see nagu soovitus või nii.igaljuhul tuleb enne 100 korda üle mõelda,enne kui teha.
mul on laps.loomulikult ma armastan teda väga-väga.aga minust endast oleks nagu tükk puudu...peale sünnitust muutus kõik.ei mingit normaalset suhtlemist mehega,rääkimata seksuaalelust ja komplimentidest.kusjuures ei ole ma paksuks ega hoolimatuks oma välimuse suhtes muutunud.ja siis sinna juurde see pidev mehe käest kerjamine ja ninapealeviskamine,et mina praegu midagi ei teeni.ja et mul niikuinii kuskile minna ei ole.
ja ei ole tõesti.lisaks on tekkinud hirm,et ega ma kuskile tööle ka niikuinii ei saa.omal ajal sai mindud küll peale keskkooli edasi õppima,kuid jäi pooleli.ja kuhu ma enam oma väikse lapsega lähen..must masendus tuleb peale..
kuidas küll naised hakkama saavad?andke nõu...

Eh,selline tunne nagu oleksin ise selle teksti kirjutanud.Ainuke erinevus,et meil mehega siiski asjad korras. :)

No kui ta sul alles sündis, siis saan sust täiesti aru...
Aga ära heida meelt. Mina jäin oma kõhuga üldse üksi. Olin sunnitud Tallinnast maale vanaema juurde kolima. Ilma meheta. Ilma rahata. Ilma hariduseta. Ja kas tead - hakkama sain!!!
Lõpetasin pisikese kõrvalt kõigepealt keskkooli,sain ainult lastetoetust, lapse isast ei ole siiani kuulnud midagi ning elasin 3 aastat tsölibaadis.
Kui laps sai 4 aastaseks, läksin ülikooli, sain tuttavaks oma praeguse mehega, kellega nüüd koos üle nelja aasta. Töötan väga suures ja edukas ettevõttes ja olen tagasi Tallinnas!
Nii, et relax, võta aeg maha ja naudi oma lapse kasvamist. Kõige suurem viga, mille sa praegu teed, on see, et mõtled negatiivselt veel olematutest asjadest. See kandub üle. Kui sa ise praegu deprad oma "mõttetu" tuleviku pärast ja pead ennast luuseriks, hakkabki mees sinusse halvasti suhtuma. Ära tee seda viga.

Kuule Tirtsuke,ära palun nii kurba juttu räägi.Kuna sa oled lapsega hõivatud ,on mees armukade ja paljud probleemid tulevad sellest.Kunagi lugesin ühest vanast raamatustTeie laps, et isad peavad võimalikult palju beebiga tegelema ,siis nad hakkavad oma last väga armastama.NII ET OLE KAVAL:Sul läheb kõik ju kenasti.ei mõtle pahasti..Kodurahu teile.

Hilja hoiatad, mul juba 2 last tehtud. Kuidas tohib mees väikese lapsega naist luuseriks pidada?! Ära lase endale liiga teha. Naudi last ning ära mõtle praegu tulevikule ette. Kui tuleb aeg, siis tegutsed vastavalt ning saad hakkama. Kordan, ära lase mehel ennast muidusööjaks tembeldada ja ise ära ka nii mõtle!

tundub, et küsimus pole mitte selles, KAS lapsi teha vaid KELLEGA neid teha!

to mulle:
ÕIGE, ÕIGE, ÕIGE!!!!!
ain't, kust sa selle leiad ja ära tunned, selle õige noh...

olles kuulnud kuidas tavaliselt paarisuhe lapse sünniga halvemuse poole muutub, mehed just imiku kõrvalt naise maha jätavad,ei ole ise ka julgenud last muretseda.

mul tegelikult sai laps juba 2-aastaseks.sügisest peaks juba lasteaeda saama.mina mingisse muutusesse küll ei usu enam.tahtsin lihtsalt panna mõtlema neid kes veel valivad,et valigu väga hoolikalt...

Hea mõte teemaalgatajalt, et valima peab hoolikalt.

