Tere,
mul on mure oma tütre pärast. Ta on 14 aastat vana, 148 pikk ja kaalub 39 kilo. Sööb nagu hobune. Selles mure ongi, et kas peaksin ta arstile viima? Muidu tavalises tervisekontrollis on kõik korras, aga näiteks täna hommikusöögiks sõi ta 8 moosiga saia, 4 apelsini, 6 viinerit, paar juustuleiba ja hunniku salatit. Nüüd just käisime koos lõunal. Sõi supi, kartulisalatit, prae (täiskasvanute oma), jäätise ja hakkas nutma, kui ma talle kolmandat kooki ei ostnud. 2 olid juba söödud selleks ajaks, kreemiga.
Ma vaatasin, et sel nädalal alates esmaspäevast kuni neljapäeva õhtuni on ta kodus söönud 12 viilutatud saia ja 4 kilo viinereid, kogu prae ja kartuli ja koolitoidu värk sinna otsa. + õhtused krõpsud vms. Ja apelsinid, jogurtid, kohupiim ja muu lisaks.
Kas on olemas mingi ainevahetushäire, et kogu aeg tahaks süüa ja sellele soovile vastu ei saa ja paksemaks ei lähe? Kust ma sellise arsti leian või olen ma asjata mures?

Ainevahetushäiretega tegeleb endokrinoloog. Reeglina annab perearst tema konsultatsiooniks saatekirja.
Jõudu

Ma ei iroonitse, aga see tundub lausa uskumatu!
Võibolla peaksid jah arstiga rääkima.

Ei taha hirmutada aga räägin ikka oma mätta otsast. Hummu, kas su laps pärast sööki vetsu ei rutta?
Ah, mis ma keerutan, viitan võimalikule buliimiale.

Alati jookseb kohe vetsu ja esimese asjana tõmbab vett! Ütleb, et nii kui sööb, tuleb häda. Aga ma ei usu, et buliimia... millest tal see? Kena rahulik kodu ja koolis tal läheb kenasti! Ma ei suuda uskuda...

Koolis võib kahjuks olla probleeme, millest sina ei tea midagi..

ja mulle tuleb meelde et ta ka söögi ajal käib vetsus. Täan käis lõuna ajal 2 korda!!!
Käed värisevad. kas ta ütleb mulle kui ma küsin? Kas see on ravitav?

Ilmselt teismeliste pinged, südameasjad, kurnatus, sotsiaalne positsioon. Vaesed lapsed, ma ei mäleta küll, et mul kooliajal meeletuid sotsiaalseid pingeid oleks olnud. Paneb mõtlema, kuidas ma oma lapsi selle eest kunagi kaitsma hakkan. Aga jah, kui ta kohe wc-sse jookseb ja vett ka kohe tõmbab, siis ilmselt selleks, et oksendamine ei kostuks. Räägi temega omavahel ja ära ohkima hakka, ürita rahuklikult suhtuda. Kindlasti on see väga raske.
Edu!!

Kuulge, see buliimia oli ju ikka üks võimalik variant, mitte kindel värk juba, eks. Hummu, enne kui tütrega räägid, äkki tasuks natuke uurida ja luurata. no näiteks oksendamisest peaks vetsu jääma selline hapukas lõhn ... mõned pritsmed poti serva all, kuhu vesi ei ulatu ... ukse taga kuulatades peaks öökimine ka veesolinast üle kostma ...

Loodan ,et ikka ei ole buliimia. 14 aastaselt sõin mina ka umbes sama palju. igal juhul rohkem kui mu isa, kes on väga hea isuga. Ise olin 14 aastaselt 168 pikk ja kaalusin umbes 45 kg. umbes 18 aastaselt hakkasin vähem sööma. Aga kontrollima peaks ikka kui sul kahtlusi tekib.

