaks nii suur tüdruk kodutöödes osalema ja vanem
> atele abiks olema?
>
> Peagi selle mehega koose
> lu alustamas ja minu käsi küll töölt tulles tüdruk
> u päevase musta nõudevirna pesuks ei tõuse ja korr
> as elutoa hommikul maha jätmisel õhtul seapesa kor
> rastamisele kulutada ei tahaks.
> Kuidas lahenda
> da selline probleem?

SEE TÜDRUK MEHELE ÜLDSE ENAM ENNE EI SAA??? PEAB PERE-- KOOLI MINEMA,,,KUI TAHAB EMAKS SAADA?
SEE TÜDRUK PEAB OLEMA KUSAGIL
PERE--NAISTE KOOLITAMISEL!!!( JA PÄRIS TÕSISELT JUBA ELLU HAKKAMA TÄNA SUHTUMA)) ,,, ET VEEL
MIDAGI SAAKSITE PÄÄSTA????,, TULEB ISAL
LÕPETADA SELLINE SÖÖGITEGEMISE ,,HOOLITSEMISE JAMA KODUS!! SUNDIDA TÜDRUK KOOLI ,,
MUIDU ,,,,,TULEB SELLISEST ÜKS LIBU!!

Mis jutt see on, et oma elu peale saades elatakse nagu seapesas? Mind hoidis ka isa nagu printsessi, ei lasknud mul midagi teha, aga juba 19-aastaselt sain omaette elama (vanaema suri ära ja sain tema korteri), ning päevapealt hakkasin ise kõike tegema: pesu pesema, nõusid pesema, põrandaid pesema. Sellest ajast, kui lapsed sündisid, olen sõna otseses mõttes ORI, kodu, mehe ja laste ori.
Las lastele jääb vähemalt lapsepõlv, sest täiskasvanuks saades pole nagunii enam aega iseenda jaoks, kõik ainult pere heaks.
Kes siin rääkis vene ajal lehmalaudas töötamisest, siis tee ometi silmad lahti - meil on ammu Eesti Vabariik!

meil naabrite lapsed kasvasid ka nagu lilled, ema kosrtistas laste toad ja asjad, keetis ja küpsetas, pesi nüud ja tei koristas üldse ette ja taha.
Ühel päeval jäi see ema haigeks lausa voodisse nädalaks.
tema lapsed, vanuses 12a ja 16a ka siis midagi ei teinud.
Ja see ema siis palus mu lastelt abi, kes siis käisid peal ekooli, pesid pesu, panid kuivama, puhastasid jalanüud, koristasid maja , tegid toidu, pesid nõud jms..
mu lapsed olis sel ajala 9a ja 14a vanad...

ikka omo tytrekesi kaunite ja õrnadena,romantika jaks on neid vaja hoida,mitte kodutööde orjana.Vanad naised ,kel noorus selja taga tehku ikka raskemad tööd ise ära.

Eesti vanarahvas teadis ka öelda, et "virk ema, laisad lapsed, laisk ema, virgad lapsed"

Ise olen samuti kasvanud nii, et kõik kodus ette-taha ära tehti. Pakkusin isegi vabatahtlikult ennast appi, aga vastus tuli stiilis, et "mis sa ikka hakkad, mul lihtsam ja kiirem kõik ise ära teha". Ei ütleks, et praegu seapesas ja valmistoidu pealt elaksin, aga omaette elamaminek oli sellegipoolest raske. Kõige lihtsamate toitudegagi tuli algul retseptist näpuga järge ajada (jumal tänatud, et inernet olemas on...) ja siis oli ka õnnemäng, et kas tuleb välja või ei. Palju lihtsam oleks olunud selliseid asju ikka ema kõrvalt õppida. Samas vanemad tahtsid endaarust ainult head...

natuke selle söögitegemise jutu juurde :
me elasime korteris, kus polnud ei vett sees ega muud pliiti peale puuküttega pliidi. Üsna loomulikult ei hakka teismelisena sellise söögivalmistamise viisi vastu huvi tundmagi ja ega ema mind söögi juurde mäkerdama ja soperdama ei lasknudki- ah, mine eest ma saan ise kiiremini. Vahel teised ikka koolis rääkisid, et katsetasid seda või teist koogitegemist kellegi juures. Mulle täiesti võõras teema.
Keskkoolis 17-18 aastaselt sattusin elama võõrasse peresse, kus suurepärane köök -soe vesi, hea pliit ja et mul tuli enda söögitegemise eest ise hoolitseda. Nii see katsetamine algas.
Ülikoolis ühikas oli hoopis teine lugu- esiteks polnud seal korralikku söögitegemise võimalust, mingit praekartulitega mässamist toas ma aga ei tahtnud. Siis oli küll uskumatu võime vähese söögiga läbi ajada- mõni pirukas, kohvi, teed, vahel harva mingi soe toit kooli sööklast. ma ei pannud tähelegi kui päeva söömata olin.
Abielludes ja oma korteris elades võtsin kokaraamatud ja hakkasin süüa tegema ja mitte kehvasti.

