Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Perekond
15 aastane tütar joob,mida teha???
 
mari 27. juuni 2005, kl 08.36
kallid foorumi lugejad mida teha???? Ei aita manitsemine,ei aidanud politseile vahelejäämine,ikka tuleb koju vastu hommikut ja on tihtipeale alkoholijoobes.Ei tea enam ta sõpru,kellega ta läbi käib kõik on muutunud mõne kuuga..korralikust türukust sai joodik.Olen täitsa nõutu!
 
... 27. juuni 2005, kl 10.06
Joodik ta veel kindlasti pole. Hea oleks, kui sa ta sõpradest rohkem teada saaks- kui vanad jne
(Alkoholi müüakse ju alates 18.eluaastast.)
Katsu talle suveks töökoht leida või minge koos reisile- matkale, seal saate ehk omavahel rääkida.
Kannatust ja veelkord kannatust. Tean kui raske sul praegu on.
 
Gina 27. juuni 2005, kl 10.09
Kallis naine, see on kohutav ! Saan sinu südamemurest aru, kuid omal oli 2 sellist tütart selles samas vanuses(neil 1,5a.vanusevahe) ja see aeg oli õuduste jada...Ei aidanud mitte mingisugused manitsused, riidlemised, sõimlemised, koduarestid jne.jne, mida kõike ei proovinud. Asi oli nii pöörane, et hulkusid mööda Eestimaad ja tegid pättusi.Koolist või "inimese" käitumist oli vöimatu loota ja matsingi südames nad maha. Nii valus oli, kuid ei otsinud neid, ei uurinud, kus või mida mõtlevad oma eluga peale hakata.Vahel ilmusid miilitsa saatel ka koju .Iga telf.helina peale võpatasin,et kuhu pean kilekotiga järgi minema...siis ei olnud veel narkootikume,vene aeg oli, kuid krt.seda teab, mina ei tea nende röövlilugudest kindlasti 1/3-kkugi.
Ja alles 3-4 a. möödudes hakkasid tööl käima ja õhtukas edasi õppima. Aeg oli siis veidi teine, kuid "ülekasvamised" pea samad.Sellest pea 20-aastat juba, neil omal pered ja lapsed juba saamas 12-14a. Olen vahel küsinud,.et , mis juhtuks, kui teie sama saaksite?! Siis ütlevadki, et nemad vist ei jaksaks andeks anda oma lastele...
Oota see aeg ära, püüa muidugi rääkida ja ära usu, kui hakkab luulutama,et kodus" ahistatakse", ei lubata sõpradega välja jne., nagu minu omad "pihtisid" ja lohutajaid emasid oli , kes enda juurde öömajale lubasid.
Aga sul ei pruugi üldse asi nii hull olla, kui minul, see oli üks elulugu.
 
eed 27. juuni 2005, kl 10.51
ohh olin ise ka 15 samasugune...jõin ja laaberdasin kuni jaksasin,vanemad olid üli ranged,koduarestis pidevalt pikad vestlused mis on hea ,mis halb,nad tõesti pingutasid,aga minul möllas hormoon ja ma pidin ise teada saama mis on halb ,kõike omal nahal kogema.Ja kasvatus ei olnud väär,õde täpselt sama kasvatuse sai ja tema küll pudeli poole ei kiiganud ega öiseid hulkumisi ei korraldanud,lihtsalt iseloom mis arenes ei olnud nii metsik,ja ei nõudnud sellist hinda.
Samas nüüd täiskasvanuna tunnen teatavat piinlikkust kui sellele ajale tagasi mõtlen,aga vajalik see oli minu jaoks.Nüüd käin tööl ,suutsin lõpetada koolid ja umbes 17 aastaselt sai ka see prassimis aeg ümber.Tänan õnne et nii palju ennast hoida ikka mõistsin et endale last ei saanud oma puberteedi keskel.
Ema ei saa midagi siin teha ,mida rohkem piirad seda hullemaks asi läheb ,see on kohe päris kindel.Elust rääkida võiks aga küll,ja vältida kritiseerimist....lihtsalt rääkida oma mõtetest ja avada ka ennast ,sest mäletan kui ema ja isa eraldi mõlemad minuga silmast silma rahulikult rääkisid siis see jutt natuke jäi kripeldama ja mingi soov ja arusaamine teha asju paremini tekkisid.
 
