Minu probleem seisneb selles, et mehel käivad seoses majapidamistöödega hullutuurid peal. Kõige suurem nõrkus on tal põrandad. Varem pesi ta põrandaid ülepäeviti aga nüüd on meil õnneks robottolmuimeja ja seda käiab ta ka iga päev. Märja lapiga peseb ta isegi õues terassi ja läheb mega närvi, kui keegi poriste jalgadega julgeb sinna astuda. Nüüd on tal uued mõtted, et võiks mööblist ka lahti saada. Eriti sellisest mööblist, kus riiulitel on asju näha või madalamad kapid v lauad, kuhu saab asju peale panna sest sinna kipub vahest igasugu träni kogunema. Tema jaoks oleks ideaalne, kui poleks majapidamises üldse mingit mööblit. Lihtsalt 4 seina ja põrand, mida ta saaks iga päev pesta :D Asjad ta paigutab sujuvalt pööningule ja erinevatesse ruumidesse, mis ta asjade ära panemise tarbeks on ehitanud ja sinna need siis jäävad unustuste hõlma kust neid mitte kunagi pole enam võimalik üles leida. Igatahes on see kõik jube tüütuks muutunud - ma ka ei viitsi 2 lapse järel, kes iga päev siin meeletult lagastavad pidevalt koos oma sõpradega, pidevalt lapiga järel käia ja mind see väike segadus otseselt ei häiri ka ja pigem tekitab koduse tunde. Ühesõnaga ma ei saa aru, kuidas ta viitsib nii tühise asja pärast päevast päeva jaurata. Tänan tähelepanu eest!

kord peab olema vähemalt tolmukord , Arvatavsti sex on kehfa ja ta maandab oma pinged koristades

Naabrinaine viskas oma mehe majast välja justnimelt sellepärast, et igal laupäeva hommikul hakkas see kella seitsmest (suvel kell kuus) vaipu kloppima ja harjaga vehkima.
(jah, mina pidin iga laupäeva hommikul kella kuuest ärkama ja oma aknad kinni panema, et edasi magada saaks)
Jäi majja tütrega kahekesi. Nüüd on tütar juba suur, väimees majas - elavad sõbralikult.

Nii et sa ei ole oma murega üksi, on teisigi seesuguseid olnud.

No tore teada, et siin teisigi sellise jamaga kimpus olnud :D Täna jälle hakkas üürgama, kuna ta oli koera õue saatnud, kus too kaevandas mutte ja tuli siis mullaste jalgadega tuppa. Ma just saabusin poest ostukottidega ja pistis räuskama, et otsekohe koera koibi kasima! Viskasin siis asjad käest ja läksin vannituppa ning pesin käpad puhtaks ja kuivatasin koridoris ära. Siis juba laps karjus kõrvalt toast, et appiii ma suren nälga, mispeale jooksin kööki ja viskasin makaronid keema. Samal ajal juba mees lõugas, et olin kraanikausi poriseks jätnud - jätsin jah, et kohe koristan ära kui makaronid keevad aga too siis kukkus ise nühkima, et ma olen ikka räpakas inimene küll ja tema üksi siin kasib ja meie läbustame..et noh. Tule taevas appi! Miks inimene käitub nii ma ei saa aru. Ja selle seksiga on ka nii, et mis seksi siin saab olla või tulla, kui päev otsa niimoodi märatsetakse. Et peaksin siis õhtul meelalt külje alla ujuma, kui terve päev on sõimatud? Ma absoluudselt ei salli mingit kamandamist ja sõimamist. Minu arust see elu on siin niigi lühike ja iga hetke tuleks nautida ning võtta sellest maksimum, mitte mürgitada, pseudo probleemide pärast närvi minna ja sõimata päevast päeva.