Kas siin on veel inimesi, kes on oma elukaaslasest/abikaasast väga erinevad. Olgu see siis elukorralduse, hariduse, vanuse või välimuse poolest. Ehk siis ebatõenäoline paar. Kas näitasite kahtlejatele koha kätte ja jäite kokku?

Oleme olnud mitu aastat suhtes, aga kuulen tuttavaid jätkuvalt ütlemas, et me oleme nii erinevad (haridus ja eluvaldkond, milles toimetame) ja ennustatakse, et meie suhtel tulevikku pole. Mina olen magistrikraadiga muusik, töötan pillimängijana ühes professionaalses klassikalise muusika kollektiivis. Mees on mul nö Kalevipoeg, kes ehitab Soomes. Kohtusime kui täiendasin end Helsingis, elasime samas trepikojas, avastades, et oleme mõlemad eestlased, hakkasime rohkem suhtlema ja nii see läks. Ise tunneme ennast õnnelikena, renoveerime kodu ja plaanime pisiperet. Iseloomult oleme mõlemad rahulikud, avame end vaid kõige lähedasematele, pigem oleme kodulembesed, meeldib looduses viibida jne. Tõepoolest, klassikaline muusika ei huvita teda jätkuvalt ja ei peagi. Viisakusest ja armastusest minu vastu käib ta uutel ettekannetel ikka ära. Mind ka betoonivalu ei huvita :) Vanuselt läheneme kolmekümnele. Tean, et pole teiste asi, aga see sama jutt hakkab juba ära tüütama,hea oleks teada, kas on veel samas seisus paare.

Lahku läheks ainult, kui ennast häiriks miskit. Mis teised arvavad, sellest kama. Mis sa selle välimuse all mõtled, umbes läks paksuks, kiilaneb? Elukorraldus peaks siiski sobima, väikeste lastega võib raske olla, kui mees käib Soomes. Muidu aga saada põrgusse need arvajad.

Teile ennustatakse, et tulevik on tume, ehkki teil on ju nagu hea suhe?