Probleem on selline, elan juba paar aastat koos mehega, kelle abielu on siiani lahutamata. Ütlen kohe, et minu pärast nad lahku ei läinud, mees kolis elamisest välja vanemate juurde. Mille taha tookord lahutus jäi, ma ei teagi, mind see lõpetamatus muidugi häirib aga ei taha ja ei oskagi eriti peale käia. Igal juhul mingil ajal kohtusime ja kolisime kokku. Sellest teada saades pööras naine täiesti ära, ei mingit lahutust, aeg-ajal helistab ja sõimab kõiki - meest, mind, mehe vanemaid, minu vanemaid jne.
Aga nüüd ongi probleem, meil pere suurenemas, vaja osta suurem elamine. Kas kellelgi on mingit nõu anda, kuidas vormistada korteriost nõnda, et ükskord lahutuse vormistades poleks naisel võimalik meie korterist midagi endale nõuda. Kas on üldse mingit varianti?

Ostad korteri enda nimele. kogu moos.

Ega mehe lahutamata naisel (juhul kui faktilised abielusuhted on lõppenud) polegi enam midagi nõuda, kuna ühisvara moodustamine ei lõpe mitte abielu juriidilise lahutamise vaid abieluSUHETE FAKTILISE LÕPUGA (st. lahkukolimise või eraldi majandamise algusega). Selline põhimõte on sõnaselgelt sätestatud Perekonnaseaduse §§-ides 15 lg 1 ning 18 lg 2.

Kuid siiski võib see kaasa tuua teatud probleeme (näiteks peab kohus hilisemas lahutusotsuses talle esitatud tõendite alusel tuvastama abieluSUHETE lõppemise aja jne), seega on suurema registrivara soetamise puhul otstarbekam ikkagi enne ära lahutada.

tegelt ei käi uue elamise ostmine päevapealt, seega las mees aga jookseb kohtusse dokumente lahutuseks sisse viima kui naine nõus pole, muidu saaks per büroos korda ajada asjad, ja küll kohus siis naise välja kutsub. Aga muidu jah võib teil hiljem jama tulla.......

Pane korter lapse nimele...ONGI LIHTNE LAHENDUS......Mina teeks küll nii...

Osta enda nimele. Normaalne oleks muidu osta kaasomandisse, aga mina sinu asemel abielus inimesega kaasomandit küll vormistada ei julgeks. Kui mees tahab kaasomandik olla, andku lahutushagi kohtusse. See on igatahes lihtsam kui pärast hakata kohtus tõestama, kes on või ei ole kaamel. Igasugune jutt, et teine pool "ei anna lahutust" on tänapäeva Eestis täielik jura. Lahutada saab ka ühe poole soovil.

kaasomanik, mitte kaasomandik :)

Ära lapse nimele osta, neid võib juurde tulla. :P

Kui selle endise naisega asju rahulikult ajada ei saa, siis peab mees andma kohtusse hagi abielulahutuse asjus. Põhjus on selgelt olemas - nende abielusuhe on võimatu, mehel uus pere.
Aga sel juhul arvestagu, et kui on eksnaisega lapsi, siis on elatiseküsimus üleval.
Pärast lahutust ostke kaasomandisse. Või abielluge ise ja ostke siis (suure tõenäosusega korra vastu pükse saanud mees naljalt ei abiellu).

Mõjuv põhjus see lahutus lõpuks ometi ära teha, kas pole?

Lapse nimele mitte mingil juhul, laps ei jää igavesti väikseks ja juriidiliselt teovõimetuks, hiljem hakkad temaga maid jagama (siinsamas üleval teema, kus kurdetakse, et ema kinkis maja, aga ise elab sees ega lase noortel toimetada).

