Oleme naisega üle 8a koos olnud, meil 2 last kellest vanem 6 ja noorem saab kohe 4.
Meil sobis kõik.. oli rõõmsaid hetki, oli tülisid.
Viimased paar aastat olen ise metsikult närviliseks muutunud. Iga väike asi suutis närvi ja röökima ajada.
Nüüd 4 päeva tagasi jäin öösel autoga tee peale ja sain alles järgmine päev koos naisega järgi minna. Kuna sellel oli kapott kinni ja suht keeruline oli seda lahti saada siis peas kees mõistus üle.
Röökisid ja viskasin võtmeid.. seda kõike nägi naine ja suurem poiss pealt.
Sellel hetkel kui poisi silmi nägin et kui sügavalt ta mind vaatas, sain aru et nii enam edasi minna ei saa. Järgmise päeva õhtul visati kodust välja ja hetkel siiani ei suhtle.
Samal õhtul kui mind välja visati, hakkasin kohe endale ravi otsima. Järgmisel päeval panin aja psühhiaatri juurde ja rääkisin kogu loo ära. Pani õnneks erakorralisse ja nüüd 5 päeva pärast on esimene külastus. Ma ei taha isegi enda elu niimoodi edasi elada kui ei suuda rahulik olla. Tahan ja saan ennast korda. Tänaseks olen märkmikusse kirjutanud mitu lehte enda vigadest ja mida muuta tahan. Kirjutasin endale netis uurides reeglid mida iga päev rangelt endale meelde tuletan.
Lisaks tellisin paar raamatut mida psühhiaater soovitas.
Tean et see teekond on pikk ja keeruline kuid eesmärk on enda tervis ja närvid korda saada ning kui see osa on läbitud, tahan oma perele tõestada et ma suudan ennast paremaks muuta et neil on tulevikus isa ja elukaaslane.
Ilmselt ei taha nõu kuid nüüd üksi olles ei ole väga kellegiga arutada sellistel teemadel.
Loodetavasti hakkasin nüüd õiget rada läbima.
Kokku me veel niipea ei saa, ehk mõne nädala pärast.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati Mk 19.08.2022 17.40.