Oleme olnud mehega pikemas suhtes, millest kooselu viimased 4 aastat. Mees rääkis abielust kui tulevasest võimalusest, pulmadest, lastest. Elasime seni mehe pinnal/ tema majas, mille remondiks võetud laenu koos tasusime, nüüd jäi pool aastat veel tasuda. Minu pind, väike 2 toaline korter oli seni välja üüritud ja pm. selle üüritasu oli ka minu panus mehe laenumaksetesse.

Juhtus aga nii, et mingil hetkel läks midagi viltu või ununes ja jäin rasedaks. Ütlesin seda kohe ka mehele kui ise teada või rasedusele kinnitust sain. Mees võttis asja rahulikult, ei reageerinud üle ja mingit otsust ega soovi välja ka ei näidanud. Terve raseduse aja oli elu rahulik. Lapsega seonduva vastu mees huvi ei tundnud ega püüdnud ka mingit initsiatiivi üles näidata. Mehe vanemate suhtumine oli sama mis enne, titesõnum neid ei liigutanud, ei nad rõõmustanud ega ka vihastanud, ei nad tundnud hvi lapse osas ega ka küsinud, rääkinud midagi. Titeuudise teatasin neile siis kui kord mehega koos seal olime, aga sellest jäi mulle mulje, et nagu midagi täiesti igapäevast oleks olnud, lihtsalt fakti välja ütlemine, nagu näiteks et tool on puust..

Lapse sünd oli tavaline, nagu igapäevane protseduur. Helistasin mehele kui laps sündis, et mis pikkus, kaal jms. Mees rääkis vastu, et toodi mulda ja et millal ma koju tulen, et kui koju tulen siis on kohe vaja muld laiali vedada ja haljastus lõpetada, muruseeme külvata, roosipeenar paika panna, kasta. Mehel nimelt sünnipäev tulemas ja tahtis, et selleks ajaks kõik korras oleks ka maja ümber.

Koju sain siis laps oli vaid minu rida ja ausalt ega ma ei osanud ka teda kuidagi toppida mehele sülle või hoida.
Oli juttu ka lapse nimest, aga mees vahetas teemat ja sinnapaika see jäi.

Majaümbrus sai kenastikorda, muru kasvama ja kastetud, roosid kasvama. Tänaseks on juba ka kena muru kasvamas ja lilled õitsemas.
Lapsele käisin nime panemas üksinda ja sai kirja kui vallslaps.

Nüüd kui mehe suur sünnipäev 40a juubel oli ukse ees, sai mehe emaga plaani peetud ja ta ütles, et ega titt ei sobi siia majja pidu ajaks, et katsugu ma midagi välja mõelda, samas aga olid mul ülesanded peol sooja toiduga tegelemine ja serveerimine.
2 kuu vanuse lapse viisin emale hoida koos lapse asjadega.
Pidu ajal keegi mehe sugulastest ja sõpradest midagi lapse kohta ei küsinud ega rääkinud.

Nüüd siis lõppes mul leping minu korteri üürijaga ja korter on vaba ja ühel päeval kui seal käisin tekkis mõte, et võiksin ju hoopiski lapsega sinna kolida. Materiaalselt tulen toime, sest ka seni olime ju elanud peamiselt minu sissetulekust. Mehe sissetuleku kulus tema autole ja majaga seotud remondikulud jms.

Mehele kui rääkisin siis tema rekatsioon oli kohe et ta eiole selega arvestanud, et peab laenu nüüd üksinda tagasi maksma see 6 kuud ja et tema eluplaanid lähevad sassi ja et ma olla niigi ta elu ära rikkunud lapsega.

Võtsin paar päeva mõtlemisaega, siis tegin oma isiklikus korteris kerge san remondi ja ostsin lapsele voodi ning kolisin lapsega sinna. Või no palju mul kolida polnudki, kott lapse asjadega ja käru. Enda isiklikud asjad.

Enda auto panin müüki, kuna mul seda enam vaja ei läinud, sest pikad sõidud mehe suvekodusse jms jäävad nüüd ära. Auto sai kiirelt müüdud ja tasusin sellest ka selle poole aasta laenumaksete osa mida senigi tasunud olin. - mõni vb ütleb, et loll olin, aga tahtsin lihtsalt sele kaelast ära saada, olin andnud kunagi lubaduse selles suuruses seda laenu tasuda.