Ütle mehele, et enne ei osta midagi, kui lahutusasjad joonde aetud. Vägisi ei saa Eesti Vabariigis kedagi abielus hoida, see on tõesti loll jutt, et naine ei anna lahutust, ju mees ei viitsi/taha ise asju ajada.

tüüpiline lugu, naine ei anna lahutust, loe sade MEES EI TAHA LAHUTUST.
Minul oli nii ja ka minu tuttavatel, sllepärast nad ei taha, et siis ei ole vaja uuesti abilelluda , enamik mehi uuesti abielluda aga ei soovi. Olen lahutatud, minu soovil, kuid mehe uus elukaaslaner seda ei tea, arvab ikka edasi, et mina ei taha lahutada. Pealegi ei rtaha mehed oma varandust jagada, ei ome eksnaisega , ega ka uue naisega. Lihtne ja kõik. Parem selliste meestege peret mitte luua, kes oma elu korraldada ei oska või ei taha.

korteri võid osta küll, aga ainult oma nimele

korter oma nimele:}}}}}}}}}

vabandust, väljend "...nimele" tõesti on tänapäevaks aegunud. Tuleb öelda, osta korter endale ja ainult endale. Kui ostad lahutamata mehega kahasse, on selle korteri 1/4 automaatselt mehe exnaise korter ja ära siis pane imeks kui leiad exnaise magamistoas norskamas või vannitoas nägu kreemitamas .Muide peab exnaine tulema ka notarisse ostu vormistama kaasa, aga sell evastu tal vast ei ole midagi kui 1/4 korterit niisama kingitakse

Loe eestpoolt kommentaare (Trishi oma) ning uuri perekonnaseadust; automaatselt pole siin midagi eksnaise oma ning ära lollita oma jutuga lihtsameelseid foorumikülastajaid.

parem karta kui kahetseda, proovi sa pärast tõestada, et sinu kooselu mehega on rohkem abielu, kui vana naine otsustab tõestama hakata ja toob eiteakes või mis tunnistajaid kohale. Keerutab väheke mehe ees saba ja meelitab voodisse ja kutsub sõbrannad tunnidama ja teeb kasvõi spermaanalüüsi. Ennegi tittesid armukestele tehtud, laps ei tõesta veel midagi. Mina ei riskiks, rääkigu trish mis tahab

Trish viitas õigetele seadusepunktidele, et ühisvara moodustamise lõpp-punkt on abielusuhete faktiline lõpp; juriidilise lahutuse aeg ei oma siin tähtsust. Seega ei kuulu mehe poolt praegu ostetav korter enam ühisvarasse. Samuti ei tekita arvatavalt mingeid raskusi vajadusel tõendada, et kumbki lahutamata abikaasadest elab juba pikemat aega eraldi ning omab uut elukaaslast.

Muidugi, uus korter tuleb osta (juhul kui elukaaslane ka oma rahalise panuse sinna sisse paneb) kaasomandisse (et ka elukaaslase varalised huvid kaitstud oleksid), kuid see, et mehe abikaasal pole asja kõnesolnud tehiolude juures mingit õiguslikku alust pärast lahkukolimist soetatud varast midagi nõuda on vist küll selge igale perekonnaõiguse kursuse läbinud üliõpilasele kes vaevub natukenegi perekonnaseadust uurima.

abielu faktiline lõpp on igale notarile tühi mula. Sa pead kinnisvaratehinguteks alati kaasas kandma oma abikaasat ja eksabikaasat ja lahutustunnistust ja minemuutmistunnustusi...
Igapäevane praktika on selline, et mehed ei tea isegi õieti millise naisega nad tahavad abielus olla, meelsasti oleks nad kõigiga. Mis garanteerib, et mingil hetkel ta ei otsusta jälle oma ametliku kaasa kasuks?

Teemaalgataja pidas siin silmas midagi muud. Muidugi ei ole notar vaidlusi lahendav organ, ning kui tekib küsimus teatud kinnisvara kuulumisest poolte lahus- või ühisvara hulka, nõuab notar vastavat kohtuotsust või kokkulepet ühisvara jagamise kohta.

