Kuidas teie siinolijad oma lastega toime tulete? Seletan oma probleemi lühidalt. Laps on 6-aastane ja kui ma midagi palun temal teha, näiteks peale koju tulemist tuleb riided vahetada, siis jorutatakse ja selline tunne on, et räägiks nagu seinaga. Magama minekuga on täpselt sama lugu. Kui küsin lapselt, et kuidas ma pean sinuga rääkima, siis kehitab ôlgu. Aga vahel ütleb, et emme sa kogu aeg ôiendad mu kallal, aga kuidas siis ennast arusaadavaks teha. Ei taha ju ka lapse kallal 10 korda vinguda. Kas peaks siis ise vahel last ignoreerima? Andke nôu, kuidas käituda.

Aga kuidas sinu endaga on, kui sinu ema käseb sul väljast tulles riideid vahetada ja just huvitava filmi pealt magama minna? Ja kui ta veel 10 korda vingub ka? kuidas on? Vot täpselt niisama on sinu lapsel, mis siis, et 6-aastane. Igal inimesel on vastumeelsus käskimise suhtes.

tegelt saaks ju asju rahulikumalt ka võtta, ei juhtu midagi hullu, kui ta ei vaheta oma riideid kohe, ja ega ta terveks ööks üles ka ei jääks. suurem osa asjadest on pisiasjad, mille pärast pole mõtet oma ja lapse tuju rikkuda. põhiline on, et kodus oleks hea olla, ka lapsel.
proovi, kui hea on voodis hüpata, teleka ees süüa, istuda jalad toolil ja teha veel mitut lapsepõlves keelatud asja. kas sina ei mõelnud lapsena, et kui suureks saan, siis... ? tunne parem rõõmu elust ja oma lapsest, hüpake voodi peal ja sööge komme! vanaks hakkad jääma või?

endal küll lapsi pole, aga kogemus teiste lastega ütleb, et täiesti mõtetu on ahastavalt küsida, et kuidas ma sinuga rääkima pean. 6 aastane küll sellise asja peale mõelda ei oska! vingu siis ta kallal vähem ja püüa teda reeglitega vähehaaval harjutada. lapse elu ei pea ju olema nagu sõjaväes, et üks käsk teise otsa.

nõutu
käi järgi niikaua kui riided ikka ära vahetab - ajades samalajal juttu päevasundmustest lasteaias/koolis ning oma päevast jutustades

10 korda korrutades sama käsku ei vii kuhugi
ja tegelikult on nii, et on lapsi kes on kohe loomupoolest korralikumad kui teised

tegelikult meie endi hääletoon ja jagatud käskude mõistmine on asjad milleg lapsed enamasti ei lepi

endal selline kogemus
kõigepealt seletasin, et miks ma palun koju tulles riided vahetada - mõttetut korraldust (a la nii on vaja) ei mõista ükski laps

meil nimelt koer kodus ja sai pikalt laialt seletatud, et kodus kipuvad riided minema koerakarvaseks ja söömisega vahel juhtub midagi peale tilkuma ja kui siis õhtul hakata pesema seda asja (kuna lemmikkampsuniga tegemist näit) siis ei jõua hommikuks kuivada
selles stiilis jutte sai aetud küll ja küll
ja mõjus nagu mõjus
vahel vahetati kohe vahel mitte

ja nüüd kui hakkab selline pubeka aeg tulema ei ole enam mingit muret
koju tulles mitte ainult et vahetatakse ära vaid pannakse ka kappi (et toolilt maha ei libiseks - koer käib korra üle - jälle karvane)

eks paljude asjadega on nii, et mida vähem näidata lastele, et te hirmsasti mures selle juures olete ja hoopis seletada rohkem miks nii või naa siis kergem mõista üksteist