peti 27. juuni 2005, kl 12.28
Mul 15-aastane poeg ja teeb ikka mõistusevastaseid tempe. Ei saa aru, mis nende hinges toimub. Kas on mõnda psühholoogi või kirjandust kust midagi lohutavat lugeda või abi saada
 
arvamus 27. juuni 2005, kl 12.43
Kuidas teil koduste eeskujudega on-kas laps on näinud,et te ise ka kodus alkoholi tarbite muul ajal kui sünnipäevad?

Teismeeas laste puhul on tihti määravaks see,millisesse seltskonda ta satub:
Kui satub laaberdajate seltsi,siis ei aita kodune manitsemine kopikatki,laps teeb seda,mis eakaaslastest sõbradki.
 
kahe teismelise ema 27. juuni 2005, kl 13.20
minu meelest on see kõige raskem aeg laste kasvatamisel! vahel on küll tunne, et lihtsalt enam närvid ei pea vastu. ei saa ju päris ükskõikselt ka suhtuda ja lihtsalt lasta asjadel minna. ikka üritad midagi enda arust paremini teha ja selgitusi jagada. selles eas on sõbrad kõige tähtsamad. minu praegu 16-aastasel tütrel tekkisid mõned aastad tagasi samad probleemid (oli siis 13!) - lasi ringi mingi kambaga, tekkisid jamad koolis ja politseis. kodus olid meil tõsised riiud, kuid väljaspool kodu üritasin ikka alati oma lapse kaitseks välja astuda ja teda igati toetada. sain aru, et see aeg on ka tema jaoks väga raske. läks paar aastat mööda ja tütrel tekkis õnneks oma boyfriend (väga korralik noormees) ja lõppes ka läbikäimine selle jubeda kambaga. nüüd on vanad probleemid ununenud, tütar igati korralik, alati annab teada, kuhu läheb ja mis teeb.
peamine on ikka omavaheline usaldus. räägi oma lapsele, mida sa tunned, mitte ära õienda niisama. ja ürita selgusele jõuda , mida tema tunneb. proovi kodust õhkkonda sättida nii, et lapsel oleks hea kodus olla. ja näita, et hoolid temast väga ja kardad tema pärast. eks see on pidev kompromisside tegemise aeg...
 
Kadi 27. juuni 2005, kl 13.39
Vot mina ei saa aru, kuidas saab 15 aastane midagi teha vanemate tahte vastaselt:S Olen mina olnud vist kõige mässumeelsem laps, keda mina tean, aga vot, kui ema ütles EI LÄHE, siis ma ei läinud. Eks läbudele mind ikka lubati jne, aga ema teadis alati KUS ma olen ja KELLEGA. Vanust nüüd 17.
 
kunaginme teismeline 27. juuni 2005, kl 15.02
mul oli teismeliseaeg selline,et kui ema midagi keelas,siis andsin talle peksa(kui isa parajasti kodus polnud)
 