Kuid kohtus on kohtunik jäigalt seotud eelosundatud PeS §-de 15 ning 18-ga ning TA EI SAA ÜHISVARASSE ARVATA PEALE ABIELUSUHETE LÕPPU ÜHE POLE POOLT SOETATUD VARA.

küll n-il on alles killud: spermaanalüüs!!! Huvitav, mis see lahusvarasse puutuma peaks ja miks sellist meditsiinilist toimingut käesoleval juhul üldse tegema peaks.

n = irma. Vaieldamatult.

Tänan nõuannete eest.
Tean, et lahutus oleks kõige parem variant. Aga nagu mehe ema käest kuulsin (mees ise ei taha oma naisest halba rääkida)on asi selles, et mees kardab peale lahutuse alustamist naisepoolset vaimset terrorit nende 16 aastasele pojale. Lootsime, et aja möödudes naine rahuneb ja võtab asja mõistusega aga ei. Mees hoolib oma pojast väga, kuid tema emaga lihtsalt ei suutnud koos elada. Eks ema hoolib ka lapsest aga kui ta endast nii välja läheb, nagu seda juhtub, siis näeb poiss ju seda kõrvalt ikkagi.
Oh, vaatame, mis edasi saab. Mingeid mõtteid ma siit igatahes sain.

mees saab liisinguga osta maja või korterit koos oma naisega.Notaris pannakse siis kirja täpsed asjaolud ning mida te sokite siin exnaistest, mehe lapsed on pärijad igal juhul, olenemata kellega nad elavad ning kas vanemad on lahutatud või mitte. Minu meelest siin enamik noori naisi, kes lähevad teisele ringile ja varanduse pärast muretsevad, unustavad ära, et lapsed on mehe vara pärijad igal juhul ning kui uus naine mehega abielus ei ole, võib ta jääda kunagi püksata, kui mehega midagi juhtub.
to timbulimbu, sinu jutt vaimsest terrorist lapse ema poolt 16 aastasele pojale näitab küll, et sa usud ikka tõega loba. Mees lihtsalt ei taha lahutada ja kõik. Miks ma räägin . olen ise sellise mehe naine, mees ei taha lahutada ja ka uue maja, mille ta ostis kodust ära minnes ning uue naisega elamiseks on meil koos ostetud, sest oleme abielus. Tegelikult ongi nali see, et vara on meil ühine ikka, mis sellest, et ta seal selle noore naisega elab. Mina ei saa sellest üldse aru. Pealegi, ta varjab üldse, et tal seal keegi elab , minu eest. Jutu järgi on meil lihtsalt abielupuhkus ja maja ostsime koos lihtsalt selleks , et mõlemal oleks oma kodu eraldi. Toonitan veel, ostu-müügi lepingu sõlmisin mina koos mehega, mitte tema uus elukaaslane. Vaadake ikka ette kulla noored naised.
Ise tead, mida usud, sest minul küll ei ole aimu, mida tema sellele noorele naisele kodus räägib. Tegelik pilt on selline, nagu ma kirjutasin.

16 aastane poiss on üsna suur juba, et osata ennast kaitsta! Isal tuleb vast esmalt temaga rääkida võimalikust tekkivast olukorrast ja sellest, kuidas sellest välja tulla.
Näikse, et rahulikult asju selle naisega ajada ei saa, seega ikkagi kohtusse.
Teine teema, miks see naine ikkagi nii keevaliselt reageerib? Mingid tunded on veel alles, ilmselt solvus sügavalt mehe peale. Võimalik, et naisel depressioon, aga mees ei mõistnud teda, ei pakkunud abi ja tuge? Selge see, et sellise inimesega on raske koos elada, mõistmist on vaja. Aga kindlasti ka enese eest seismist! Lahutus on vältimatu!!!