Minu poeg saab ka varsti 6 aastaseks ja meil on samad probleemid. Kui peab magama minema, siis ta tahab natuke veel süüa, kuna kõht on jube tühi, kuigi sõi kõvasti pool tundi tagasi. Samuti ei soovi riideid vahetada peale lasteaeda. Ma tegin nii, et lasin tal kauem üleval olla , kuid hommikul pidi sama vara tõusma. Lõpuks oli ta hommikul unine ja peale paari päeva katsetamist läks ta hea meelega õigel ajal magama. Riietega oli nii, et kodus olles tekkisid riietele mõned söögiplekid ja ma panin samad riided järgmisel päeval lasteaeda selga. Lapsel oli ebamugav ja häbi ning praegu ta vaetab meelsasti riideid. Kasvatajale ma muidugi seletasin eelnevalt probleemi ära ja ta toetas mind.Ma arvan, et kõik tuleb läbi proovimiste enda peal. Las ta saab ise aru, et kui ta teeb teisiti, siis on tagajärjed sellised nagu on. Lõpuks ta saab ise aru, et on parem ema sõna kuulata.

Minu laps käib juba koolis ja on loomult v sõnakuulelik, aga tal on pea jumala laiali otsas. No ei jää meelde, et koju tulles: jope kappi riputada, koolikott oma tuppa tassida, kodupüksid jalga panna. Õhtul: koolikott valmis panna, hambad pesta. Ja ütled talle, ta läheb tegema, aga teepeal tuleb midagi muud ette ja peast läinud ongi. Kas selline pea laiali on normaalne muidu või 9-a poisi puhul?

nõutu, asi selles, et mida ise palveks peate on pigem ikka käsk mida lapsel on ebameeldiv täita sest ta ka (väike)inimene ja tahab ise otsustada kuidas millal ja mida teeb. Selline variant on olemas ja võimalik kuid see eeldab enesega veidi tööd

selline pea laiali olek ei sõltu vast vanusest
mõni inimene on sellise loomuga lihtsalt
natuke on siiski võimalik ajapikku muuta sellist loomust

ega lapselt saagi oodata et ta on sama kohusetundlik ja hoolikas kui ema või isa ise on

laps on laps
raske ta ju on
tean omastkäest, et koolikoti "pakkimine" õhtul ei püsi lastel meeles jne

´tsinna
Sa kirjutaks nagu minu lapsest, ka 9-a poiss.:) Ma kahtlustan siiski, et alati ei ole tegu unustamisega. Mingi asjade ärapanemine või hammaste pesemine on nende jaoks täiesti mõttetu tegevus, seepärast "ununebki". Loodetavasti on see mööduv nähtus.

Minu 15 a tütrele on see mõttetu tegevus, juba aastaid. Mingi jutt ja selgitus ei eita.

aga milleks üldse peab laps riideid vahetama keset päeva? kui need õhtuks mustaks saavad, siis paneb järgmine päev puhtad ja vanad lähvad pessu, milleks see outfiti vahetamine koguaeg, kui lapsel on mugav?? ma saan aru, et ema muidugi vahetab, sest tal ei ole mugav kostüümiga süüa teha vms, aga laste riided on ju nagunii sellised, mis kõlbavad igal kellaajal.

vot selle riiet vahetamise kohta marimutt ütleksin nii, et kasvueak kuttidele mitut riiete komplekti pidada et oleks igapäev võtta on suht mõttetu, kasvavad pikkusesse sellis kiiruga, et rahakott ei pea pidevale uute riiete muretsemisele vastu
igapäev pesumassinaga jännata pole kah aega
kui nädalavahetusel möllata siis nädala sees peaks eeldatavalt olema suuremport varnast puhtaid võtta

kodusteks riieteks kõlbavad ka veidi kehvemad, millega üks pubekas kodust välja ei lähekski kasvõi sugulastelt varem kantud rõivatükid näiteks...
seega riiete vahetamine koolist tulles ikkagi suht mõistlik tegevus