karm ema 27. juuni 2005, kl 15.59
Oma lastele olin üsna karm ja nõudlik ema,alati pidin teadma kus keegi on ja luba küsimata ei tohtinud välja minna,üsna tihedalt panin ka rakkesse s.o oli vaja tööd teha küll aiamaal-kartulimaal ja ka loomad talitada,lambad sead kanad ja võtsin endale töö juurde appi.Nii olid kogu aeg silma all ja õppisid ka tööd tegema ja mul polnud muret et ei tea kus on ja mida teevad,kohe väiksest peale olid harjunud nii,et ilma luba küsimata-ütlemata kuhugile minna ei tohi.eks muidugi olid sõpradega ka,neid polnud palju aga see eest sellised kes on jäänud headeks sõpradeks praegugi.Nii oli sisse harjunud ja nüüdki,kui elavad mujal ja on üle 20a vanad ja kui siis koju tulevad ja siin välja lähevad ikka ütlevad kuhu ja kui kauaks umbes,kuigi nagu pole kohustatud sea ütlema aga mul on küll hea meel et nad seda teevad ja tean siis mis ajaks söök teha vms.Ka on poisid töökad,ei suitseta ega joo.Vanemal (26a) kodune elu ka korras oskas ka tööka naise valida ja ilus vaadata,kui kodu puhas-korras,saavad hästi läbi ja kumbki pole selline jooksik,et ei tea kus käib ja millal tuleb.Arvan küll,et kord tuleb sisse harjutada (seda ei saa muidugi vaid käskude-keeldudega aga seadsin asjad nii,et mul oli abi vaja ja kui juba palju koos olime,siis iseenesest läks nii,et sai igasugu ilma asju arutada juba üsna noorelt ja seda mis hea mis halb.Nüüd kasvatan kasulapsi ja neilgi pea selline keerulisem aeg tulemas ja lausa kardan seda,sest pole ma ju neid maast-madalast kasvatanud ja ei ole enam sellist tööd,kus saaks lapsega koos olla ja kui neid kirju-abipalveid ja kommentaare siin loen,seda enam kardan,et oma lastega läks nii kergelt ja head suhted siiani,kas saan ka nendega samamoodi või tuleb nüüd need valud ka mul üle elada,mis oma lastega jäid olemata? Praegu on veel küll kõik OK aga mis saab aasta - kahe - kolme pärast? Aga eks ikka järjekindlus tuleb kasuks ja lapsel peavad mingid reeglid kehtima ja neist tuleb ka kinni pidada,siis on lihtsam endal ja lapsel ja need reeglid peavad kehtima juba väikselt.Lapse kasvades muidugi peavad laienema ka need piirid aga midagi peab kehtima jääma ikka selle ajani,kui laps täisealine ja tõesti oskab ÕIGEID otsuseid teha.
 
kunagine teismeline 27. juuni 2005, kl 16.56
karm ema,
Siis su lapsed olid loomult sellised malbed ja kuulekad.Iseloom on kaasa sündinud.Mina olin loomult mässumeelne ja kui ema küsis,et mis kell tuled,siis nähvasin vastu,et: mis vahet seal on,ma ei tea seda ju isegi.Ja mingitest keeldudest ei tahtnud kuuldagi,pidasin end juba teismelisena nii iseteadvaks ja täiskasvanuks,et saatsin põrgu igasugu keelud ja lihtsalt tõmbasin kodust minema.Ütlesin,et kui hakkate mölisema,siis ei tulegi tagasi.
 
aa 27. juuni 2005, kl 21.38
viga selles et vanemaid väga ei huvita(või pole neil aega) mis lapsed teevad seni kuni kõik ok.nüüd kui midagi juhtub kukutakse röökima ja koduarestitama.pööratakse laps enda vastu.sõnaga-saadakse omad vitsad.
loen seda siin oma 15 aastase plikaga koos.ta on õnnelik et temal pole mölisevaid vanemaid.me räägime hästi palju ja arutame kõiksugu maailmaasju..ega ta mõni pailaps ka pole.jõi mul jaaniõhtul näiteks veini käest ja järgmisel päeval oli kaks tundi kauem peol kui lubatud,aga ta teab oma piire ja ma usaldan teda.meil on koos lahe.
 
neiuke nooruke:) 27. juuni 2005, kl 22.47
ärge muretsege mul sama vana õde see ka suht möllutädi:D aga muidu suht okei, mõistus lapsel peas on siis lasta tal mõistusepiires omi pidusi pidada. aga jah kui ikka paha peal ja juba muud pahandused ja hinded all siis tuleb midagi ette võtta.
 
maris 28. juuni 2005, kl 15.07
Mäletan kui mu õde oli selles vanuses ja tegi samu trikke,aga kuskil 17-18 aastaselt tuli mõistus tagasi ...lõpetas ilusti keskkooli ja läks veel ülikooli.Nüüd on kõik korras, käib tööl,õpib ja naerab nende tegude üle ,mis siis tehtud sai..See aeg läheb mööda...Keelamistest ja muudest asjadest igatahes kasu ei olnud,sest kui välja ei lubatud läks ta välja salaja ja see oli veel hullem,sest siis ei teadnud üldse kus ta olla võib... Ürita olla mõistlik,kuigi see on kindlasti väga raske.
 
minu 28. juuni 2005, kl 20.29
piigad, nüüd üks siis saamas 16 ja teine saamas 18, möllasid ka.
Nüüd hakkab tasapisi vaibuma see pidudejada, muidugi suvi on selles suhtes suht paha aeg...Kannatust ja räägi lapsega, et sa lihtsalt pead teadma kellega ta on ja millal koju tuleb..
 
