Väga kurb ja üksik olen kuna mees viibib pidevalt sõprade seltsis. Mina tulen teisejärgulisena meelde. Mida sellest arvata? Kas hakata meest ümber kasvatama?

kui vana see nn mees on?
ümber ei anna kedagi kasvatada.

ei ole mõtet, mis geenidesse programeeritud seda muuta ei saa.
Ju siis ei oska midagi põnevat talle pakkuda, et temal on igav sinuga.
meie käime alati koos ja ei kippu kodunt minema sõprade juurde, kuigi neid tal küll ja küll

Me ei tunne teineteist väga kaua. Mees on 35 ja mulle väidab, et soovib oma "elustiili" muuta. Siiani ei ole see õnnestunud. Püüan küll omalt poolt igati huvitavaks meie omavahelist olemist muuta, kuid.....

oih, mõtlesin, et mees on 18-19. no kui 35selt pole aru pähe tulnud, siis ei tulegi. pealegi ta ju pole su mees. äkki tema ei peagi sind oma naiseks.

aga äkki on viga sinus...meie ei tunne teineteist kaua? ja juba su juurest plehku paneb

mehele oled lihtsalt üks mõnus vaheldus.Sõbrad on ka olulised aga mitte tähtsamad kui elukaaslane.Ilmselt sellena sind ei võeta ka.Ja 35 aastast meest ei kasvata sa enam kedagi ümber,eriti sellise suhtumisega isikut.

Küll need sõbrad kaovad varsti ja oma pere on kõige tähtsam nii oli minu mehega ka.

... sa aru, sa ei ole tema naine ja temal pole mingeid kohustusi sinu ees....

no, ausalt, sa ei ole ikka ju tema naine

olin ka oma mehele teise järguline,ainult sõbrad ja sõbrad hommikust õhtuni..jätsin ta maha ja nüüd oleme omakorda head sõbrad ja tema praegusest naisest on mul kahju sest ega ta tema kõrvalgi ole sest sõbrad on talle siiani kõige olulisemad.

see, kellega abiellutakse, vot see on mehe naine

ole ka rohkem oma sõbrannadega ja tegele oma hobidega. siis sa ei märkagi, et mees sõpradega liiga palju koos on.

kui ma vahel süümepiinu ei tunneks, veedaksin kõik momendid sõbrannadega, lobisedes, tantsides vms, vahel ka trenn, shoppamine. aga eks tuleb pingutada ja kodus ka olla, kodus on vaid töö - koristamine, pesu pesemine, söögi tegemine - miks ma peaksin koju tahtma!
samas armastan oma meest ja teist kedagi ei sooviks, aga olen näinud neid sõpradega vedelevaid mehi, teadagi...

mul sama seis mis autoril.ei tea mis teha.Olen pakkunud välja, et teeme seda ja teist, aga meest ei huvita. ju siis on meie suhe läbi, mina üksinda seda muuta ega parandad ei saa...

selliseid mehi on jah ja neid ei saa ümber kasvatada. võta või jäta.

kas te sesa kodusistumis üle ei tähtsusta? Kodi peab olema inimesele koht, kuhu ta saab alati naasta oma maailmaavatamise rännakutelt. Aga mitte koht kus peab vangis istuma. Iseasi, kui mees pole kunagi olnud huvitatud oma naisega koosolemisest - siis pole lihtsalt armumist olnudki, elatakse koss, sest naine laseb sel sündida. Aga kui ollakse juba aastaid koos elanud ja inimestel on erinevad huvid?
Jah, ma käisin mehe hobiüritustel alguses armumise ajal niisama kaasas, sest ma nautisin mehe setskonda, mitte üritust. Nüüd, aastaid hiljem ei viitsi üldse nendele üritustele minna- milleks? mees ju kodus niikuinii, sellest setskonnast piisab täiesti. Mul on tunne, et sedamoodi virisevad igavad naised, kellel endal pole ühtegi hobi ega sõpra ja seetõttu igav.

Kodusistumisest pole siisn eelkomminud naised küll midagi maininud.Jutt sellest,et mees eelistab oma kaaslasele pigem sõprade seltskonda.Ka mina ei istu pidevalt kodus,ei ootagi,et mees seal alalõpmata sooviks konutada.Neid üritusi on suhteliselt vähe,kus mehega koos käime-lihtsalt huvid ei ühti.Aga meil ei ole kodus koos ka igav-mõlema jaoks on sealgi oma meeldivad tegevused mis ei seisne ainult teineteise käe hoidmises.Aga igal korral kui mehel on plaanis omapäi välja minna,uurib ta minu suhtumist ka-kuigi teab,et pole kunagi selles mingit probleemi teinud...

Aga miks ta sind oma sõprade juurde kaasa ei kutsu? Koos elades tekib selline nähtus nagu ühised sõbrad. Aga kui mees 35 aastaselt ikka veel "poistega õlut saunas paneb", oi-oi, siis on tegu küll alles lapsekingades mehega, kellele pere ja naine tähtsad pole.

Kust sa tead, et need sõbrad on? Võib-olla hoopis sõbranna või sõbrannad?

et teemaalgatajal on suhtest vale arusaam. tean samuti nn paari, kus naine arvab, et nad on paar, mees aga arvab, et nad on korterikaaslased. nad nimelt üürivad kahekesi koos korterit. mehe meelest neil pole suhet, naine aga võtab võõrast meest oma partnerina.

ma jätaks maha

Inimest ei saa ümber kasvatada! Ainult siis kui ta ise tahab muutuda on see võimalik. Lepi olukorraga või lahku!

Aga mida mõni mees sellisest asjast arvab? Kas on nii, et sõbrad on üle kõige, kuid naine olgu vait ja vaga kodus?

Naljakas, lugedes mõtlesin, et jutt mignist "20-aastasest mehest".
35-ne aga käitub nagu poisike....Täiskasvanud küpsel mehel on ikka pere esikohal.

Lugesin nagu oma elu...

minu mees oli ka selline,et sõbrad ja peod alati esikohal.hakkasin talle samaga vastama.kui tema sõpradega läks ei teinud ma talle mitu päeva üldse süüa ja läksin isegi mõneks päevaks hotelli elama.Ühel hetkel sai ta aru,et naine ,stabiilne kodu ja pereõnn on tähtsamad,kui mingid sõbrad ja nüüd meil enam sellel teemal ei ole probleem.Paremat meest ei saakski olla.Nüüd vaatab ta ka ise oma sõprade elusid ja leiab,et see pole ikka mingi õige elu 35-40 elada nadu 20 ne.

Mul on sama teema sõprade pool ollaxe päevade kaupa lausa sõbra naine vastab telefonike ja tema eest
Mina tulen siis meelde kui midagi vaja on muidu kysib mis sul häda on ja mind suhelda väga ei luba kellegagi
Olen oüüdnud asja arutada temaga vastusex jas vaikib w karjub inetusi aga asi ei muutu