to ellu,
laps käib mul koolis ja koolis on koolivorm, sellepärast tulebki riided vahetada peale kooli ära, kuna koolivormi komplekti on ainult 1, siis peab see olema 5 korda nädalas seljas ja ei tule kône allagi, et sellega veel kodus kosserdatakse ja koeraga müratakse. Ma ise näitan lapsele eeskuju sellega, et kui mina tulen töölt, vahetan ma ka alati riided ära, et ei ole kostüümiga terve ôhtu.
Ei ole kunagi ajanud last huvitava filmi pealt magama, kuna lastesaated ônneks lôppevad juba oluliselt varem ära, kui magama tuleb minna.
On lihtsalt elementaarsed asjad, mida tuleks teha ja kui palud lapsel midagi teha, siis nagu eeldad, et seda tehakse, aga mitte selliselt, et jorutatakse ja tehakse 1000 ja 1 muud asja ja mitte seda, mis paluti.
Ma arvan, et paljud lapsed vôibolla ei ôpiks ka, kui vanemad ei sunniks, et mis sa ellu sellest arvad, kas nagu vôiks ja peaks laskma lapsel teha ainult neid asju, mis ta ise tahab??

ma proovisin sulle vihjata miks on lapsele vastumeelne käsu peale tegutsemine. Et pane ennast tema olukorda. Kindlasti ei saa lasta lapsel teha päris kõike nii nagu tema tahab (siiski, äkki saab? ma pole proovinud) Aga eespool on piisavalt asjalikke nõuandeid, kuidas käsutamist vältida, ei hakka kordama. Ja koolivormi komplekte võiks igaks juhuks mitu olla. Jääb ära hommikune paanika, kui selgub, et plekid kusagil.

Mul samad probleemid kahe poisiga (7 ja 8 aastased). Eile lugesin siin teie nõuandeid ja kohe ka katsetasin. Noorem poiss oli nimelt koju jõudes jogurtit joonud ja loomulikult oli kogu menüü polo ja pükste peal. Seletasin siis talle ilusti, et nüüd tulebki sellisena homme kooli minna, sest meil köetakse kehvasti ja riided ei kuiva lihtsalt ära hommikuks. Oleks te aga hommikul seda pilti näinud, kuidas laps paaniliselt mööda kappe tuulas ja puhast pluusi otsis! Lõpuks hakkas mul temast hale ja andsin ikka talle puhta pluusi ja siis - laps jooksis ise kööki: "Ma puhastan oma püksid ka ruttu ära". Ilmselt meie peres enam riiete vahetamisega probleeme ei tule! Suur - suur tänu teile heade nõuannete eest. Nõutu, katseta see mõjub!
Kuidas aga teha lastele selgeks, et õppida tuleks päeval, mitte öösisti ja et toas jalgpalli ei mängita (laps ütles küll, et nad annavad ainult söötu, aga minu jaoks küll erilist vahet pole, sest näiteks lilled lähevad ka siis katki:)).

Minu omal on küll üsna ükskõik kui musta pluusiga ta kooli läheb. Ta on vahel ka erivärvi sokid jalga pannud, kui parasjagu ühtegi paari ette ei jää ja kes see viitsib otsida ;))
Muude lolluste kohta kehtib meil kodus seadus, et kõike võib teha, aga siis tuleb selle eest ka vastutada. Ükskord tegin poisi ja tema sõpradega kodus tiiru peale kui nad pallimängult tabasin ja näitasin palju maksab see lamp, palju maksab vaas, mis tapeedi vahetamine maksma läheb ja et kogu rikutud vara tuleb tegijal omast taskust kinni plekkida. Mõjus küll, nüüd mängitakse palli õues.

to nõutu:
ikkagi võiksid proovida võtta käsutoonid vähe maha ehk siis kasuta sellist harilikku kõnetooni
ja proovi järgi
tuleta meelde, et koolivorm tuleks ilusti homset ootama panna ja et kui lapsuke seda ise ei tee, tuleb tal endal hommikul riided puhatada (näiteks koerakarvadest) ja sellek varem tõusta ning kui kõik eelmisepäeva plekid ei lähe ära siis tuleb selliselt ka kooli minna
ja kui ikka lased tal ka kooli minna nii, siis küllap ta ise taipab tasapisi
ühest korrast võib väheks jääda

ja ära lase sellist mõtet pähe, et mis minust küll arvatakse - nii lohakas eme laseb lapse kodust räpakalt välja minna
teiste arvamus ei tohiks siin sulle korda minna - kui vaja ja võimalik (mõistlik õpetaja) räägi klassijuhatajale lugu ära ja palu koostööd
noh näiteks kasvõi naljatamisi lasta tal lapselt küsida: a la mis sinuga juhtunud on - näed väheke korratu välja vms...