Aga kui te koos kusagil lõunal käite, kas ta siis ka vetsuvahet jookseb? Siis peaks see ju veidi raskendatud olema.

arvutasin välja sinu tütre kaaluindeksi, mis on tervelt 17,8! mul endal oli 14-aastaselt 16,5 ja praego paar aastat hiljem 16,0 ja ma pole anorektik. Modellistandarsite järgi on su tütar paks (mitte, et ma ise nii arvaks). Aga pidev vetsus käimine lõhnab väga-väga kahtlaselt, ilmselt pole ta enda arvates piisavalt kõhn ja tõepoolest oksendab. Räägi temaga, las sööb vähem, peaasi, et välja ei oksenda.

Kasvav organism...energat kulub..liaks kiire ainevahetus..kas siis selle pärast kohe haige...inimese normaalne seisund on ikka terve ja kui ise ei kaeba, ei ole hullu midagi..loodust tasub usaldada:))

See on kindel buliimia. Vaata teda peale vetsust tulekut kui ta õhetab või on näost punane siis on kindlalt oksendanud. Hapukat lõhna ei jää kuna värskelt söödud toit ei ole jõudnud veel maomahladega seguneda. Pritsmeid potist võib leida küll, kui ta neid paberiga ära ei pühi. Ole temaga mõistev ja pöörduge koos psühhiaatri poole see on ravitav.
Kannatan ise selle all ja käin ravil. Tundub et õige arsti ja psühholoogiga on võimalik sellest vabaneda.

Feliks, see ei ole ikka päris see. Nii kiire see ainevahetus nüüd ka ei ole, et ühe söögikorra ajal toit esimesest otsast ammu ära seeditud, kui tagumine ots järele jõuab. Millega seletada seda toidukogust, mis kusagile peab ju ära mahtuma? See ei ole küll nii suur, et see inimesele sisse ei mahuks, aga ütleme nii, et see on siiski päris aukartust äratav. Supp, praad, salat, jäätis, koogid - seda võib üks suurt kasvu mees endale lubada. Minu arvamus.

Mina ka eluaeg palju söönud, ehkki mitte magusat... Aga kõik need kirjeldet kogused polnud mullegi mingi probleem nahka pista (nii alla kahekümneselt). Ka kõik tuttavad imestasid, et kuhu see sul läheb. Lihtsalt kulus ära, parajalt energiline inimene ka, oksendamas pole küll kunagi käinud. Ju siis on kiire ainevahetus.

Ma ikka veel ei tea tõde. Täna tõusis hommikusöögi lauast korra ja läks tualetti. Pärast sööki jälle. Mingeid jälgi ei ole. Rääkida pole saanud, sest meil on külalised. Aga kui tütar tualetist välja tuleb, on silmad alati punased. Kahtlustan ikka et oksendab. Saan temaga homme rääkida, mitte varem. Tänan nõuannete eest.

Mul oli vahepeal sarnane probleem, oksendasin peale sööki.

Süptomid: vesised, punased silmad; värisevad käed.
Poti pühkisin alati paberiga puhtaks, sealt, kus pritsmeid läks.

Olen päris kindel, et su lapsel buliimia:(

selline söögiisu täitsa normaalne.
ise söin ka kunagi palju.terve sai koos moosiga oli oode.
mitu suurt praadi päevas täitsa tavaline.väljas söömine tähendas alati vähemalt komplekslöunat.ja ohjeldamatult juua.ning olin köhna tydruk.alles keskkoolis hakkasin juurde vötma.kusjuures söin hulka vähem.
asjatu muretsemine.
ta ju alles laps ning inimesi,kel kajaka seedimine,olen ka täiskasvanute hulgas näinud.
muidugi on see söögi ja raha raiskamine,kuid parata pole midagi.
kuid pakun,et hiljemalt 25a peab ta oma harjumusi muutma.
muidu hakkab vaikselt kaalule möjuma.
käte värin ei tähenda midagi,töenäoliselt on ta ka väga aktiivse eluviisiga( hyperaktiivne ehk hoopis)

buliimia on.

mul on kahju su tütrest, kujutan ette, et tal endal võib päris paha tunne sellest rääkida olla...