"Inimene on see, millesse ta usub" - Tsehhov;
"Nas suudavad, sest nad mõtlevad, et nad suudavad"- Virgilius

Usk on see, mis paneb inimese liikuma. Igast olukorrast on väljapääs, ka kõige raskematest. Ma tean, sest olen selle läbi teinud.
Sea endale eesmärgid, püüa nende poole. Ära mõtle sellele, et on raske. Mõtle sellele, mida sul saavutada on.
Alustuseks lõpeta kool ära. Mine kohe ja pane ennast kirja kaugõppesse või kursustele ja hakka töökohta vaatma. Loe palju sellist kirjanudst, mis sind edasi arendab. Käi rohkem seltskonnas. Muuda oma imidzit. Ka lihtsate vahenditega on see võimalik. Ühesõnaga ärka ellu. See võtab aega, aga tasub ennast ära. Küll näed, ka su mees märkab seda ja sa muutud talle huvitavaks.
Usu endasse ja tee esimene samm...
Päikest!

hehh minul oli sama seis,ka kerjasin mehe käest raha ja visati ka nina peale et ei teeni.Minu ainuke kuu sissetulek oli lapse toetus.
Arvasin ka et mina ei saagi kuskile tööle jne jne mehega oli ka samamoodi.Aga nüüd käin tööl,laps lasteaias,mees tööl.Laps saab hästi hakkama seal.Mulle tööl meeldib ja mehelegi meeldib et ma tööl käin.Kodus on kõik väga ok.Mehega lähevad suhted taas paremaks.Ära anna alla ja ära räägi sellist kurba juttu.Küll sa hakkama saad.
Ole tubli.

JUBE õudne. Kas pole need mehed ikka täielikud sead, kes naisele tulevad lapsega kodusolemist nina alla hõõruma? See nagu polekski töö.
Proovigu ise öösiti tite pärast üleval olla ja siis päeval täie rauaga tööd teha. Ja õhtul jälle titte kantseldada.

Vot ei tea, ise olen oma kahe lapse kõrvalt kogu aeg kodus tööd teinud ja sissetulek on isegi kasvanud. Niipea kui dekreet läbi sai (laps siis kahekuune umbes), tegin tööd edasi. Nii et mehel poleks midagi kobiseda, kui tahakski (kuigi ta pole just sedasorti mees, kui vaja oleks peaks meid üleval kah).

huvitab, kas sellised mehed, kes lapsega naisele selle rahatust nina peale viskavad, on ise väggga soovinud seda last?
Ma mõtlen lapse soovimise all seda, et soov on olnud pikaajaline mitte spontaanne 3 päevaga tehtud otsus lapsesaamise kohta.

Ühesõnaga, kas mees, kes VÄGA on tahtnud last, on muutunud selliseks vastikuks?

tirts, ei ole võimatuid olukordi, on vaid saamatud inimesed!

hmmm, minul oli ka nii, nimetati muidusööjaks. olin hulleus stressis seepärast, ikkagi 2 aastane laps ja paarikuune imik kasvatada. alandatuna ja vihaga läksin tööle, kiire tõus karjääri redelil. palk 10 korda kõrgen, kui laste isal. tulemus oli hullem, kui arvata oskasin. laste isa muutus ülimalt vägivaldseks nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt. nüüd elan üksi. ühesõnaga, mees, kes oma vastsündimud lapse emale annab teada, et naine on muidusööja ja ma ei tea kes ...tileb oma elustkõrvaldada. sa ei saa muud, kui ülimadala enesehinnangu ja raisatud elu. kahjuks.

lastes pole üldse asi.
Sul on sünnitusjärgne depressioon, millest paljud ilma psühhiaatri abita välja ei tulegi.
Inimesed, miks kardate tablette? Need ju AITAVAD!

Proff, sul on vist õigus küll, aga depressiooni vastu ei aita ainult tabletid. Parem ikka kui ka hingeline tugi on olemas. Mulle näib, et siin Tirtsule vastanud on olnud selleks toeks, ja see on suur asi.

Alaväärsuskompleksis mehed on need, kes nii käituvad, tean seda ise,sest mu mees õelutses ka sellel teemal, et ma lapsega kodus ja ei teeni.Läksin lapse kõrvalt veerand kohaga tööle, oli endal hoopis rohkem raha ja väärtuslikum tunne.Mehel ikka häda, et sa ei tööta.Kui lõpuks täiskohaga tööle läksin, siis oli rahu majas.