nu muidugi see on minu mõttekäik - kui ei sobi - siis ei sobi

Sain sellest riiete äravõtmise-kappipanemise murest üle nii (sellega tegime õigupoolest algust juba lasteaias).
Kui ütlesin, et "vaheta riided ära, pane teised kappi", tekkis trots - kohe oldi väsinud, kõht tühi ja hakati ka jorutama, multifilmi oli kohe vaja hakata vaatama. Ma lihtsalt ei öelnud niimoodi enam - kasu ju polnud.
Kui jõudsime õhtul koos koju, ütlesin lapsele:"Lähme, ma aitan Sul riided kappi panna, Sa ise veel ei ulatu." Siis andsin riidepuu lihtsalt lapse kätte, tema pani riideid, ise ajasime niisama mõnusat juttu. Niimoodi laps ei saanudki aru, et tegelikult sain mina oma tahtmise - riided said vahetatud ja kappi. Ja tüli ka polnud.
Nüüd on laps 8-aastane, käib II klassis ja riietega küll pole mingeid probleeme olnud - kõike teeb ise ilma meeldetuletuseta. Aga muud sorti hajameelsust on küll nii, et pea läheb halliks. See ilmselt läheb varsti üle, ma loodan. Rahulikku meelt kõigile!

Lastelt tuleb algusest peale ja järjepidevalt nõuda et nad oma asjade eest hoolt kannaksid ja kontrollida. Kui juba korra paar oled lasknud niisama, siis hiljem on neile väga raske midagi selgeks teha. Meil on kodus palju üllatusmuna mänguasju. Kõik emmed teavad kui tüütu on neid vidinaid kokku korjata. Ütlen lihtsalt et nüüd tulen tolmuimejaga teie tuppa ja kõik mis vedeleb selle sisse tõmban. Tuba koristatakse siis ülihelikiirusel:) Ja riietevahetamise probleemi lahendasime juba ammu selle sama valemi järgi mis Merligi soovitas. Jõudu ja kavalust kõigile emmedele.

Minu tütar on juba 12 aastane , aga igaõhtune teema on eelkõnelejatega sama , et vaheta palun riided ära ja vii koolikott koridorist jalust ära jms.
Olen proovinud nii ja naa ,teinekord pole vaja midagi öelda , aga samas tuleb ka karmimat häält teha .
Kui väiksem oli kasutasin ka seda nippi ,et kõik vedelevad asjad korjasin suurde prügikotti ja viisin ära.Pärast seda paranes olukord märgatavalt.Olen jõudnud järeldusele ,et see on samasugune etapp nagu puberteet, mis tuleb lihtsalt üle elada.
Jõudu kõigile!

No kuulge, korraarmastus on ka täiskasvanutel erinev, see on lihtsalt iseloomu küsimus. Mõni ei pane ka 30-selt oma riideid kappi. SO WHAT? Võib-olla on teie lastel lihtsalt sedasorti iseloom, et nad ei talu asjade nelinurga järgi panemist. Milleks peaks see üldse probleem olema, kas riided on kapis, tooli peal või laua all (juhul kui lapsel on oma tuba, muidugi)

Mina küll üliliberaalset kasvatust ei poolda. Korrahoidmine kuulub teiste inimeste ja pereliikmetega arvestamise juurde ja seda nõuda on normaalne. Kõik lapsele esitatavad nõuded ei peagi lapsele meeldima! Kas meile endale meeldib, et peab seadustest kinni pidama ntx? Üks osa lapse eluks ettevalmistamises on ka reeglitest kinnipidamise õpetamine!

tere taas vale crissu!
kes iganes sa muudkui "nimevargil" oled,
ütle ükskord otse välja, miks sa nii teed - palun lõpeta ära!!!

