Kui kalgid võivad inimesed küll olla!!!Lolli mängimine surnuaial, tule taevas appi.Masendav.
Ka minu tütar sündis vaiksena, st. suri enne sündi, täitsa õigel ajal, 38. nädalal.Kuidas saab keegi öelda, et ta polegi elanud?Kõik need 9 kuud elas ta , küll minus ja minuga,ma tundsin teda ja ta liigutusi, ma rääkisin temaga , laulsin talle, mõtlesin temast.Ta oli ju päriselt olemas!Kuidas saab öelda, et ta polegi olemas olnud?See, et teised teda näha ja temaga tuttavaks saada ei jõudnud, ei tähenda , et teda olnud pole?Kuidas saab keegi öelda, üldse mõeldagi, et surnult sündinud laps pole inimene olnudki?!Et teda nagu ei tohikski matta ega leinata?Uskumatu...
Loomulikult panime tütrekesele ka nime ja matsime ta kalmistule meie pere hauaplatsile.Ka pilt temast on olemas.Ka teised lapsed teavad, et neil on üks õde veel-küll mitte siin maailmas, aga kuskil siiski .Ja mina olen ikka kolme, mitte kahe lapse ema.
Sellest on nüüdseks möödas 12 aastat, aga jõulude ajal, hingedepäeval, tütre sünnipäeval, surnuaiapühal käime ja paneme ikka talle küünla.Ega see, et tema elu nii üürikeseks jäi vähenda meie armastust tema, meie oma lapse vastu?Aga eks seda ongi raske mõista neil, kes ise pole pidanud seda läbi elama.Mäletan , et lausa füüsiliselt tegi haiget see igatsus tema järele -ja mäletan ka oma pisut imestunud , nagu kohati kõrvalseisja mõtteid, et kuidas on võimalik nii väga puudust tunda sellestinimesest, keda ju õieti siin meiega olnudki pole.
Teemaalgataja, Su ema on ilmselt seda tüüpi inimene, kellel nö.raskete teemadega (mida ju ühe pisikese , ka ülipisikese inimese surm on) tegelemine on keeruline, ta ei tea, kuidas sellesse suhtuda, kuidas sind lohutada (oma lapsi on ju ikka väga raske kurvana näha, olgu nad nii vanad, kui tahes) - järelikult on parem seda tõrjuda, kustutada, mitte mäletada.See on tema viis asjaga toime tulla.Loomulikult said Sa haiget sellest, aga Sinu õigus on elus toimetada ikka oma tunneta ja vajaduste kohaselt.Siia kuulub ka oma sündimata lapse leinamine, tema mäletamine ja mälestamine, täpselt nii palju ja sel moel, nagu Sina tunned!