Mis te arvate, nii mehed kui naised, kes on sarnases vanuses?
Olen olnud pikalt abielus ühe mehega, üks laps täisealiseks kasvatatud. Mees on hooliv, siiras, väga hea isa, aktiivne ja heas füüsilises vormis (mägimatkaja, surfar, kross), tasuva töökohaga ja ise titeteoga nõus - ütleb, et isa olla on hea tunne ja tal ei ole selle vastu midagi. Ei suitseta, ei ole joodik, tütre üles kasvatanud ja ellu saatnud. Rahamuresid pole - korter, maakodu, head töökohad - materiaalselt kõik olemas. Laps oleks 100% mõlema poolt soovitud, mitte "kogemata" tulnud.
Kas võtaksite 48-aastasena sellise sammu ette, kui materiaalne ja füüsiline vorm ning omavaheline klapp - sealjuures seksuaalne -, on väga head?

Ei saa aru nii hilist soovi, mida ootasite?

Kindlasti mitte.

Ole parem selle ühe lapse lastele vanaemaks.

Justnimelt sinu kiuste, "õ", olen hoopis emaks uuele elule :) Kibestunud inimesed ärgitavad mind alati tegudele. Proovi ise ka väheke optimistlikum olla. Kui hetkel pole võimalik, siis ehk kunagi ikka..

Igatahes soovitan. Lausa kadestan

Järjekordne lammas siin, kes on peas otsuse teinud ja ootab, et temaga kaasa kaagutataks.

Kuidas saab kellegi kiuste olla emaks? Sellel, kelle kiuste sa emaks saad, on sellest küll täiesti ükskõik.Lapsega tegelema hakkad ikka sina. Ja usu mind, viekümneselt on see hoopis raskem kui 20-30-selt.

Vaene laps, tunnen talle juba ette kaasa.

Menopaus juba pole alanud?

Ma olen 37 ja mõtlen, et hilja juba.

aga kui sa oled kindel, et järgmise 20-ne aastajooksul mis kulub minimaalselt lapse ellusaatmiseks te kalli kaasga kumbki ei vanane ja püsite samaheas vormis kui täna olete siis andke tuld.
Selles eas peaks ikka lapselapsi ootama hakkama.

on loota, et selle lapse isa korjab surm ära ju. ses mõttes siis üks vana naine väikese lapsega, keda peavad aitama tema täiskavanud lapsed.. st poolõed ja vennad, kelle käest pole üldse küsitud, kas nad soovivad kord 25 aastat nooremat poolsugulast ülal ülal pidada, koolitada ja kasvatada.
ses mõttes väga isekas plaan ja ju soov meest kinni hoida.

Ilmselt on ikka peas midagi korrast ära, kui sellist küsimust ei suudeta arutada pere keskel või oma arstiga. Järelikult ei ole mitte last tarvis, vaid kusagil kaagutada.
Täiskasvanud inimesed intiimseid probleeme kogu maailma ees ei aruta. Seda enam - mis tähtsust sellel, mida tädi Maali teemaalgataja lapsesaamisest arvab?

Absoluutselt mitte. Risk sünnitada haige laps on väga kõrge ja peamine põhjus see, et paraku 50-selt 2-3 aastase lapse järgi joosta poleks tahtmist ega jaksu. 50-tes olla algklassilapse vanem, see pole kõigi jaoks. Kes garanteerib, et sul menopausis olles on seda jaksu ja tahtmist higistamishoodude vahepeal aktiivse lapsega tegeleda. See, et mees praegu aktiivne on, ei tähenda, et ta seda 5 aasta pärast on. Mehe "pole lapse VASTU midagi" näitab, et kasvataja roll ja tegutsemine jääb sinu kanda, mees lükkab selle lausega enamik vastutust enda pealt ära. 50-tes mehed hästi äkki närtsivad ära, selles vanuses nad on nagu toomingaõied, täna õitsevad, homme on närbunud pruunid rootsud järgi. Laps on aga väljakutse 20-ks aastaks ja kas 68-selt ka nii rõõmus olen, kahtlen. Kas teist on töötegijaid ka 15-aasta pärast samas temos ja sama tasuvate töökohtadega. Kooliajal nõuab teismelise kasvatamine suuri summasid. Muide, tasub mõelda ka sellele, et maakodu on tulevikus väga suur rahakulu, maja juures on alati midagi ehitada, kuhugi raha panna. Kui üks kaotab töö, on teil üldse säästusid? Töökoht täna on, homme pole.

