Olen oma mehega olnud koos 2 aastat. Suhte algus oli kõik ilus aga, kui kokku kolisime siis hakkas ta iga minu tegevuse kohta märkuseid tegema. Tihti tuli ette ka solvanguid ja maha tegemisi. Tülide ajal jättis mind tihti maha aga hiljem võttis ikka tagasi. Hiljem tunnistas et tegelikkuses maha jätta ei plaaninud. Neelasin kõik ikka alla sest soovisin et suhe oleks õnnelik ja ilus.
Hiljuti aga ühe tüli käigus karjus mulle koledaid sõnu, mispeale andsin talle kurjalt aga mitte tugevalt vastu õlga laksu, et ta vaikiks. Selle peale lükkas ta mind tugevasti ja hoidis kogu jõuga kinni. Otseselt ei löönud ning ka kehavigastusi ei tekitanud, kuid 3 minutit piinas nii kuni nutma hakkasin. Lahti lasi alles siis kui mu sugulane minu nutu peale meie tuppa sisse sadas.
Suutsin talle selle andestada, kuid sisimas on siiski raske. Väga raske on temast lahti lasta, samas arvan, et peaksin. Minu küsimus on - kas ta võib olla ohtlik partner, potentsiaalne vägivallatseja, kelle juurest tulekskoheselt põgeneda.

Jah, ta on.

Kui ikka mõlemale selline kooselu meeldib, siis laske aga edasi!

Kas oskate põhjendada.

Vajan võõraste arvamust sest ma ei tea, kas mu lähedased suudavad olla objektiivsed (mu kaaslane on nendega mitte just kõige paremini käitunud)

Millele tugined

Kõik see mis sa ta kohta kirjutasid. Ma tean sa ise oled selle mõju all ja ei saa aru.

Mehed pidage väga lugu oma naistest, ja ärge tehke neile üldse haiget.

Mis siin rääkida, mitte ükski suhe ei põhine vägivallal, asju saab ka normaalselt selgeks rääkida nii, et pärast ollakse õnnelikud mitte ei kannatataks.

kui sugulane poleks appi tulnud, siis oleks mees sind äkki 3 tundi piinanud või kolm päeva.
egas sugulane ei saa teid 24/7 valvata.
eks ise tead, mis oma eluga teed, aga lapsi temaga ära tee. see poleks laste suhtes aus. normaalsed lapsed ei andesta emale ja isale iial sellist tsirkust ja orjust.