soovitage head juristi kes tegeleks abielu lahutuse teemadega.ette tänades

Kirjuta Trishile. Küll ta teab vähemalt kedagi soovitada.

Võid kirjutada küll.
Muidugi on paljud abielulahutused (sarnaselt enamike töövaidlustega) sellised, kus liiguvad küllaltki väikesed rahasummad ning kasulike tellimustega ülekoormatud juristid-advokaadid ei soovi nendega eriti tegelda (erandiks on siin vaid lahutused, kus jagatakse märkimisväärses summas ühisvara ning seetõttu on võimalus ka kopsakamat honorari nõuda).

Kuid teiselt poolt võetuna on perekonnaõigus suhteliselt hästi paigas (Perekonnaseadus jõustus 1995 ning dubleerib mitmeski küsimuses sovjetiaegset abielu- ja perekonnakoodeksit) ning paljudes küsimustes on välja kujunenud ulatuslik kohtupraktika koos Riigikohtu lahenditega, mistõttu on kohtuotsused suurel määral etteaimatavad ning (vähemalt kõrgemates kohtuinstantsides) altminekuid vähe.

Siiski võin väita, et perekonnaõiguses on paljud küsimused olnud (vaatamata lahutajate omavahelisele verivaenule) poolte kokkuleppel lahendatavad, ning kohtusse pöördumine tööb kaasa ilmset närvi- aja- ja rahakulu ning kõige rohkem võidab sellest asjaga tegelev jurist.

Kas faktiline abielu on n ü ü d s e s kohtupraktikas kujunenud ülimuslikuks seadusliku abielu üle?
Need, keda nõukaajal nimetati armukesteks, sohinaisteks on nüüd faktilised abikaasad? Salaarmukese kohtussetoomisel, kes valetab paralleelsete abielusuhete kohta mitmenaisepidajast mehega ja armukese kohtuniku sujektiivse hinnangu poolt faktiliseks abikaasaks ülendamise puhul võib seaduslik abikaasa oma ühisvara osast ilma jääda PS § 15 lg 1 järgi?
Seadus ei kaitse enam seaduslikku naist ja abieluvara pooleks jagamisele ei maksa enam loota?

Ka Pohlakute abieluvara jagamine on läinud vist Perekonnaseaduse § 15lg 1 peale so.abielusuhete lõppemine vara soetamise ajal ja ennastsalgaval paljulapselisel emal, kes lastele isegi kooliharidust andis, pole sel ajal vara kokku ajanud abikaasalt ilma kohtuta vist suurt midagi saada.
Oleks tõesti hea sel teemal arutleda avalikult, et oleks teada, milliseid fakte talletada, arvesse võtta, enne kui pöörduda tasulise advokaadi poole.

Faktid oleks sellised, et ärge fakkige pimedas ja teki all!

Pohlakutel võtmetunnistajaks majapidajanna, kes peab vande all ütlema, kas Aivaril oli asja naise magamistuppa või ei.Sellest oleneb abikaasa edasine majanduslik kindlustatus.

Taevake, ma olen oma lapsed nii eostanud, et keegi pole peale juhtunud.Ikka kah nii, et pimedas ja teki all.
Kuna Pohlakutel lapsed ka tunnistajateks, siis tuleks pere vanematele lastele lisaks koolile ka kodus perekonnaõpetuse ja sekskasvatuse näitlike õppetunde anda vä?
Muidu vanast peast paned hambad varna, tunnistajaid pole kuskilt võtta kui järsku vara jagamiseks läheb.

Aga Maire Aunaste on ise seadustest teadlik ja on ise endale advokaadiks.Voh, on kange naine!

"Faktiline abikaasa" esineb minu andmetel vaid kahes õigusaktis. Üheks on PANKROTISEADUS, mis määratleb ära füüsilisest isikust pankrotivõlglase lähikondsed ja milleks on lähisugulaste ning seadusliku abikaasa kõrval ka faktiline abikaasa ning teine õigusakt on VANGISTUSSEADUS, mis lubab pikaajalisele kokkusaamisele lähisugulaste ning seadusliku abikkasa kõrval ka faktilist abikaasat (tingimusel, et neil on kas ühised lapsed või ühine majapidamine)

Seevastu kehtiva perekonnaseaduse § 1 lg 2
https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=886937
ütleb sõnaselgelt, et õigusliku tähendusega on ainult see abielu, mille kohta on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt.

need ju kõik vanemaad naised.noorematel nüüd muid võimalusi kuidas juba enne kooselu sotid selgeks teha.siis polnud abieluvara lepingut, abikaasade kaasomandit ja maja, auto ja kõik suurem mammona mehe/perekonnapea nimel.

Nagu eelpool kirjutatud on ka minu arvates see PeS § 15 lg 1, mis määratleb ühisvara moodustamise lõppemise abielusuhete faktilise lõpuga mõnevõrra ebaõnnestunud ning annab mitmeid manipuleerimisvõimalusi. Võin ainult soovitada, et ennast diskrimineerituna tundev pool peab ilmutab suurt leidlikkust tõendite kogumiserl ning nende kohtule esitamisel (kohus seda ju omal algatusel tegema ei hakka).