arvan et mitte. ja seda 1) lapsele võivad kaasneda erivead riskid nii ema kui isa poolt. st geneetiliste haiguste risk on liiga suur. kui on vana mees ja mega noor naine - siis on vähemasti 1-l osapoolel anda parem geneetiline baas. samas võib juhtuda ime ja vanad vanemad saavad väga terve lapse... 2) olen suhtes olnud mehega, kes oli vanade vanemate laps. st ema oli 50-ndates ja isa samuti kui said poja - minu elukaaslase. ja tegemist oli väga haritute ja teadlike lapsevanematega - kuid üllatus - poeg leidis et ta vanemad ei olnud just parimad, sest põlvkondade vahe liiga suur ja tegelikult ei tunne laps ennast hästi. st laps ja vanavanemad - on üks asi, kuid laps ja vanad vanemad on täiesti teine suhe. 3 ) kuna vananemisega kaasneb siiski ka organismi kulumine (sõltumata sellest et on elatud väga tervislikku elu) - siis jälle jääb kaotajaks laps - sest tahestahtmata tuleb vanal vanelam tegeleda ka oma tervisega..

samas saan suurepäraselt aru - tahaks ju uuesti panustada lapse kasvatusse ja pakkuda kõike ja veel rohkemat kui eelmistele lastele.... kuid lapsel peaks olema võimalus ka vanavanemate põlvkonda nautida.... aga keskenduge hoopis oma tulevasele lapselapsele... on minu arvamus.

mina olin küll noorem (40) - aga kõikidele hirmutajatele
1) lapse geneetilised haigused on võimalik eelnevalt väljaselgitada ja rasedus katksetada. sõbranna tütar sünnitas 25 aastaselt Downi-sündroomiga lapse, keegi ei osanud seda kahtlustada.
2) minu ema sünnitas minu 38-aastaselt, mul oli parim ema ja isa (isa oli 40), sõbrannad kadestasid mind ja kordagi eu häbenenud oma ema. Kadestajatel olid just noored emad
Loeb see - mis milline vanem sa oled.
3) Sul on nüüd aega, raha ja soovi keskenduda lapsele - nii mõnus oli väiksega kodus olla. Mees (kellega on mul ka vanemad lapsed) jäi isa puhkusele ja ütles -et nüüd tunnen ma 1x enda tõelise isana.
Edu sulle, tee ära! Keegi ei kahetse lapse sündi, vaid kahetsetakse et ei sünnitanud!
kui 40-ndal juubelil ütlesin välja, et saame 3nda lapse - siis rõõmustasid kõik, samas paar tuttavat on hiljem öelnud, et oleks pidanud ka sünnitama.

teemaks oli siiski ligi 50 se naise sünnitamisplaan. 40 sena võibki rohkem õnne olla. kuigi tekib ka siin küsimus, kui vähk mehe ära korjab, peab ju ise veel tööle minema.. ja siis oled kaujräärist kah ilma, kes vanurile naisele väikese lapsega ikka head tööd enam pakub.

lapsed valivad endale vanemad ja kui mõni teid välja valib, siis ongi vastus olemas.

eelmise, eeldatavalt täiskavanud naise mõte on päris naljakas lugeda.
laps valitakse tänapäeval ka spermapangast, kui oma mehest asja pole.

nii, et ikka arukas naine valib ise, kuhu, millal ja kellega ja mis vanuses lapsi teha.


ja kas nii vana naine enam üldse rasedaks jääb? raseduse katkemise oht ju väga kõrge kõrges vanuses.