Püha müristus, mis mehed need on????Mina olen esimese lapse sünnist saadik (9a) kodune olnud ja mees ei taha kuuldagi mingist tööleminekust.Tema ütleb, et Sinu töö on laste ema olla.Vahepeal tahtsin küll ise, lihtsalt igavusest, tööle minna, aga arutasime seda asja ja leidsime, et pole vajalik ega võimalik.
1.me ei taha, et suurem laps peaks koolist tulles üksinda kodus olema(vanaemad elavad teises Eesti otsas)
2.noorem laps ei taha lasteaeda minna ja milleks teda sundida, kui otsest vajadust pole.
3.mees tahab harjunud kombel koju jõudes sooja toitu saada, mitte poole ööni naist oodata.
4.elame ahiküttega korteris, kus talvel on vaja iga päev ahju kütta, mina olen seda siiani päeval teinud.Lapsele ei julge seda ülesannet usaldada.
Põhjuseid oli veel mitmeid, siis jäin veel uuesti rasedaks ka ja asi oligi otsustatud.Nüüd olen kodune kolme lapse emme ja mees naerab kogu aeg, et näe, tuligi sulle tööd juurde.Kui on õige mees, kes tõesti oma perest hoolib ja lapsi tahab, siis ikka ei virise küll.

Enamasti saadakse peale depressiooni väljaravimist aru, et probleeme tegelikult polnudki, olid vaid tajuhäire põhjustatud väljamõeldised.

tu 3lapse emale:10000000000000%nõus-jäin üksi kui olin kandmas 6kuud.tööle läksin kui poja oli 3 kuune.tädi hoidis ja ema ka.praegu poja2,5 ja ikka tuleb tööl käija ja vat saan hakkama,kuigi olen 62tundi olnud järjest üleval ja lihtsalt pildi eest ära viinud-olen õnnelik et õhtu saan palju musisid ja kallisid.tuleb ise vääga tubli olla

õudne ju-9 a kodumammi olla.Endal nõme ei ole,et elu sisu on ainult lapsekasvatamine ja söögitegemine?

to+++
Siis on sul mehega vedanud,aga selliseid on 1-2 tk 100-st.(olgu 3:P)
Samas ise ei tahaks kogu aeg kodus lastega olla,et ainult tolmulapp ja supipott ja lapsed. Sest iga inimene vajab ju ka midagi muud....mina näiteks kyll. Tahan olla inimeste seas ja ka teistega suhelda.Ja minu arust seal kodus nelja seina vahel inimene nagu mandub,sest Sa ju suhtled kitsas ringis jne. Aga igayhel oma valik. Aga enamus mehi ei teeni nii palju,et naist ja kolma last ylal pidada. See ongi lihtne póhjus,miks mehed lähevad närvi ja siis maha rahunevad,kui naisel ka natuke oma raha,mille eest yht teist osta saab....

saad mitu lehekülge täis vorpida,naca lühikeseks jäi teemaarendus ja räigete väljenditeta

Lapsi ei maksa ka seetõttu teha, et kunagi seisavad ka teie lapsed samade probleemide ees. Optimistid ütlevad, et elus on rohkem ikka pigem head, kui halba, aga kui kalkuleerida palju üks keskmine inimene piinleb ja ohverdab oma elu selleks, et tööandja ja riik rikkaks teha, siis on see suurem osa elust. Suur osa elust kuulub maha magamisele, mis on põhimõtteliselt silmad kinni ja lahti viisil teleport järgmisse tööpäeva, mis aja lihtsalt ära nullib. Ning aega oma elus midagi positiivset kogeda on tegelikult väga vähe, kui see on töölt teenitud rahaga ja järele jäänud vaba aja jooksul üldse teostatav. 5 päeva nädalas, 8 tundi päevas vähemalt on külm, uimasus, väsimus, paha enesetunne, valu ja oht üldse surma saada. Sellega tõestan, et juba matemaatiliselt on elus rohkem halba, kui head ja kas me seda oma järglastele tahame?
Mina küll ei taha ja mina uusi kannatusi küll juurde ei seksi. :)

Ma jätaks tited mehele ja ise hakkaks vaba ja normaalse naise elu elama.

14 aastat lugesid teemat ja nüüd lõpuks said aru, et soovitati lapsi mitte teha. Ja vastasid ka kohe! Eks vaene teemaalgataja ootabki juba aastaid.

Ikka oma 11 aastat ja pole veel hilja lapse isal oma geenikandjat kasvatama hakata. Milline naine sellise mehe lapsi tahakski.Üksi ja vaba olla on krdima hea.Ole siis vaimuhaige või , kes tahes.Iga inimene on eriline ja tal on õigus oma soovitud elule ning vabadusele, mitte mingi leemekulbiliigutaja ja mehe " titevalvaja" olla.