Kutsun kõiki üles jagama oma kogemusi teismeliste rasedusega seonduvast. Kõik kes on ise teismelisena rasedaks jäänud või on see juhtunud teie sõbrataride, tuttavate, laste või teiste lähedastega.
Mida tunneb, mõtleb, kardab, ootab üks noor tütarlaps kes on rasedaks jäänud ja kellelt eelkõige abi ootab?
Mis on teismeliste raseduse põjused?
Mida annaks teha nende vältimiseks?
Lapsevanemad, kas teie teismelised lapsed julgevad ja saavad/on saanud teiega rääkida, kui selline asi on juhtunud/juhtub?

Rasedaks jäin 17 aastaselt ja sünnitasin kuu enne 18 saamist.Karta polnud midagi, oodata oli vaid sünnitust:)"asju arutada" omade vanematega ei önnestunud, ämmaga olid suhted nugade peal, suureks toeks oli aga lapse isa, raseduse algusest kuni sünnituseni ja ka sünnituse ajal!

Minu sõbranna sünnitas kuu peale 17-ndat sünnipäeva. Talle olid toeks õed, ema ja muidugi lapse isa. Mu sõbranna algul kaalus abordi võimalust, kuid kindlustunde andmine mehe poolt julgustas teda sünnitama. Keskkooli lõpetas tüdruk õhtukoolis väikese tita kõrvalt. Nad abiellusid, kui laps oli 9 kuune. Nüüdseks on see "tita" 13 aastane mehehakatis, tal on ka 11 aastane õde ja see perekond on koos fantastiline. Nad on näinud paremaid ja halvemaid aegu, koos sellest välja tulnud. Nüüd, kui pereema on 30-aastane ja pereisa 32 aastane, läks see naine ülikooli.
See on üks näide minule väga lähedaste inimeste suurest õnnestumisest.

Olen paljude sõbrannade tuttavate kaudu selliste probleemidega kokku puutunud. Nende elu olnuks lihtsam kui vanemate poolt:

Vältimiseks
Rääkida asjadest võimalikult palju ja täiesti otse, ilma keerutamata. Eriti mis puutub rasedusvastastesse vahenditesse. Ka teismeline tahab ise otsusteda, aga neid otsuseid saab suunata.

Aitamiseks ja teadasaamiseks
Kindlasti on vaja vanematepoolset tuge. Tihti tänitatakse et kuidas võisid jne. See enam midagi olematuks ei tee.

Kõigepealt peab olema USALDUS- nagu sõbrannade vahel. Üksteise mõistmine ja valikute akptseteerimine. Siis saab juba inimese enda käest teada kuidas teda aidata.