Viimasel ajal kohtab erinevates meedia väljaannetes eriti sageli "Jõulu ja üksinduse" teemat,sellega toimetulekut,erinevaid soovitusi jne.Suur tänu tähelepanu eest,kuid....
Kas sellega pole mindud natuke liiale,miks üritakse seda just nüüd,selle ühe õhtu tõttu nii ülesse pushida?Arvan,et tegelikkuses on see kõigile üksikuile kordades palju valusam,kui igal võimalikul hetkel ja moel nina alla hõõrutakse,näedsa,kõigil uhked ja suuuured Jõulud,aga SINA OLED ÜKSI!Elab seesama üksik ju kõik ülejäänud päevad-ööd aastas ka üksikuna ja pole midagi hullu,tuleb toime oma igapäeva toimetustega ja on isegi eluga rahul ja õnnelik!Kas taoline "haavale soolaraputamine"on siiski tõeliselt üllas suuremeelsus või hoopiski viisakalt nn.staatuse ja saatuse näitamine?Üksikuks võib jääda meist erinevatel põhjustel igaüks,ka need,kes istuvad täna õhtul suurpere süldilauas ja ilmutavad etiketlikku viisakuskaastunnet üksikuile!Las olla igal inimesel just sellised Jõulud ,nagu on,miks muuta nende värvingut erinevate avalike meediaväljaannete abil!!!???

Väga ilus ja õige tähelepanek!

Olen absoluutselt nõus sellega, milleks üksindust nüüd pühade ajal rõhutada. Kes on jäänud omal vabal valikul üksikuks, need ju ei kurvasta. Aga kes saatuse ajel, need teavad hästi, kuidas end aidata. Häid pühi.

kas keegi sunnib sind seda teemat lugema? ole õnnelik oma mammonahunniku ja üksindusega

Sul (ja teil ka) on üksindusest täiesti vale arusaam!
Üksindus on sinu ressurss, mida noortel ei ole.
Sel ajal kui noored pidu peavad ja teisel päeval magavad,
teed sina kaks Exceli tabelit rohkem! Mõtle!

teid häirib? kas üksindus võib olla raske koorem või hoopis vabadus. Oma elu valikud on meie endi kätes ja seega kel vaja, otsib kaaslase, kes tahab olla üksi, siis nii ongi.
Need kes kohustuslikus korras peavad kuhugi kuuluma või külla minema, on palju kerulisemas olukorras. Valikud on meie endi käes. Või kuidas?

Olen hetkel üksinda ja naudin seda üksindust täiega ning loodan, et mind lastakse uhkes üksinduses pühade lõpuni olla. Peo panin maha juba esmaspäeval, teisipäeval põdesin pool päeva pohmakat. Mille pooles jõulud teistsugused päevad on, et ma just tingimata mingil kindlal kuupäeval pean end oimetuks sööma ja jooma, ma võin seda igal suvalisel hetkel teha kui selleks soovi ja aega on.
Nüüd kriban koodi kirjutada, hea ja rahulik, mitte keegi ei sega. Õhtuks teen makarone, sest ei viitsinud poodi minna ja kohustusliku jõulusööki verivorste osta, mida hiljem poolvägisi süüa, sest mulle ei ole nad mitte kunagi eriti maitsnud.
Pärast pühi tuleb armukestele hulk selgitusi välja mõelda, lubasin koos nendega oma jõulud veeta, mõni neist jätab mind tõenäoliselt solvunult maha, aga ega nad veel viimased mu elus ei ole.
Kõige tähtsam on leida omale tegevus, mida meeldib teha ning tegeleda sellega, mitte muretseda selle pärast, et olete üksinda. Ka seltskonnas olles tuntakse end üksikuna kui sinna minnakse ainult kohustuslikus korras või lihtsalt selleks, et näidata maailmale--ma ei ole üksinda, kuulun seltskonda.

Nii ongi - üksinda koikus - Jõulud tänapäeval...

Juba rikuti jõulud ära, üks inimeseloom tahab vägisi külla tulla.

pool minust tahab olla üksinda, teine pool sooviks seltsi, ei saa aru, mis toimub, alati ei saagi aru, mis toimub, las olla nii kuis on, tule mu juurde üksik konn ...