äkki oli selle mehe naisel hoopis elus tuge vaja, aga selle asemel , et toetada oma naist ja lapse ema, lasi mees hoopis jalga. Naistelt oodatakse, et nad toetaksid oma mehi,reeglina naised seda teevadki, aga , kui siis naine vajab toetus, lasevad mehed jalga. keskeas see nii ongi ja siis peavad naised üksi hakkma saama. Uskumatu, aga valdav on soovitus meestele . hätke oma naine naha ja lahutage. Mis aga selle naisega on juhtunud, äkki ta vajas oma mehe tuge, kas keegi teist on selle peale tulnud, et mees võiks hoopis selle asemel, et mööda ilma tuuselda, oma naise eest hoolitseda. Ei meestele on omane raskuste tekkides kodust jalga lasta ja siis koos uue naisega eelmisele perele vesi peale tõmmata. Eestlaslik. Äkki ei olnudki see eelmine naine mingi mõrd, äkki viis mehe käitumine ta endast välja, äkki on ka sinul uus naine selles osa, et see eelmine naine on tasakaalu kaotanud. Äkki olete te hoolimatud inimese vastu olnud. Kas keegi ñendest uutest naistest üldse nii ka suudab mõelda. Äkki on ka sellel pojal väga raske, et toime selle kõigega tulla, Teile uued naised läheb korda ainuklt teie enda materiaalne heaolu ja soov meest endale saada. Kas te samuti suhtuksite sllesse naisesse, kui ta oleks teie õde või ema või mõni teine lähedane, miks ollakse nii hoolimatud inimeste vastu, eelkõige kellegi eelmise partneri vastu. Ka eelmised elukaaslased on ainult inimesed ja samasugust kohtlemist väärt, kui kellegi sõber , ema , õde või vebad. Miks arvatakse, et mõnedesse inimestesse võib hoolimatult suhtuda, miks arvatakse, et see on lubatud, lihtsalt selle pärast, et keegi mees teile ütleb, et tema naine oli halb. Millise õigusega te otsustate inimese üle, teda lähe,at tundmata ja missuguse õigusega te käitute hoolimatult. Küsige endalt, kas te sooviksite olla samas olukorras, selle eelmise naise asemel.
P.S. ei ole eelmine naine, olen eelmise naise sõber ja tean, et ta on väga hooliv , tubli ja õiglane inimene. See, et inimene kriisiolukorras teie arvates õigesti ei käitu, ei tee temast veel halba inimest. Soovin südamest kõikidele exnaistele ttugevust kõigest välja tulla ning loodan siiralt, et uued naised ei peaks sellisesse olukorda sattuma. Sest mees nii exnaisel kui uuel naisel on ju seesama nig igas suhtes on oma osa ka mehel, ei maksa unustada.

küsin ühe küsimuse, kes ostab korteri, sina või mees. Kui mees , mida sina tahad, elad teise naise mehega. Küsiskin, kes sa oled, liignaine ?

Oi timbulimbu, ka see jutt, et eksnaine ära pöörab ja lapsed selle all kannatavad, on igivana demagoogiline nõks. Kui emme on närvihaige (ja ilmselgelt on, kui ta inimesi sõimukõnedega tülitab), siis on poiss seda juba niigi märganud ja võimalik ka, et selle all kannatanud. Mingi lahutuspaber ei muuda siin enam midagi. Võib-olla mõjub koguni rahustavalt, sest siis on üheselt selge, et mees on lõplikult läinud ja ei tasu enam tõmmelda. Inimesi ajavadki kõige rohkem närvi just need ebamäärased "pole liha ega kala" olukorrad.