sa esimene ajad ika jama

maal kasvand minagi, vesi tuli ämbriga allikasttuua nii endale kui loomadele, kartul ja liha keldrist puud kuurist

ja toit tuli ise teha, sest suur tüdruk juba
16 astaselt tegin kastmed kartulid, makaronid, supid pudrud ja kütsin toad soojaks, loomadele samuti tassisin vee ja muu toidu ämbriga ette. pesin pesu ja nootrema õe eest ka hoolitsesin , aitasin õppida, vatasin et kooliasjad korras tal oleks
ei old tol al seda asja et nii suurtele lastele veel keegi koju appi kutsuti
oli selline periood kus ema oli 2 kuud järjest haiglas ja sanatooriumis ja isa oli mul surnud..

ei usu, et see 17 aastane sind nüüd roosisülemiga uksel ootaks. miks sa üldse mehe koju elama lähed?
oodake veel natuke, plix saab 18 ja võib teist ka eraldi elada. Te võite omale ja plixile elamised muretseda.

lapsed enamasti kopeerivad omi vanemeid. kui oli lapsepõlves puhas ja korralik kodu, siis on see neile ka tulevikus, kui oma elu peal on, elementaarne.
minu laps peab oma tuba ja riidekappi, kirjutuslaua sahtleid korras hoidma. mustad nõud käivad nõudepesumasinasse ja kõik. tema aeg läheb õppimisele,sõpradele, trenniskäik, raamatulugemine,tv jne. lapsed ei pea sellist taaka kandma, eks hiljem jõuavad...

kats Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> lapsed enamasti kopeerivad omi vanemeid. kui oli l
> apsepõlves puhas ja korralik kodu, siis on see nei
> le ka tulevikus, kui oma elu peal on, elementaarne
> .
> minu laps peab oma tuba ja riidekappi, kirjut
> uslaua sahtleid korras hoidma. mustad nõud käivad
> nõudepesumasinasse ja kõik. tema aeg läheb õppimis
> ele,sõpradele, trenniskäik, raamatulugemine,tv jne
> . lapsed ei pea sellist taaka kandma, eks hiljem j
> õuavad...

Unista edasi. Laps, kellel on kodus alati nö. teenija olnud, kes tema eest koristab, ei hakka ka suureks saades ise koristama. Küllalt selliseid räpakolle nähtud, kui ikka lapest saadik pole harjunud enda järelt koristama, siis ei hakka ka suureks saades selline inimene puhtust hoidma. See on küll ikka väga totakas arvamus, et mitte midagi tegema harjunud laps suureks saades äkki virkuse ja usinuse musternäidiseks hakkab.

Järgnevaga ei taha kuidagi midagi õigustada, lihtsalt püüan isa mõista.
Kui isa on 12h tööl, siis ilmselt ei ole tal lihtsalt olnud jaksu tütart kodutöid tegema panna. On lapsi, kes vanemate antud käsud täidavad, teised aga ei täida. Nende viimastega on keerulisem. Lihtsam on ju nõudevirn kas peale tööpäeva ise ära pesta või siis ka ise pesemata jätta. Kolmas variant võib tuua pahandusi majja ja neid taluda, kui oled niigi väsinud, ei ole just kerge. Tagatipuks siis muidugi see, et oled väsinud ja pead söömisega ootama, kuni plika köögi korda teeb.
Mis oskan Sulle ütelda? Vaevalt Sina, teemaalgataja, VÕÕRA inimesena suudad koheselt ja naksti kõik korda teha. Paraku, nagu aru saan, lähed ju ikka mehe pinna peale ja pead sealse elukorraldusega lähemalt tutvuma.
Sul kindlasti tuleb selle tüdrukuga piisavalt sõbralikud suhted sisse seada ja alles seejärel saad hakata rääkima, et vajad abi kodutöödes.

enne kooselu alustamist pead koos mehe ja tema tütrega maha istuma ja läbi rääkima, mis saab olema sinu staatus ja roll nende senises kodus. kas sa oled täieõiguslik pereliige ja perenaine, kes osaleb reeglite kehtestamises, või külaline, kes peab ennast olemasolevate reeglite järgi kohandama.

[ütlesin ju, et peavad oma riidekappi jne korras hoidma. tolmuimejaga ei pea peale kooli vehkima, selleks on ema ja isa...

Oma tuba hakkasin koristama kuskil 12-13 aastaselt lappide ja tolmuimejatega. Minu ülesandeks oli hoida korras oma tuba ja enda järelt koristada ka mujal. Vahest ema palus mind appi nõusid pesema, kartuleid koorima vms - aga see oli pigem erand ega polnud minu kohustus. Minu töö oli õppimine. Päev läbi olin koolis ja vanemad tööl, õhtul tulid vanemad koju puhkama, mina aga õppisin kuni poole ööni.

