lugu selline. olen üksikema. tütar on 7 aastane ja minu ellu on tulnud mees keda väga armastan. esialgu oli kõik rahulik, nüüd tundub mulle, et laps on hakanud tundma ennast kõrvalejäetuna ja üksikuna. nõuab pirtsutades ja jonnides pidevat tähelepanu. ei luba mul kodust ära olla. võtame teda igale poole kaasa, kuhu muidugi lapsi saab võtta. nii mina kui mees kingime talle kõike mida küsib. kallistan ja musitan tüdrukuga igal võimalusel.
ehk on kellelgi kogemusi mida sellisel juhul teha, kuidas lapsega käituda, et ta mahajäetuse tundest ja hirmust üle saaks.
laps on mulle kõige tähtsam ja kallim.

Ära osta oma last asjadega ära, see on kõige hullem, mida teha võid. Varu kannatust, sest aeg on see, mis selguse toob. Olin samas seisus viis aastat tagasi ja võitlesin tuuleveskitega kaks aastat. Praegu, narrides vahel last, et "meil on ikka vilets issi, vahetaks välja" ütleb ta, et sina võid minna, mina jään issiga. Küll nad leiavad ühise keele, see on loomulik, et laps hakkab võitlema, kui avastab, et talle konkurent tekkinud on. Ja uuri kindlasti välja, kas mehel mingit vimma lapse vastu pole. Ka see võib põhjuseks olla. Emana tead, kui uskumatult targad ja läbinägelikud lapsed olla võivad.

oluline on siinjuures ka, kuidas kujunevad suhted võrreldes lapse bioloogilise isaga. see tähendab, kas laps tunneb, et tema isa tahetakse välja tõrjuda või mõistab, et isa ei kao sellepärast veel kuhugi. suuresti võib abiks olla ka uue mehe aktsepteerimine lapse isa pool ja see, kui laps näeb, et täiskasvanud on võimelised omavahel normaalselt suhtlema ja üksteist aktsepteerima.

Jäta vahel laps uuele mehele hoida ja lase ise jalga (kui meest usaldad muidugi). Las siis selgitavad ise omad suhted. Pirtsutamisele ja jonnimisele ära järgi anna - laps on targem kui Sa arvata oskad - näeb ta ju siis suurepäraselt, et saab rohkem tähelepanu kui Sul süümekad on. Kallistamist ja musitamist soovitan soojalt.
P.S. Endal mul 6-ne tütar ja aastajagu uut suhet. Näen küll, et on vahel raske.

Ehh, kui tuttav see koik on ! Olen samasuguses olukorras olnud.
Tütar on 8 aastane ja uus suhe ca 2aastane. Uus mees on ju lapsele konkurent, vähemalt tema st.lapse silmis. Olukorra teeb kindlasti kergemmaks lapse ja *uue mehe* hea läbisaamine. Tegime kõikvõimalike asju koos ja kõigil oli ja on siiani tuju hea. Kingitustega tujutõstmine teeb asja ainult hullemaks.