Ei, see ei kuulu müstika nurgakese teemasse. Minu elu on kui üks halb unenägu, mis ei saa ega saa otsa. Ei ole võimalust ärgata ja näha päikesest helendavat tuba.

Ma ei tea, kas lakkamatu õudustunne ükskord kaob. Mõistus ütleb, et ei, kuid südames on kustumatu lootus. Ent kuidas vastu pidada?

Kas keegi üldse sooviks olla sõber sellele, kelle elu on täis tikitud kohutavaid sündmusi ja õnnetusi? Kes jaksaks jälgida, kuidas kuri saatus inimesega õelaid trikke teeb ja aidata ei ole võimalik?

Proovima ikka peab! Kas ise tahaksid olla sõber sellisega, kelle elu on kulgenud ilma eriliste raskusteta ning seetõttu ei saaks sind kunagi lohutada sellista sõnadega nagu "ma tean küll, mida sa läbi elad"?

Ärka siis üles ja halb unenägu ongi kadunud.

su lähenemine on kuidagi imelik. kui arvad, et saatus on see, mis sinuga trikke teeb, siis ei pruugigi päikesest helendavat tuba näha. aitamine saab siis võimalikuks kui võtad osa asju saatuselt enda kanda/vastutada. ehk teisisõnu - neis kohutavates õnnetustes ja sündmustes on sul endal kindel osa, milles on võimalik muudatusi teha

Ei ole alati nii. Tean konkreetseid inimesi, kellega alati juhtub midagi, teevad nad siis selleks midagi või mitte.

ma olen unes paar korda saanud naabrimeest aga siis tuli oma mees tuppa ja ärkasin. hea, et see oli unes aga veel parem kui saaks teda ilmsi, ikka vaheldus.