õudus 29. juuni 2005, kl 00.12
laps, 14, ronis 2x jummala vedelas olekus koju, esimene kord pidi õues isegi surnuks külmuma, täitsa segane, esimesel korral pidi isa ta praktiliselt ära tapma, õnn oli, et kodus olin, isa oli täitsa segane, peksis purupurjus last vastu pead, see vist ei tundnudki midagi, siis ronis laps vanni, siis isa käskis mul minna vaatama, kas ta ikka pea vee peal on, täitsa lõpp, teine kord oli ta jälle täis ja siis ma isale ei öelnudki, see ei saandki teada ja see oli kõige suurem karistus, sest ta teab, et see notiks ta nüüd konkreetselt maha, isa ise veel alkohoolik, megairw. Noh ja sestpeale laps kaine olnud, pole enam proovinudki.
 
to õudus 29. juuni 2005, kl 21.41
kas ta on su vend või poeg? su jutust ei saa aru, sest räägid isast, aga ütled laps. või ütledki oma mehe kohta isa. ja kui ta su mees on miks sa üldse temaga koos elad ???!!!
 
to to õudus 29. juuni 2005, kl 23.03
minu ema ütleb mu isa kohta näiteks vanamees.. mis seal imelikku on?
 
. 30. juuni 2005, kl 02.44
mina olen ka selline! :D
 
kannatav ema 17. juuli 2010, kl 02.12
olen 14 aastase poja ja 11 ja 9 aastase tütre ema,olen poja pärast mures et ta on hakanud alkoholi tarbima,mida teha,karistada pole mõtet sest nagunii aru pähe ei võta.Mis te arvate kas psühholoog aitab?
 
aga 17. juuli 2010, kl 07.45
õnneks on ta veel 15 aastane, võta kaasa ja vii psühhiaatri juurde, page ravile
 
tiiger 17. juuli 2010, kl 17.34
Kunagi oli siin teema lstest kes hommikust-õhtuni koolivaheaegadel ja nädalavahetustel teiste juures kolavad ja elavad. Kas te ei arva, et just neist lastest tulevadki sellised teismelised? Omal paar tuttavat laste, kelle emad hingavad kergendatult, kui laps kodust välja läheb. See on võib-olla paljude vanemate jaoks puhkus, kui ei pea kunagi lastega tegelema, aga nii ei saa ka tihedat ja usaldavat sidet tekkida. Ja seda ei maksa küll teistele emadele ette heita, et nad nendele hulkuritele mõistmist ja ulualust pakuvad. Et kui nad ei pakuks, siis tuleks lapsed koju või? Vaevalt küll, siis nad veedaks võib-olla oma öid hoopis kuskil kangialustes.
 
saage aru 20. juuli 2010, kl 22.02
teismeline ei ole inimene. Teismeline on POOLinimene. Ja nii ka temaga käituge.
 
keegi 21. juuli 2010, kl 08.21
karmema tubli . Mina ka oma lastele kuri peavad ütlema kuhu lähevad ja täpselt kodus olema .Ja pole siiani probleeme olnud ,lapsed tahavad ,et nendega räägitakse.Mul on nad nüüd 15a 17a ja juba nagu täiskasvanud ,mõistusega inimesed .peab rääkima tagajärgedest mis juhtub ,kui joovad jne.
 