Võtke koer omale, kui igav on.

karjäärist - ma olin selleks ajaks ennast piisavalt ülestöötnaud, et võisin mõnuga 2-aastaks jalad seinale visata, siis võtsime lapsele hoidja ja käisin osalise tööajaga tööl.
mina küll prooviks, kui soov on olemas.
Ok - minu lemmik nali
eestlane, venelane, sakslane vaatavad elevanti
venelane - küll on palju liha
sakslane - küll teeb palju tööd
eestlane - aga mis ta minust mõtleb?

mida see vana naine mõtleb, kui mõtleb, et saaks menopausil olles veel lapse. Tõesti kummaline.

Usalda oma sisetunnet ja tervist. Kui tunne on õige ja tervis lubab, siis miks mitte. Kõik need piirangud, millest siin kommentaarides räägiti, on ajast ja arust. Edu igal juhul!!

mis mõttes nagu? kas tänapäeva vanad naised ona nagu teistmoodi kui muu aja vanad naised? mennopaus hakkab ikka nii üle 40 ne ja lõpeb 50-ndates. kus see uudis nagu oleks?
sisetunne ei garanteeri, et te 70 nda eluaastani välja veate ilma südamerabanduste ja kasvajateta.

järsku see vana naine räägib mehele lapsesaamise juttu hirmust, et mees löheb noorematesse? mehel ka ju keskeakriis käsil.

Selle otsuse teeb iga naine ise. Kui kõik on selleks olemas, et perre veel üks laps sünniks, siis miks mitte. On sünnitatud ka vanemas eas. Kõik on kahe kõrvavahel kinni.
Riskid on alati, see ei sõltu alati vanusest.
Enne küll tasub keha selleks ettevalmistada, ehk siis teha korralikult kehapuhastus kuurid läbi, anda kehale võimalikult palju vitamiine, mineraale, antioksüdante, ensüüme ja fermente, et keha oleks ka valmis selleks imeliseks protsessiks. Kuidaa seda kõike teha ja mismoodi, võib mulle kirjutada jagan heameelega nõuandeid.

Õelutsejad, aga otsige endale teine koht sapi pritsimiseks. Kui naine õelutseb, siis järelikult on seksuaalselt täiesti rahuldamata.
Ja mida see õelutsemine sellele inimesele endale annab ? tekitab vaid kehas rohkem toksiine, ei midagi muud.

sul eelmine kirjutaja jagub neid toksiine juba küll ja veel, nagu su kirjatükist lugeda saab..
nii et ses mõttes tasub toksiine malakaga välja ajada küll.

kas sa rahuldada muidu naisi ka sexuaalselt, arvestades su väiteid su enda kirjatükis? irw.

tegelt tasuks nagu günekoloogilt küsida, kes nii vana naise munarakud enam täielikult ja vigadeta valmiski saavad.. algus oleks nagu seal. siis peaks pangakontol 500 000 euri olema ja siis võib või vanurina ka lapse saada.

kas see kõvaketta müügi scäm ei too enam piisavalt siise vä Heli London kalinini prouale, et nüüd on vaja vanade naiste ajukettaid timmima hakata ja puhast, senini mõtlemisest kahjustamata ja kasutamata ajuruumi täitma hakata toksidest puhastamise ideega? et ega raha ju ei haise...

Siin on mitu probleemset kohta.

Esiteks - lapse tervis. Alates Downi sündroomist, mille tõenäosus on vana ema puhul kõrge ja ei, kõike Downi sündroomi juhtumeid ei avastata enne sünnitust, mingi protsent jääbki loote-eas avastamata. Lisaks on nüüd selgunud, et autismi esineb kõige rohkem lastel, kelle isa on vana s.t. üle keskea. Ja mu enda õel on kogemus erinevas eas sünnitamistega - ta on saanud 3 poega 10-aastaste vahedega - jah, alustas 17-aastasena. Kaks esimest on normaalse tervisega, kuid kolmas igatpidi allergiline, astma ja muude probleemidega. Kui õde arstile kurtis, et samade vanemate laps, samad rasedusaegsed tingimused, aga lapsed nii erineva tervisega - öeldi vaid, et vaadaku oma passi, ja nimelt seda oma sünniaastat. Kõik tõved ja mürgid ja probleemid kuhjuvad organismis aja jooksul, ja kui need ka kohe välja ei paista, on need ikka olemas ja mõjutavad ka uut elu.
Kui nüüd järele mõelda, siis minu tuttavate üle-35-selt emalt saadud laste hulgas on vaid kaks täiesti tervet ja normaalset, ülejäänud 80% on erinevate suuremate krooniliste terviseprobleemidega. Ja üks neist selliste probleemidega, et ise ütleb, et oh poleks mind üldse olnud, oleks parem olnud . . .
Aga siiski - kaks last on täiesti terved ja korras, nii et mingi lootus on. Oled pokkerimängija?