Suuremaks saades ja kolimise suuremasse majja soeses (16a) oli minu kohustus terve ülemine korrus 1x nädalas põhjalikult ära koristada (4h võttis aega), olin pärast läbi nagu läti raha. Kui koera võtsime, lubasin nädala sees korra ka alt tolmuimeja ja põrandalapiga koristada sealt, kus koer ringi võib käia. Kuna karvu lendas ka mujale, siis põhimõtteliselt suur osa alumisest korrusest ka. No ja enda järelt olen alati koristanud. Muidugi palus ema vahel nõudepesumasinast nõud välja võtta ja ära panna, aias midagi riisuda või rohida/kasta, kartuleid koorida, liha ahju panna. Aga jällegi - polnud otseselt minu töö, vaid pigem abiks. Pean end üsna laisaks inimeseks, kuid hooti käivad mul peal suured koristamise tuurid.

Ma usun, et enda järelt peaks laps kindlasti koristama juba algklassides. Enne kooli olgu laps ja tegelegu mängimisega, aga kui koolikohuslaseks saab, siis tuleks talle majapidamises väiksemaid töid kätte anda. See on küll kummaline, et tüdruk on päevad läbi kodus ja lillegi ei liiguta. Kas ta siis koolis ei käi? Või oli jutt koolivaheajast.

...no mina võin öelda et minu tänaseks 35 aastane poeg, oskab köögis palju rohkem süüa teha kui sama vana abikaasa, on ise üsnagi hea koristaja, kui kannatus otsa saab.Minia see vastu, koristab keskpaiga ära, seinaveered-nurgatagused jäävad kõik lagasse. Oma poega hakkasin mina õpetama u 4-5aaselt pesema nõusid kraanikausis, koorima juurvilju, tegema lihtsamat pannkoogitainast.U 10 aastaselt sai juba lihtsama söögiga hakkama, oma toa korrastamine oli enesestmõistetav. Tänasel päeval vihkab halvasti pestud riideid. Mini see vastu peseb kõik pesu, ka aluspesu pesumasinas ainult 40 kraadise temperatturiga, kui pesus pole ihupesul plekid eemaldunud, paneb südamerahuga koos plekkidega selga või viskab prügasse

Enamik mehi ju nii äpud ja räpakollid koduses miljöös ongi, et nende eest on emad kõik majapidamistööd ära teinud. Puudub oskus mustust üldse nähagi.

Puhtuse pidamine ja lihtsamate toitude valmistamine on väga oluline oskus elus ja mõjutavad tervist, toimetulekut tööl, inimsuhteid jne. Vanema ülesanne on last eluks ette valmistada. Teda töödest eemal hoides ei aita ta lapse tulevikule kuidagi kaasa.

Laps, kes ise kunagi midagi koristama ei pea, ei oska ka hinnata teise vaeva ja tööd, mis puhtuse saavutamiseks tehtud. Need lapsed sodivad, plätserdavad, lõhuvad, pudistavad ja määrivad ilma igasuguste süümepiinadeta oma ümbrust.

Elementaarne kasvatuse osa, et enda järelt tuleb ise koristada. Ei peagi last panema tervet majapidamist koristama ja tervele perele süüa tegema. Oma toa hoiab laps ise korras ja kus iganes mujal tegutsedes koristab enda järelt segaduse. Kodused halvad hügieeni kombed paistavad ka tööl välja ning häirivad teisi. Selliste hädiste tarvis kleebitakse isegi kontorites silte a la sule potikaas, pese oma kohvikruus, pane nõud kappi jne.

aga selline kogemus oma teimeeast:Isa oli meeletu pedant,kõik pidi läikima.Mina, kui koolist tulin kohe anti tolmuimeja kätte(iga päev),pidin kõik toad üle tõmbama,kohe siis nõud pesema,siis venna lasteaiast tooma jne.Kõik minu sõbrad said peale kooli õue või üksteise juurde minna.Mina sain kunagi õhtul, kui kõik juba koju läksid.Kodus olid ainult keelud ja käsud.Mida see minus tekitas-vastikust tööde vastu,trotsi,kodust jooksu panemise tahtmist.Praegu üritan oma lapsi sellest säästa,sest minust sai samasugune isa sarnane näägutaja ja käsutaja.Kohutav!Peale selle ei talu ma ise mitte mingit väiksematki käsutamist ja peale selle ei ole mul otsustamisvõimet, sest isa hoidis kõike kontrolli all.Tänu sellele koristamise sundusele,oli teismelise iga suht üksluine.

hallo meil kodus 24a 2-lapse ema,kes samuti midagi ei tee,ma imestan siiamaani kuidas ta mees teda välja kannatas,ilmselt mitte,sest tibi kolis oma kahe lapse,1- ja2,5 aastasega isa juurde.tibi ei suutnud kuidagi lastele hommikuti süüa anda ja nii need tülid tulidki.Ega siin parem lugu pole,laps õnneks käib lasteaias seal saab süüa.Vanema lapse andis mehele kasvatada.Lisaks tuli meile ka koer,tore elu!

ongi, et tänapäeva mehed on palju hoolivamad ja paremad laste kasvatamises, kui kaasaegsed tibid.