põhimõtteliselt olen su kirjutatuga (17:19) nõus, kuid ma pole nõus sinu mängudega crissu nime kasutamise ümber

miks pead sa igakord, kui ma püüan endale sinust veidi erineva aliase võtta, kohe kähku sellesama nimeall kirjutama kukud

SEE KES KIRJUTAS 11-30-01 15:22 Autor: yx_crissu:)

EI OLE SAMA kribija kes kirjutas täna varasemal kellaajal
Aeg: 11-29-01 17:19 Autor: yx_crissu:)

sry
ennist copysin kogemata kellaajad valesti,
kuid vahet pole - kellele see mõeldud oli (kirjutas Aeg: 11-30-01 15:22) saab isegi aru

SEE KES KIRJUTAS 11-30-01 15:22 Autor: yx_crissu:)

EI OLE SAMA kribija kes kirjutas täna varasemal kellaajal
Aeg: 11-30-01 10:58
Autor: yx_crissu:)

Kuule crissu ära tee sellest nimejamast siin nii suurt numbrit, nii kui nii on kõik anonüümsed ja näiteks mina ei vaatagi kes mida kirjutas, vaid loen ikka lahendusi!
Päikest sulle!

tänud sulle ana

vaata kui sa juba oled mõnda aega ühe nime all siin esinenud
ja keegi krahmab su nime
ja selle jutuks võtmise järel, hakkab sinu nimel teksti panema, mis su enda väljendusviisi või mõttelaadiga ei sobi, siis on väga sant tunne

ja ma tahaksin lihtsalt mõista miks see inimene niimoodi teeb? kui olen kogemata solvanud - siis vabandaksin

pakkusin kokkulepet aliaste kohta...
et võtan teise nime siis ise, kui ta soovib crissuna esineda - muutsingi ja näe veidi ajapärast leian kommi sealt, kus ma sel ajal kohe kuidagi ei saanud midagi kirjutada ja oha imet minuenda uu aliasega

jah ses osas on sul õigus, et sisu on oluline mitte see kes kirjutab

kui aga su senise nime alla vistakse sellised ütlused, mis kellelegi võivad haiget teha - mis siis? lepiksid sellega? teades et sedamoodi ei ütleks sa ise iialgi kellelegi...

minul on väga halb tunne igatahes

vahel olen ise kah mõne krõbedama lause kellelegi kirjutanud, kuid enamasti just selliste ründavate ja halvasti ütlevate kommentaride pärast ja nüüd tahaksi teada kellel ma varbapeale asunud olen
aga vaat arg on ta
olen jätnud oma aadressi - küll ta teab ja käib lugemas (et vaatan kuidas nüüd see crissu reageerib) kuid pole julgust võtta ja kirjutada mulle otse, mis teda häirib nii hirmasati kasvõi sedagi, et ongi selline kiusutuju miskipärast (MIKS?)

VABANDAN NÜÜD KÕIGI EES SELLE PIKA KIRJUTISE PÄRAST
aga olli vaja südamelt ära öelda lihtsalt

päikest teilegi:)

to crissu,
voi siis yxcrissu....igatahes see ôige crissu...sinu kommid on juba ära tuntavad ja täna sain minagi aru, et see yks komm ei olnud sinu kirjutatud ja ole mureta, et kyll me sinu ikka ära tunneme. aga samas usun, et on sant tunne, aga loodame, et ehk see libacrissu ikka kord lôpetab.

Marii

tänud
sulle
ega ma tegelikult ei sõdiks jah
aga krd'i sant tunne on küll

To 6ige v6i yks v6i mul kama milline crissu!
Teie 6ige ja selle uustulnuka vahel teeb vahet t6esti.Uustulnukas kirjutab lyhidalt ja konkreetsemalt,vanal on palju mulinat ja s6navahtu.Vahest ei saa pikka juttu lugedes arugi,mis ta 6elda tahtis!Igal juhul s6dige edasi!Nyyd tulevad teie iseloomud veel paremini esile,eks siis lugeja otsustab,kumb crissu neile rohkem meeldib!
Tegelt pole sel yldse tahtsust!lugejale laheb korda aind konkreetsus ja hea s6num!