Nüüd kui olen jalutanud lapsega ja mehe mõni tuttav või töökaaslane on vastu juhtunud tulema on nad küsinud ikka et miks me lahku läksime ja kelle lapsega jalutan ja et mehe sünnipäeva ajal ei paistnudki välja et rase olen ja millal sünnitasin jne.
Hiljuti siis kuulsin ise ka uudist, et mul olnud mingi kõrvalsuhe ja laps sellest suhtest ja et elukaaslane oli nii hea ja lubas elada oma katuse all kuni mu korter vabaneb.
Aga eks teised teavad ikka paremini kui ise. Tegelikultt pole mul olnud ühtegi teist meest terve elu jooksul

Mehe vanemad muidugi jah süüdistavad mind mehe elu ära rikkumises ja poolel teel maha jätmises...

Kui laps on vallaslaps, siis sa ju pole mehe elu ära rikkunud, sest mehel ei ole mingeid kohustusi ei alimentide ega kasvatamise osas.
Aga teistele õpetuseks, et mehele ei maksa vägisi last teha! Mees võibolla oli planeerinud kõik teisiti: teeb sulle abieluettepaneku, tulevad uhked pulmad, siis sünnivad lapsed. Sinu viga, et valest otsast alustasid.

Loomulikult tegid õigesti, et selle tölli juurest ära tulid.
Pühendu oma elule, hoia oma lapsekest, kanna ka enda välimuse eest hoolt.

Kohtutee seisab sul ilmselt ees. Lapse ilmaasjata jätsid ametlikult isatuks. See tuleb sul korda ajada ja kõige parem isaduse test teha, kui see nn mees nõus on.
Ega sa ometi ei kavatse mingi "l... lapsega" seisusesse jääda? Pead mõtlema ka oma lapse peale. Kui elad veel väiksemas kohas, siis hakatakse teda tulevikus narrima.

Kui nõus on, tehke test ära ja siis saad alimentide asja ajada.

Pea meeles - SINUL POLE VAJA HÄBENEDA MIDAGI!

Sa ei pea ennast kellegi ees õigustama, need mehe vanemadki pole sulle keegi, õelad võõrad vanainimesd lihtsalt, kes pole oma pojastki meest kasvatada osanud. Nendega pole sul vaja isegi vestlusse laskuda.

Kui mees pole nõus isaduse testi tegema, siis siin on üks link:
https://www.eesti.ee/est/perekond/rasedus_ja_lapse_sund/isaduse_tuvastamine

Ja parem ongi, kui mees lapse ellu ennast ei sega, raha lase maksta eraldi kontole, siis on tulevikus näha, palju ta maksnud on. On ta vaene või rikas - see pole sinu asi. Kui sul on mingid kviitungid alles, mida sina sinna majapidamisse oled ostnud, võid kohtus need ka letti lüüa.

Hakka kohe seda asja ajama, pääsed nende tuttavate näägutamisest ja seljataga juttudest. Kui niisama edasi konutad, jätad endast halva ja opaka mulje.

Imelik, su jutust jääb mulje, nagu sul endal polekski sõpru ja tuttavaid, kõik nagu mehe omad ...
Kas keegi siis sulle nõu ei andnud, et see mees pole usaldusväärne või siis vastupidi - kui laps juba tulemas, siis peab asja ametlikuks tegema. Las siis abielumees ISE oleks ajanud neid isaduse tuvastamise asju, kui nii varmad olid sind süüdistama. Kust mujalt need jutud tulid, kui tema suust.

elementaarne Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kui laps on vallaslaps, siis sa ju pole mehe elu ä
> ra rikkunud, sest mehel ei ole mingeid kohustusi e
> i alimentide ega kasvatamise osas.
> Aga teistele
> õpetuseks, et mehele ei maksa vägisi last teha! M
> ees võibolla oli planeerinud kõik teisiti: teeb su
> lle abieluettepaneku, tulevad uhked pulmad, siis s
> ünnivad lapsed. Sinu viga, et valest otsast alusta
> sid.

