Elukaaslase laps soovib kutsuda sõbranna külla ööbimisega. Mis te arvate, kas mees peaks seda arutama ainult lapse emaga, kes elab kümnete kilomeetrite kaugusel? Või peaks seda teemat arutama ka uue elukaaslasega, kes elab lapse isa ning lapsega ühe katuse all?

Peaks arutama, aga ta ju ei aruta. Sellest tuleb üle olla. Mees on üks kord lahku läinud, teada, et tal on väikesed vead. Sellest tuleb üle olla, kui tahad kodurahu säilitada.

Väga segane kirjeldus, ei saa aru, kes kelle elukaaslane. Kas mees või naine. Ise arvan, et peaks arutama ainult lapse emaga ja oma elukaaslasega

On mees, kellel on laps, ja kes on lapse emaga lahku läinud. Mees elab koos lapse ja uue elukaaslasega.

Kui elatakse koos uue elukaaslasega ja laps on uue paarisuhtega ühe katuse all, kas siis külas või elab koos isa ja uue elukaaslasega, siis ei näe ma põhjust, miks mees peaks seda teemat eelmise elukaaslasega arutama?
Oma kodus reeglite seadmist tuleb arutada ainult koos uue elukaaslasega, kellega ühine kodu loodi.
See on ju sinu kodu, mitte eksnaise. Sina oled see, kellega tuleb nõu pidada, kas tuleb külalisi või mitte ning kas laps võib TEIE kolme (koos lapsega) ühisesse koju külalisi tuua ja millal- ei ole vahet, kelle nimel kodu on, hetkel on see teie ühine elamine ja TEIE paarisuhe. Elukaaslane peaks oma eksiga arutama ainult selliseid teemasid, mis puudutavad otseselt last (nt tahab last välismaale reisile kaasa võtta vms), mitte teie kodu ja elukorraldust. Kummaline, et eksnaine otsustab selle üle, kuidas sinu kodus asjad käima peavad...

No oleneb ikka ka, kes on see uus elukaaslane. Ega iga naisega, kes juhtub elama isa ja lapsega ühe katuse all, ei pea midagi arutama.

----------- Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> No oleneb ikka ka, kes on see uus elukaaslane. Ega
> iga naisega, kes juhtub elama isa ja lapsega ühe
> katuse all, ei pea midagi arutama.

Kui see katus juhtumisi sellele elukaaslasele peaks kuuluma, siis ikka peab küll asja temaga arutama, mitte isa ja laps ei otsusta koos kaugel elava emaga, keda teise inimese korterisse võib kutsuda.

Isegi arvamusel, et peaks sellist teemat ka minuga arutama. Aga ilmselt tuleb sellega leppida, et teatud teemad arutatakse ja otsustatakse ainult lapse emaga (näiteks külaskäimised).

Nii et sinu koju tuleb ööbima üks inimene ja sinuga seda isegi ei arutata!

Siin pole midagi uskumatut Selliseid mehi on väga palju, kes elukaaslasega midagi ei aruta ja teeb ise, mida tahab. Ka elukaaslase korteris ja elukaaslase varaga. Siin praegu on tähtis laps ja last kasvatab ta lapse emaga, mitte Sinuga. Pead sellega leppima. Teiselt poolt aus mees, kes kasvatab oma last.

Muidugi peab seda asja ka sinuga kooskõlastama (kui mehe uue elukaaslasega). Kui nii suurtes on lahknevused, siis kas sa mitte ei kiirustanud kokkukolimisega? Tundub väga selle moodi, et mehe kodu/elamispind ja sinul pole seal üldse sõnaõigust, kes ööbida võivad. Varsti majutab ilma sinuga nõu pidamata veel mõne sugulase või tuttava, sest tal oli ju vaja... Vaata ikka kriitiliselt üle, kustmaalt teie paariselu piir läheb. Reegel on siin selline, et vahet pole, kumma pinnal elatakse, alati tehakse OMAVAHEL ikka kokkulepped, kas ööseks jäädakse ja kui kauaks.