Teine probleem - põlvkondade vahe.
Öeldakse, et väiksed lapsed - väiksed mured, suured lapsed - suured mured. Õieti öeldakse.
Saad selle väikse lapse järgi joostud ja öösiti üleval oldud kurnatud 50-sena, aga laps, kurivaim, ei jää väikseks, vaid kasvab. Tuleta meelde, kui olid teismeline, palju su ema sinust aru sai? Aga vanaema? Kas vanaemaga said ka rääkida kõigist oma probleemidest ja ta sai aru ja pidas sinu tegevust nii mõistlikuks nagu ema? Kui sai, siis oli sul erakordne ja haruldane vanaema, aga enamusel juhtudest pole see nii. Ja nüüd siis tahad sina hakata selle lapse vanaemaks ja ta emast üldse ilma jätta. Kui praegu oled lapsesaamise ajaks umbes 50, siis lapse teisme-eaks oled umbes 65. Ma saan aru, et sa ei usu, et sina edasi vananed, aga tegelik elu on selline, et oih! vananed küll. Ja jääd jäärapäisemaks, juhmimaks ja empaatiavaesemaks nagu kõik inimesed selles vanuses. Eelmiste lastega ei pruukinud sul nende teisme-eas konflikte olla, aga lapsed ei ole ühesugused, isegi kaksikud ei pruugi olla ühesugused. Kujuta ette "rasket" teismelist - ja sina, kuumahoogude all kannatav higine vanamutt, temaga kraaklemas - sul ei jätku selleks enam energiat.

Aga mis me siin ikka jahume, tõenäoliselt oled sa endale pähe võtnud, et saad selle lapse ja kõik on ilus ja teiste arvamus sind ei loksuta. Ei loksuta ka terve mõistus ega head nõuanded. Tahtsid ainult, et me kooris kaasa kiidaksime, et kui tubli! kui tore! kui üllas! nii nunnu! Ja kui seda ei saa, siis leiad, et kõik eestlased on nii pahad ja õelad teiste eestlaste vastu; räägivad, raisad, mõistusest ja toovad asjalikke argumente ja ei hooli sinu tunnetest või õigemini kapriisidest!

Ja veel - ma ei taha küll asja ära rikkuda, aga tuletaks ka meelde, et valdav enamus naisi selles eas enam ei rasestu.

ma ennist ei lugenud teemaautori teist postitust: Kätlin 04. juuni 2017, kl 20.49 .....

sellise suhtumisega inimene on lausa kuritegelik. ehk siis, kui otsustatakse midagi nii suurt ja tähtsat lihtsalt anonüümse foorumi postituste peale... siis paistab et teemaautor ei ole päris adekvaatse mõtlemisega....

lisaks on minu meelest lausa kurjast riskida sellega, et tuuakse ilmale laps, kes ei pruugi tulevases elus iseseivalt hakkama saada (vanal vanemal riske palju ja seda mitte ainult down ja autism) ja siis vanad vanemad lahkuvad siit ilmast ja siis jääb riigile hooldekodus põetada üks inimene... või siis rikutakse ära varem sünnitatud tervete laste tulevik - kui pannakse neile kohustus põetada/hooldada oma õde-venda, kuna nende vana ema otsustas kõigi kiuste 50-selt lapse saada. lihtsalt kohutav ja masendav.