Mees oleks võinud siis seda kohe öelda, kui lapseuudisest kuulis.
Oleks ka seda võinud öelda, et kahtlustab kedagi teist lapse isa olevat.
Miks siis see majaümbruse korrastamine, juubelilaua katmine ja mis pagana ühised võlatasumised?
Ma muidugi ei kujuta sellist olikorda üldse ette. Kirjastiili järgi paistab, et päris harimati ka pole, vaid üksikud näpukad, muidu ladus jutt.

Äkki on jälle mingi ajaviiteks kirjutatud lugu - nii uskumatu tundub, et neljakümnene mees, imik - ega naine vist ka abiturient pole, aga mõistust peas ei ole.

elementaarne Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Kui laps on vallaslaps, siis sa ju pole mehe elu ä
> ra rikkunud, sest mehel ei ole mingeid kohustusi e
> i alimentide ega kasvatamise osas.
> Aga teistele
> õpetuseks, et mehele ei maksa vägisi last teha! M
> ees võibolla oli planeerinud kõik teisiti: teeb su
> lle abieluettepaneku, tulevad uhked pulmad, siis s
> ünnivad lapsed. Sinu viga, et valest otsast alusta
> sid.

Ei teinud last mehele, ei planeerinud salaja. lihtsalt spiraal vedas alt

Mees lihtsalt oli mõelnud vahepeal ringi ja ei olnud oma uutest plaanidest mulle rääkinud. Tema arvates polnud sellel mingit vahet, sest elasime nagunii koos ja mees arvestas sellega, nii jääbki, mehe uutes plaanides enam lst ei olnud vaid ta soovis mugavat elu ja oli plaan uus auto murtseda ja reisida, oma elu endale elada. Mina olin mehe plaanides kui perenaine.

Kuna aastaid juba 40 mehel siis tema arvates suht vähe võimalusi normaalset koraliku naist tal nüüd leida selles vanuses ja naise leiaks küll, aga ei taha sellist kes tema maiast ja temaga seotud heast elust huvitatud on - nii ta ütles

seda võib nõuda ka mees. Elus võib palju ette tulla, võib juhtuda, et just mehel tekib vajadus tõestada, et see on nimelt tema laps. Mul oli kolleeg (mees), kes testi tegi, tema täiskasvanud laps sai surma, lapse ema oli juba varem surnud. Täiskasvanut saab aga lapsendada ainult tema nõusolekul.

Sõltumata sellest, kas teste tehakse või mitte, asja saab lahendada ka lihtsamalt - mees võib soovi korral lapsendada.

kui mees elas koos naisega ja naine sai lapse, nagu aru saan sis naine ju ütles mehele raseduse algul et tegu oin tema lapsega, et saavad lapse, teatati ju ka mehe vanematele

mees saab isadust vaidlustada aasta jooksul kui sai või pidi teada saama, niiet mõned kuud veel ja mehel ei ole enam mingit õigust vaidlustada ega teste nõuda

kohtuga võib testi küll nõuda kohtugavõib nõuda ka testile viimise ja viiaksegi, aga kui ikka keeldub testi jaoks materjali andmast siis sellist seadust pole mis kohustaks

Tuleb arvestada, et mees mõtleb veidi teisiti kui naine. Tema jaoks ei ole "võib-olla olukorda". Kui spiraal vedas alt, siis peab ometi keegi süüdi jääma ja see saab olla ainult naine. Selles mõttes pole eriti vahet, kas meelega või kogemata.

Mis puutub plaanidesse ja omavahelistesse läbirääkimistesse-kokkuleppimistesse, siis see ongi ala kus tänapäeval eriti kedagi usaldada ei saa.

Minu arust on sul väga hästi läinud, kuna mehega materjaalsed asjad klaarid ja korter olemas. Sul aega veel lapsele uus isa vaadata jne.

Päris korras materiaalsed asjad mehega siiski ei ole kuna mees eeldas, et uue auto ostmiseks laenu saamisel saab ta arvestada nii minu sissetuleku kui ka minu korteri väljaüürimisest saadud tuluga.
Selles asi ongi, et mees tunneb end petetuna, allapoole vööd lööduna, et teda veeti alt. Jah meil oli ju eelnevalt juttu, et nii võiks olla, et minu töötasust elame ja korteri üür läheb laenumakse osaks taas.