Linnakohtunik K.J.näiteks nimetab kohtuotsuses(ei ole tegu PANKROTISEADUSE ega VANGISTUSEADUSEGA, vaid abieluvara jagamisega) faktiliseks abikaasaks mehe töökaaslast, kellega elati eraldi aadressidel, (peale tööd ruttas kumbki o m a kaetud laua, oma pere ja majapidamise juurde), faktiliste abikaasade ühine leibkond seisnes kontorilaualt kiiruga kohvikusaiakeste ja vahel ka sööklas supi söömisest,firmas olid kummalgi, kohtuniku poolt tituleeritud faktilisel abikaasal, oma aktsiad ja oma raha, sest lahutatud abielust lastega noor naispool ei soovinud olla elukaaslane vaid ainult vanema
keskeakriisis ettevõtliku ja targa mehe töökaaslane, kellega koos raha teenides kindlustada nii oma kui lahutatud abielust laste tulevik. Nn. faktiline abielu on viljatu.

Olles ise initsiatiivitu ja mitte ettevõtlik ja seetõttu oma mehe poolt lastega hüljatuna majandusraskustes, sai noor naine äripartneriks ilmselt "läbi voodi" ja et kesiste vaimsete võimetega, kuigi tubli töörügajana mitte kinga saada, tuli töökoha hoidmise nimel ilmselt ka kähkukaid teha. See omakorda tekitas vanemas mehes soovunelmaid, et nüüd on tegu uue abielusuhtega, mida ka kohtunik nimetas nende faktiliseks abielusuhteks ja mille tõttu seaduslik abikaasa jäi ilma oma poolest sel ajal ehitatud majast.

Kuigi seadusliku abikaasaga elati maja ehitamise ajal ühel aaadressil,koos alaealiste lastega oli ühine leibkond.Söödi mitte ainult poest ostetut, vaid selle kõrvale kasvatati ka ühiselt aiasaadusi ja koos tehti talvehoidiseid.Oli ühine majapidamine, ühine rahakott, kuhu ühiselt teeniti. Sealt võeti majapidamisraha, investeeriti, koolitati lapsi ja aidati kummagi vanemaid.Abikaasade vahel ei olnud perevägivalda, uste paugutamisi, nõude lõhkumist, vimma pidamist.Kõik eriarvamused said paarikümne minutiga konsensuse..Abielu lahutamisest ei olnud kunagi juttugi.Kui rääkida avameelselt abielust, siis intiimsuhetes ka mehe üha süvenevad potentsihäired ei olnud naisele probleemiks, et alustada lahutust. Mees ilmselt arvas, et noore naisega need probleemid kaovad. Aga nagu on öelnud tema raviarst dr. Rammul, et kes ei saa hakkama omavanuse abikaasaga, siis seda vähem saab hakkama noore naisega ja siisni ei ole noor naine tundnud huvi tema abikaasaks saamise vastu, sest tal pidi olema hoopis sobivaealine, kuigi samasugune "faktiline abikaasa".

Kohtunik aga kuulutas seaduslikud abielusuhted lõppenuks alates mehe ja ta äripartneri väidetavast abieluvälisest suhtest maja ehituse ajal, sest ilmselt on uue Perekonnaseaduse järgi või vähemalt kohtuniku otsuse põhjal siiski faktilised abielusuhted tähtsamad seaduslikest abielusuhetest.

Lugupeetud Trish!
Millised oleks siis näiteks selle juhuse puhul need LEIDLIKUD TÕENDID?
Oleks nii minul kui paljudel teistel õpetlik teada.

Teemaalgatajale
Võta sama jurist, kes praegu maadleb Pohlakute probleemiga.
Kui selle pähkli katki hammustab, on tubli.
Kui mõne hamba murrab, on sinu asja arutamiseks häid kogemusi talletanud.

Selle jaoks ongi kõrgemal seisvamad kohtud, et esimese astme kohtute arvukaid vigu parandada. Ametlikel andmetel tühistab või muudab Ringkonnakohus 54% (!) esimese astme tsiviilkohtute otsuseid (arvatakse, et tegelik väärotsuste % on ca 70 - kuid kaugeltki kõik ei kaeba ju raha või teadmiste puudusel edasi) ning Lp. K.J.-l on see % kuuldavasti üle keskmise.

Kahjuks pole Delfi naistelehe piiratud võimalusi kasutades siin mõtet mingit ülikooliloengut pidama hakata. Olen täpsemalt mõnedest nüanssidest kirjutanud netilehes http://www.sekretar.ee (sealt õigusnõuanne ning edasi perekonnaõigus) pikemaid ülevaateid, kuid tõsise mure korral on teil alati võimalus mulle kirjutada ning asja lähemaks arutamiseks aeg kinni panna. On ju iga juhtum piisavalt individuaalne ning mingit ühist retsepti siin välja pakkuda pole võimalik.

Riik ütleb:"Astuge seaduslikku abiellu."
Rahvas ütleb:"Ega abikaasa pole OMAND, et paber kinni hoiab."

Riik ütleb:"Aga abielus teil tekib OMAND ja riik kaitseb selle jagamisel seaduslikku abikaasat."
Rahvas ütleb:"Elame-näeme"(kuidas laheneb Pohlaku jt. lugu)

Ootan Riigikohtu otsust, kas asi võetakse arutusele või mitte. Kui jah, siis kasutan kindlasti võimalust Teie juures aeg kinni panna.

Tänan! Sain optimismi ja julgust juurde!

Kes teab, kas jurist Jaan TeDDer tegeleb ka abieluvara jagamise probleemidega?

Jaan Tedder rohkem nagu kriminaaladvokaat, kuid muidu asjalik mees.

https://www.denikin.ee

soovitan seda juristi