tiiger 21. juuli 2010, kl 11.24
Söön oma sõnu! Ärge pakkuge hulkuritele varjupaika, sain oma vitsad juba kätte :(:
 
neiu 21. juuli 2010, kl 12.11
Olin isegi hiljuti 15 ning ning jõin ja mässasin mis hirmus. Asi lõppes sellega,et lahkusin koolist ja peatselt jäin ka rasedaks. Praegu sellel ajale tagasi mõeldes tunnen et sain palju kogemusi juurde ja tean nüüd mida ma elult tahan. Selliste inimeste poole enam ma isegi ei vaata ja kuigi jah üks sõbranna on jäänud endiseks sellest ajast ei vaata ma temapale hästi ning ei lähe iial temaga pidudele kaasa. Mind ei tõmba enam alkohol ja peod, olen täielikult pühendunud oma lapsele. Plaan on minna peatselt kooli ja tööle ja saan vaikselt nii oam elu korda.
ka mind karistati selle eest et laaberdasin ja ei lubatud välja,kuid ikka kuidagi hiilisin välja ja pigem see vanemate õiendamien tekitas nende vastu viha ja just nimelt tegin veel hullemini edasi oma tegusid. Mässumeelne noor olin. praegu mõtlen õudusega mis saab kui minu laps sama vanaks saab,kudi olen võtnud plaani olal temaga väga lähedane ja ka sõbra eest ning ehk see aitab et tema selliseks ei muutuks.
 
maa 23. juuli 2010, kl 06.53
aga see pidigi tänapäeval nii käima ju?:(
 
Kk 23. juuli 2010, kl 20.31
Kus need lapsed teil joomise jaoks raha võtavad? Ärge antke mingit raha neile. Ja kord peab olema karm!
Mina olin ka selline nagu olin, aga kui ema ja eriti veel isa ütled et EI LÄHE VÄLJA siis ma ei läinud ka. Austust peab olema oma vanemate vastu ja seda tuleb neile väiksest peale õpetada.

Praegu soovitaks mõne PÄDEVA psühholoogiga ühendust võtta ja nõu küsida. Rõhutan tõesti, et see oleks hea arst, sest lihtsalt mingit uina-muinat ei ole mõtet pubekale rääkida.
 
muri 23. juuli 2010, kl 22.25
aitab rääkimine ja enda eeskuju. Rääkimine ei aita kohe, selle mõju avaneb hiljem.

Mina oma lapsi hirmutasin ka veidi. Näiteks andsin teada, et varasurnud onu oli joodik, järelikult on meil geenides midagi ja alkoholiga peab meie peres olema ülimalt ettevaatlik. Lisaks ütlesin, et alkohol mõjutab tulevaste laste elu ja nii kaitsetutele olevustele ei tohiks ette mäkra mängida. Andsin nõu, et elus ei tohi olla enda vaenlane ja hävitusgeeniga. Ennast peab armastama, hoidma ja kaitsma ning keegi teine ei tee seda meie eest. Soovitasin mitte jääda sõltuvuste lõksu, et eluga kokku ei jookseks, vaid olla elus tark ja nutikas, jne.

Andsin praktilist nõu rajudeks pidudeks. Teismelised joovad rajult. Hoidku kangetest alkoholidest, ärgu kaotagu teadvuse üle kontrolli, kontrolligu olukordi ja ka teisi, ärgu tekitagu alkoholiga regulaarsust, ütlesin, et joovad õnnetud inimesed...jne

Need kõik on sõnad, aga ka sõnadel on ka oma mõju. Märkan kõiki joomisi, olen tähelepanelik ema. Uurin, mida jõi, räägin, räägin ja räägin. Seni on aidanud. Mõlemad üle 20.

Soovitan: mõtle oma poja üle. Miks ta on õnnetu? Miks alkohol paneb teda tundma end rohkem mehena? Miks ta vajab selliseid sõpru, kes hävitavad ennast...? Milline on tema maailm? Mks maailm on nii kitsas, et lõbu on seotud enda uimastamisega ja just selliste sõpradega? Proovi teda sealt paikkonnast ära saata. Mõtle välja talle parem variant, mõtle, mis teda huvitab. Maksa kinni ta lemmikspordiring, maksa kinni ta õpingud mujal riigis, kingi talle aega endaga koos mõnes välisriigis. Korja raha, laena, kerja, midaiganes. Ta on Sinu poeg ja ta ei tohi oma elu ära rikkuda. Tegutse! Ole vapper!
 
mmmmmöhhhh 24. juuli 2010, kl 12.23
kes kasvatas, kes andis eeskuju, kellel polnud lapse jaoks aega? Selle käest küsigi, mis teha?
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!