Loomulikult on materiaalsed asjad korras. Väga haige on halada, et mees arvestas, eeldas jne. Mis tähtsust sel on, mida mees mõtles või arvestas, kasva suureks ja ela oma elu. Mis see enam sinusse puutub, mida mees mõtles või arvestas, mingit seaduslikku alust mehel midagi nõuda ei ole. Kui ta mitte midagi ei teinud, et sinuga normaalselt koos elada, mitte sinus ainult teenijat ja rahakotti näha, siis viska see jobu peast välja ja ela oma lapsega edasi. Tundku mees ennast kuidas tahab, see on tema, mitte sinu probleem.

Midagi on väga nihkes. On/oli selline suhe võimalik? Ja nii kaua.

kui inimesed on otsustanud koos elada olla ja kui on olemas usaldus ühelt poolt ka kindlustunne teiselt poolt siis pole sellises suhtes midagi imeliku
naine armastab ja usaldab, mehel on kindlustunne ja tehakse plaane, mees võtab asju ette korraldab nii nagu vanasti, et mees majas peremees

ta ei ARMATANUD SIND vaid sinu rahakotist tulenevat kergemat elukorraldust.

Millest mina aga aru ei saa on see, et miks sina ennast süüdi tunned selles, et tema oma rahaasjadega hakkama ei saa?

ei sõnagi armastusest. mitte kummagi poolt. ainult, kuidas kasulikum elada oleks.
selles suhtes olete ju sarnased. sina ei armasta meest, tema sind ja nüüd nõuad mida? armastust lapse vastu või? või lapse aksepteerimist? aga sa panid ta kirja kui vallaslapse.

mina ei saa pihta, milles probleem.

probleem ju siis selles et mehe arust rikkus naine ta elu ära, mehe plaanid ei läinud enam nii nagu ta soovis

ja kui ikka raseduse aeg mehe kõrval elada kes selgub et oodatavast lapsest välja ei tee sis loomulik ju et kaovad ka tunded mehe vastu

on ju võimalik hindamiasktidega kindalks määrat, kui palju mehe vara väärtus suurenes st lõpphind praegu ja alghind, kui koos seda finantseerima hakkasite.
pool tulust kuulub ju sulle.

ma küll ei kingiks niisama kesise kepi eest.

Oleme olnud mehega pikemas suhtes, millest kooselu viimased 4 aastat. Mees rääkis abielust kui tulevasest võimalusest, pulmadest, lastest. Elasime seni mehe pinnal/ tema majas, mille remondiks võetud laenu koos tasusime, nüüd jäi pool aastat veel tasuda. Minu pind, väike 2 toaline korter oli seni välja üüritud ja pm. selle üüritasu oli ka minu panus mehe laenumaksetesse.
-----------
mida see naine lootis enda raha mehe vara suurendamiseks kasutades? Täiesti mõistmatu, väga halb rahapaigutus ju.

Tundub, et Delfi on uue jutuvestja palganud.

Tundub tõesti, sest pooled nendest teemadest ilmuvad varsti ka "suures Naistekas".

mida naine lootis? Kirjutas:
> -----------
> mida see
> naine lootis enda raha mehe vara suurendamiseks k
> asutades? Täiesti mõistmatu, väga halb rahapaigutu
> s ju.

aga miks pidi lootma? lihtsalt elas oma elu koos armastatud mehega, tegid ühiseid plaane ja naine ju elas mehe pinnal loomulikult pidigi midagi panustama
kas siis nii, et naine oleks kogunud oma korteri üürirahad sukasäärde ja elanud mehe kulul?

