Ma ei tea, mis ema ja ta õe vahel mu lapsepõlves juhtus, kuid ühel hetkel nad enam teineteisega ei suhelnud. Tollal sai tädilastega koos mängitud, kui olime nii 5 ja 7 aasta vahel. Siis saingi neid viimast korda näha. Mina mäletan neid kõiki nimepidi. Ema jutu järgi ta õde lihtsalt ei soovinud teda enam tunda, kuna pidas ennast emast igati paremaks.
Nüüd hiljuti leidsin facebookist ühe täditütre, kelle nimi on säilinud endisel kujul, st perekonnanimi pole muutunud.
Kuid ma ei tea, kas võtta ühendust temaga!? Ta ju ei mäleta mind, kui meie emad ei suhelnud enam. Tema sõbralistis nägin ka ta õdesid, kuid nendel on teised perekonnanimed. Ka oli 1 vend neil olemas.
Mina olen neile vahel mõelnud aastate jooksul, kuid ema ütles, et nemad mind ei mäleta enam, kuna nende ema minust neile ei rääkinud.
Kas oleks mõttekas nendele kirjutada nüüd ja proovida taastada sugilassidemed? Või on hilja sellele mõelda?

Need sugulassuhted suurt juurde ei anna.

Viimasele: jah, arvan et seal pole mõtet midagi üritada. Kui ikka aastakümneid pole suhelnud, siis pole keskeas enam kerge hakata suhtlema. Ema on mul 11 aastat juba surnud, kuid sain teada, et ta õde elab veel. Kuid ta ju ei tundnud kordagi ema käekäigu vastu huvi ega teagi, et mu ema on surnud. Katsetasin selle facebookist leitud täditütrega suhelda. Paraku tema tõesti mind ei mäletanud. Lugesin talle ette meie emade vanaema ja teiste õdede-vendade nimed, kes neil olid. Arvan, et mu tädi võib teha näo, et ta pole kunagi sellenimelisi isikuid tundnud. Seega, ma ei ürita rohkem kirjutada täditütrele, kui ta ei mäleta mind ega mu ema. Mind ajendas vaid uudishimu tuttavat nime fbs nähes ja asukoht, kus nad kunagi elasid ja kus ma kord hiljuti jalutamas käisin. Seega oli nostalgia moment mul, kui nägin seda kohta taas.

Hea, et lahenduse said.