Mis tehingusse puutub, siis ma küll ei kujuta ette, milline notar ei nõuaks lepingu vormistamisel lahutustunnistust või ametliku abikaasa allkirja, vaid aktsepteeriks lihtsalt kellegi juttu, et too elab faktiliselt lahus.

elu on selline, uued naised tahavad hirmsasti ja ruttu kohe mehega abielluda ja peret luua, MEHED EI TAHA ENNAST SIDUDA, ja siis hämavad. Tihti kuuldud lause meestelt( sellistelt just nagu sinu oma) ega ma loll ei ole, et veelkord abiellun, see on hämamine mehe poolt ja muud mitte midagi. Noh kuulsin veel päev enne , kui lõplikult teada sain, et mehel juba kooselu teises linnas ammu, et mina olen tema igavene naine ja ta ei jäta meid kunagi maha, kõik minu kahtlused on alusestud jne. Kõik need sõnad olid tühi mull. See, et sa rasedaks jäid, on loomulikult juhuslikult ja sa üldse ei plaaninud seda ja lomlikult sina ei suru korteri muretsemist peale ja loomulikult ei ole sina süüdi jne jne
Ka lahutada ei tahtnu kuidagi, kuluaaridest kuulsin, et mina ei taha jne , ka see oli vale. Otsustuvõimetu mees , muud midagi, äkki ei tahagi veel vanu sildu põletada ja loodab, et saabub ime ning tema jaoks ebamugav olukord kahe naise näol ,, laheneb iseenesest. Miks kirjutan üsna kindla käega, sest sellises olukorras mina just olin, ainult oma naisena. Tema poolest oleks võinud siin ja seal heinakuhjas käimine kestma jäädagi. Ei ole mõtet kogu süüd exnaise peale ajada ja veel vähem uskuda, et kogu uba on selles, et ikka etteteadmata hirm, mida exnaine teeb jne. Olen nüüd lahutatud ja ikka käib üks kammajaa, et mida ikka mina teen ja mida mina räägin jne, nad ei suuda korralikult oma elu elada, pidev arutamine minu teemadel. Issand küll. ärge ise elage oma elu keeruliseks, kinnitan: et olen asjade käiguga igati rahul, elan täisväärtuslikku elu, mina ei huvitu sellest mida nemad mõtlevad või teevad, saaksid nüüd ise ka sellest ükskord üle, et mina ei ole nende elus probleem, probleem on neil endal. Aga ei, ikka vahva, kui endaprobleemid saab lükata kõik mingi exnaise pelae: ikka keegi teine on süüdi, segab ja ei tea , mida teeb. Kui kaks inimest on õnnelikult kokku saanud , ei tohiks ületamatu olla kõikide probleemide lahendamine täiskasvanud inimeste kombel.

Täpsustan üht-teist, kuna tundub, et osad siinolijad ei saa perekonnaseaduse sisust ja mõttest õieti aru.

1) Notarit huvitab kinnisvaratehingu vormistamisel isiku perekonnaseis vaid siis, kui tegemist on kinnisvara võõrandamise või pantimisega. Kinnisvara ostu puhul, juhul kui seda tehakse omavahendite arvel, ei puutu ostja perekonnaseis asja.

2) Ostja perekonnaseis on oluline veel ka siis, kui kinnisvara ostetakse laenu või liisinguga ning teine abikaasa osaleb tehingus kaaslaenusaajana.

3) Kinnisvara müügi- või pantimise puhul (juhul kui see on tehtud formaalselt kehtiva abielu jooksul) nõuab notar (kes pole vaidlusi lahendav organ) loomulikult abikaasa nõusolekut ning kui seda pole võimalik läbirääkimiste teel saada või ühisvara poolte kokkuleppel jagada on kohtuskäik ühisvara jagamiseks paratamatu. Kohus on aga kõige otsesemalt seotud eelosundatud Perekonnaseaduse §§-de 15 ning 18 sisu ja mõttega ning tal puudub alus pärast abieluSUHETE lõppemist poolte soetatud vara ühisvarasse liita.

Seega seonduvad enamike eelpoolkirjutajate tõstatatud probleemid kinnisvara müügitehingute notariaalse vormistamisega aga mitte ühis- ja lahusvara koosseisu kindlaksmääramisega. Milline vara on ühis-, milline lahusvara - sellele on eelpool antud selge vastus ning näidatud ära ka seadusest tulenev alus.

miks siis oli vajalik minu osalus ostu vormistamisel, kui ma oma mehega enam koos ei ela aga abielus olen küll.