Jah, kujutad sa enda lihtsameelsuses ette, et see ongi täiesti normaalne, et naine elab mehe kulul. Juhul muidugi, kui mees armastab naist. Kui armastab ja normaalne mees on, siis pole mehel mitte midagi selle vastu, kui naine tema kulul elab.
Mees selles loos oli aga omakasupüüdlik tõbras, kes püüdis naiselt raha välja pumbata ja sellevõrra oma elujärge parandada. Naist ei armastanud ta kohe kindlasti. Ja laps loomulikult sellistesse plaanidesse ei mahtunud. Oli ju selgelt kirjas, kuidas mees oma raha vaid oma kinnisvarale ja autole kulutas, lisaks veel naise osa laenumaksest, e. sisuliselt maksis naine iga kuu üüri selle eest, et mehe pinnal elab.Lisaks olid ka igapäevased majapidamis-ja toidukulud naise kanda. See tähendab, et naine söötis meest ka veel lisaks kõigele muule. Igal juhul naisel nüüd odavam elada. Ma ei saa aru, miks naine ennast süüdi tunneb. Ilmselt oli selles haiges suhtes ka emaotsionaalne vägivald,e.ajupesu, millest naine ei saanud aru. Ja miks pole sõnakestki sellest, kuidas mehelt nüüd elatisraha nõuda. Aga seda tuleb teha. Juba lapse pärast.Naine võib ju vaprat mängida ise pingutada, kuid kohustused on mõlemal. See, et spiraal alt vedas ei ole mingi põhjendus. Kui mees lapsi ei soovi, siis ta ka naisega vahekorda ei astu. Nii lihtne see ongi. Või teeb omale vasektoomia.Muudel juhtudel võib alati juhtuda ja mees peab samuti nagu naine selle võimalusega arvestama. Ei ole nii, et laps on ainult naise asi ja naise mure. Koos valmis tehtud. Nüüd pole muud kui kohtusse ja elatisraha ja kui mees pole nõus siis isadustest!

Viimasele Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Jah, kujutad sa enda lihtsameelsuses ette, et see
> ongi täiesti normaalne, et naine elab mehe kulul.
> Juhul muidugi, kui mees armastab naist. Kui armast
> ab ja normaalne mees on, siis pole mehel mitte mid
> agi selle vastu, kui naine tema kulul elab.
> Mee
> s selles loos oli aga omakasupüüdlik tõbras, kes p
> üüdis naiselt raha välja pumbata ja sellevõrra oma
> elujärge parandada. Naist ei armastanud ta kohe k
> indlasti. Ja laps loomulikult sellistesse plaanide
> sse ei mahtunud. Oli ju selgelt kirjas, kuidas mee
> s oma raha vaid oma kinnisvarale ja autole kulutas
> , lisaks veel naise osa laenumaksest, e. sisulisel
> t maksis naine iga kuu üüri selle eest, et mehe pi
> nnal elab.Lisaks olid ka igapäevased majapidamis-j
> a toidukulud naise kanda. See tähendab, et naine s
> öötis meest ka veel lisaks kõigele muule. Igal juh
> ul naisel nüüd odavam elada. Ma ei saa aru, miks n
> aine ennast süüdi tunneb. Ilmselt oli selles haige
> s suhtes ka emaotsionaalne vägivald,e.ajupesu, mil
> lest naine ei saanud aru. Ja miks pole sõnakestki
> sellest, kuidas mehelt nüüd elatisraha nõuda. Aga
> seda tuleb teha. Juba lapse pärast.Naine võib ju v
> aprat mängida ise pingutada, kuid kohustused on mõ
> lemal. See, et spiraal alt vedas ei ole mingi põhj
> endus. Kui mees lapsi ei soovi, siis ta ka naisega
> vahekorda ei astu. Nii lihtne see ongi. Või teeb
> omale vasektoomia.Muudel juhtudel võib alati juhtu
> da ja mees peab samuti nagu naine selle võimaluseg
> a arvestama. Ei ole nii, et laps on ainult naise a
> si ja naise mure. Koos valmis tehtud. Nüüd pole mu
> ud kui kohtusse ja elatisraha ja kui mees pole nõu
> s siis isadustest!

---------------------------------
AGA KUI
mehe pind kus elatakse on perspektiivikam edasi elamiseks kuid see pind vajab remonti ja kaasajastamist ja mõlemad on ühte meelt et võrdselt panustada ja elamine kiiresti sisse seada. Loomulik ju siis et koos peetakse plaane ja tehakse otsuseid ja rahakott k aon ühine ja ei oma ju tähtsust et leivapäts ja vostijupp ostetakse naise kotist tulnud rahaga kasvõi seetõttu, et naine on siiski see kes toitu valmistab ning samas kui ilusa kodu sisustaja, ehitaja ja organiseerija on mees siis tema majandabki ehitusrahadega.

