Kas teie häbenete oma laste ees kodus paljalt käia? Minule endal ei olnud nagu mingit probleemi, aga 5-aastane poja korraga väga vihastas (me magame ühes toas lapsega)ja tassis mulle hommikumantli ümber ja ütles, et ei mingit palja pepuga ringi jooksmist! Võttis täitsa tummaks, sest seni polnud meie peres paljast kehast mingeid probleeme olnud.

see väljend on ehk lasteaiast või vanavanematelt. küsi temalt, miks ta nii tegi, ehk on tal vägagi mõistlik seletus olemas

arvatavasti on jha mõni "tubli" lasteaiatädi selgitanud, et inimese keha on fui ja pähh. räägi lapsega, muidu saab veel eluks ajaks kompleksid külge.

Selge see, et ei häbene, aga samas ei tunne nagu vajadust niisama kodus alasti käia. Ok ... kui riideid vahetan ja ühe kapi juurest teise juurde käin või kui lapsega koos saunas olen; suvel magasime kah kõik paljalt (palav jne.) jms.

Ja selline lugu: eile käisin lasteaias lapsel järel. Küsisin kasvataja käest kah, et mis poiss tegi, kas magas, kas sõi?
Kasvataja ütles, et jah, tegi seda ja tegi toda, aga magaminekul oli probleem. Laps ei tahtnud pidshaamapluusi selga panna. Olevat üldse tahtnud nii aluspüksid kui särgi seljast ära võtta ja nii magada (paljalt siis), kuna tema magavat kodus nii.
Kasvataja vaatas siis imestunult minu poole (sellise pilguga, et: Mis teil küll seal kodus toimub? Magatakse alasti?) ja ütles: "Meil tuli jah väike tüli, kuna MEIL lasteaias ikka nii ei tehta. MEIL magatakse pidzhaamades!!!"

Nii, et arvata on, et laps selle "vuih!" värgi lasteaiast külge saab.

Kui natuke mõelda siis arvatavasti oleme lapsele selle ise selgeks õpetanud PANE ENNAST RUTTU RIIDESSE MIS PALJA PEPUGA JOOKSMINE SEE ON sinna juurde veel see kui kole nii on , koik naevad ,koik vaatavad, arvan et rohkem pole lapsele vaja.

See on ju hea, kui lapsel areneb ka mingi häbitunne. Umbes selles vanuses või veidi hiljem hakkab see pihta. Mina hästi ei usu, et seda lasteaias selgitatakse. Selgitamisega sellst asja kasvatada ei saa, see saab areneda üksnes sellise tunde tundmisega.
Kui see emalt pole tulnud, siis on ta vast kedagi ikka tuttavatelt inimestelt seda üle võtnud.

jut lasteaias. mäletan ise väga hästi, kui esimest korda lasteaias lõunauinakut tegema pidin. mina olin ka harjunud, et riietes ei magata ja hakkasin muidugi särki ära võtma. mispeale teised lapsed jakasvatajad pidid krambid saama et kuidas nii võib???
peale nendepoolset selgitustööd keeldusin ka kodus vanemate juuresolekul lahti riietumast.

Olen kogu aeg abikaasaga koos alasti saunas käinud. Laps kasvab nii, et võiks ka tema varsti sauna kaasa võtta. Kas tuleks siis yhissaunadest loobuda ja rangelt isa pojaga eraldi sauna saata?

ja teie peate normaalseks, et lapsed lasteaias kõik alasti ringi jalutavad kui tahavad? Häbitunde olemasolu pidavat eristama inimest loomast ja on seega päris normaalne asi inimese juures. ja kui laps ei tee vahet, kus kõlbab alasti ringi lipata ja kus mitte, siis ärge süüdistage kasvatajat, kui ta püüab lastele piire selgitada. Kui ta seda ei teeks, lippaks tal terve rühm alasti mööda tuba ringi. Ja see FUI! väljend ei pruugi olla kasvataja sõnavaraks vaid teie äärmuslik lähenemine tollele piirangule. Tehke siis ise lapsele selgeks, et kodus käiakse alasti ringi, aga mujal mitte- ilma "fui-ta".
Mulle isiklikult ei meeldi ka kodus äärmuslik vabadus. minu meelest oleks sündsusetu, kui isa oma tütarde ees näiteks paljalt ringi jalutaks, mitte normaalne. Hoopis on normaalne, et mõnda inimest see häirib, mõnda mitte. Milleks halvustada neid, kellele see ei meeldi. Kõik inimlikud erinevused ei ole kompleksid.

omaperega koos saunas pole mingi probleem käia
külla ga tuleb lapsele seletada et igalpool ja igas seltskonnas nii ei sobi - et paljud ei taha oma paljast keha teistele nähtavale tuua ja ei taha ka et keegi (mitte omainimene) niiviisi ringi lippaks

ikks mõistuse piires seletades saab asjd lahti rääkida ja saada ühtlasi jälile kust pärineb ootamatu meelemuutus

PS pubekatel tuleb see niikuinii, et hakatakse häbenema niiet memm võib rahulik olla - häbitunne tuleb vastavas vanuses niikuinii

ma ei muretsegi. Ei pea lihtsalt õigeks, et kui mõni inimene häbeneb rohkem kui teine, siis tembeldatakse ta kohe komplekside küüsis vaevlejaks. See sama häbelik inimene ei pruugi ka vastupidiselt mõnele teisele ennast laste ees alasti vabalt tunda. las ta siis olla selline. Ei kasva tema lastest halvemaid ega teiste emmede omadest paremaid vaid lihtsalt erineva suhtumise ja arusaamadega inimesed. Te keegi ei suuda öelda, kus on õige piir häbenemise ja alasti olemise vahel. See on niivõrd individuaalne. Ka lastel. Ei maksa sellepärast mingit süüdlast otsima hakata.