ENDAL oli ka samuti asjad korraldatud. Minult tuli igapäevaelu raha ja mehelt ehitus ja muu - 2 aastaga saime elamis ekorda. Edasi elasime mehe palgast ja minu palgaraha läks kõik hoiusele pukmade korraldamiseks.

me muidugi tänaseks abielus ka olnud 16 aastat, aga ka enne oli kooselu ja usaldus ühine ehitamine ja planeerimine

Maria Kirjutas:
-------------------------------------------------------
mingil hetkel läks midagi viltu või ununes ja
> jäin rasedaks.

Odav libu, vabandustest puudu ei jää!

Teste võib muidugi teha, Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> seda võib nõuda ka mees. Elus võib palju ette tull
> a, võib juhtuda, et just mehel tekib vajadus tõest
> ada, et see on nimelt tema laps. Mul oli kolleeg (
> mees), kes testi tegi, tema täiskasvanud laps sai
> surma, lapse ema oli juba varem surnud. Täiskasvan
> ut saab aga lapsendada ainult tema nõusolekul.
>
>
> Sõltumata sellest, kas teste tehakse või mitte
> , asja saab lahendada ka lihtsamalt - mees võib so
> ovi korral lapsendada.

Siin on hoopis teised probleemid, mees on naise maha jätnud, külajutud käivad, et naine on kõrvalehüppeid teinud.

Mis lapsendamisest sa räägid?

roosi Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> mida naine lootis? Kirjutas:
> > -----------
> >
> mida see
> > naine lootis enda raha mehe vara s
> uurendamiseks k
> > asutades? Täiesti mõistmatu,
> väga halb rahapaigutu
> > s ju.
>
> aga miks p
> idi lootma? lihtsalt elas oma elu koos armastatud
> mehega, tegid ühiseid plaane ja naine ju elas mehe
> pinnal loomulikult pidigi midagi panustama
> kas
> siis nii, et naine oleks kogunud oma korteri üüri
> rahad sukasäärde ja elanud mehe kulul?


#lihtsalt elas oma elu koos armastatud mehega#

4 aastat ja siis spiraal vedas alt!
Ja need on naise oma sõnad! Meest ta juba ammu ei huvitanud, see ei saanud vist arugi, et naisel laps sünnib - mõtles, et too on pimesoolepõletikuga haiglas. "millal koju tuled? Muld tuli, vaja muru külvata japeenrad teha" - mai äss!

no ja nüüd sai hea elu otsa ja naine on sunnitud tühjade kätega oma korterisse kobima, sama ajal mehe vara väärtus kasvas ju tunduvalt.
naine peaks oma osa siiski kätte saama, kuigi lihtsameelsus tavaliselt on tasuta.
ta peaks laskma teha ametlikud hindamisaktid, et kui alustati neid remonditöid, pangas lasenu saamiseks peaks ju mingi hinnag olemas olema vara väärtuse kohta ja nüüd lõpplahendus, et palju see vara väärtus kasvas.

Pool kuulub naisele ju.

Ei soovi mehe vara ja pole ka vajadust mehelt midagi küsida veel vähem nõuda.
Lihtsalt rasedusest teada saamine muutis mehe hoopis teiseks inimeseks. Laps loomulikult ikka mehe oma ja selles suhtes probleeme ei ole.

Sõranna tegi juba nalja et ma ei oleks pidanud mehele üldse ütlema et rase ja lihtsalt ühel päeval kui aeg käes sünnitama ja mehe fakti ette panema, et meil on laps. Et lihtsalt mees reageeris üle.

Elatisraha peaksid ikka mehelt nõudma. Lapse pärast. Lapse ei ole sina.

Probleem pole minus ega lapsega hakkamasaamises vaid selles, et mees tunneb end reedetuna, tema plaanides siis neis uutes oli kena ja korras kodu ja kahekesi elamine, reisimine jms nagu endale elamine -
nüüd peab üksinda suurt elamist hoidma ja hooldama ja et raske uut kaaslast leida
pealegi kuna tema minuga juba 18a koos olnud ja harjunud kahekesi (koos elu mehe pinnal sellest viimased 4a)