to n: Ei ole mees pakkunud, et maksab selle reisi tervenisti kinni. Minu hädakisa peale ütles, et aitaks mind selle maksmisega. Aga see on jah nii umbmäärane jutt.
Ega ei olegi siin praegu midagi pikalt arutada, eks õhtul kodus räägime asja selgeks...

kuidas pere rahaasjad korraldatud on ei sõltu küll nüüd sellest kas ollakse ametlikult abielus või mitte. Ja minu jaoks ei ole üldse imelik, et mehe ja naise raha eraldi arvetel on.Meil 10a kooselu ja sellest 5a abielu aga ma ikka ei taha ühist arvet.Kasvõi sellepärast, et ei ole ju vaja teisel kopikapealt teada, mida ja kuipalju teine ostab.Kui suuremaid asju ostame, siis maksab see, kellel parasjagu rohkem raha arvel on.Ja maksud on ära jagatud.

Aga sinu reisi puhul näeksin ainuvõimaliku lahendusena, et rahulikult räägid temaga, et sa ei saa nii suurt summat reisi peale kulutada.Ja jumala eest ära jää ootama, et ehk ta sai aru, mis sa solvumishoos välja prahvatasid.Meestele tuleb sellised asjad põhjalikult lahti seletada.

-tegelikult lähevad kulud ühisest eelarvest, sest elatakse ju tegelikult koos ja kulutatakse elu peale ka koos-

Siin paned ikka täiega mööda! Ühist eelarvet kui sellist ei eksisteeri paljudel paaridel!! Kummalgi on oma palk, kumbki ostab ise oma asjad(oma auto, oma arvuti, oma riided, oma söögi) ja ainult korterikulud on ühised tihti-üks annab oma osa kommunaalmakseteks kui pole kaasomandisse osteud. Kõik muu- igaüks kulutab erinevalt nii söögi, riiete kui muu osas vastavalt harjumusele, iseloomule.

Mina küll sellest jutust välja ei lugenud, et mees kategooriliselt nõuab poole reisiraha väljamaksmist. Kui ta ütles, et aitab rahaliselt, siis tõenäoliselt mõtleski seda, et naine maksab nii palju kui tal võimalik on, ja mees maksab ülejäänu. Minu meelest täiesti mõistlik ettepanek. Ma ei saagi aru, mille peale sa solvusid. Kas sulle käib au pihta, et mees maksab rohkem kui poole või oled pettunud, et mees ei tee kogu reisi välja? Viimasest sõnavõtust kumab justkui läbi see teine variant. Et jutt ei oleks umbmäärane, ütle talle konkreetne summa, mida sina reisi heaks välja panna saad, ja las ta siis ise otsustab, kas suudab ülejäänu maksta. Lihtne ju.

Mitte mina ei solvunud, vaid tema solvus selle peale, et minu pärast jääks nagu puhkus ära, sest mul pole raha, et teisele poole maakera kolmeks nädalaks sõita.
Loomulikult ma ei oota, et tema mulle nii kalli reisi lihtsalt välja teeks - mina pakkusin välja, et lähme kuskile lähemale, aga see talle ei sobi.
Ja ma ei ole kaa nii uhke, et ei laseks põhimõtte pärast selle maksmisega end aidata... Asi algaski sellest, et tema lihtsalt solvus, nagu ma ajaks mingit jonni siin selle jutuga, et reis on kallis - ma läheks hea meelega, kui see raha olemas oleks, aga ei ole.
Ja nagu ma juba enne ütlesin: eks üritan õhtul asjad selgeks rääkida.

õnnelikult abielus tekib siinseid arvamusi lugedes õudustunne. Meie peres küll on mõlemal oma teenistus, sissetulek, kuid kokku lepitud mis koos ja mis eraldi.

Loen suu ja silmad pärani ja mõtlen, et kas meie oleme imelikud või kirjutavad ainult need siin kes tunnevad ennast puudutatuna.

Meil on ühine rahakott. Pangakontod on mõlemal oma, ühist ei ole, aga eelarve on perel ühine. Ei ole ikka nii, et igaüks "ostab oma asjad ise". Kui räägime maksmisest, siis jah, minu arvelt läheb maha selle auto maks millega mina sõidan, aga auto ostsime koos - rääkisime läbi, valisime ühiselt sobiva nii hinna kui muude omaduste suhtes. Sama tegime mehe autoga. Minu jaoks on see KOOS ostmine. Ega selleks ei pea siis olema ühine pangaarve, et olla teadlik palju peres raha on.
Ma ei osta üksi egoistlikult sellist asja, mille eest maksime tekitaks pere eelarvesse liiga suure augu, sest kes selle siis kinni topib??

Loomulikult ostan mina omale riideid siis kui midagi tahan ja ka mees teeb oma kulutusi, aga me mõlemad oleme iga kell teadlikud pere üldisest rahalisest olukorrast ja teame palju on võimalik kulutada ilma, et midagi maksmata jääks või probleeme tekiks.

heldeke
ka mina loen suu ja silmad pârani
mis te siis teete, kui teil lapsed tulevad?
vôi mis siis saab kui üks teist âkki haigeks jäâks?
vôi siis mis teete, kui asi pole puhkusereisis vaid tuleb ühe osapoole ema vôi isa kallile ravile saata?

Minu mehel on sel juhul meeletu koorem hingel.Abielus juba 25 aastat ja tema ostab mulle alates tampoonidest kuni kaatri bensiinini ja kõik ms sinna vahele mahub. Ahjaa, mulle maksab palka ka.

Nendele kahele, kes vahepeal huvi tundsid

Autor: to arusaamatu
Aeg: 02-06-07 15:51

Autor: arusaamatule
Aeg: 02-06-07 15:53


Mina ise ei teinud ettepanekut mehele, et ta oma konto jaoks mulle kaardi teeks. Ja ausalt öeldes oli selline usaldus alguses mulle kõhedusttekitav.
Meie perele on raha nagu käibevahend, mille pärast pead ei valutata. Mõni kuu teenin mina tunduvalt rohkem kui mees, teine kuu on tema palk suurem.Ei karda kumbki, et äkki keegi on maksnud mõni tuhat rohkem. Ausalt öeldes ei oska seda ka praegu ennustada. See võin olla vabalt mina, või hoopis mees.
Milleks arvestada üldse kumb rohkem panustab? (Seda loomulikult juhul kui mõlemad on võrdselt hea sissetulekuga, ei pea silmas peresid kus naine teenib 2000.- ja mees 40 000.-.)

mulle paistab, et me olemegi juba 5 rikkama riigi hulgas või veel palju eespool: raha on käibevahend, mille pärast pead ei valutata.....kes tahab võtab palju tahab pere rahakotist.....mees ostab juba 25 aastat bensiini minu kiirkaatrile........
teemaalgataja on ikka õuuunsalt vaese mehe otsa kukkunud, kes ei jõua 4 korda aastas naist teisele poole maakeragi viia. Kui enamus käivad iga nädalavahetus kuu peal puhkamas... peredega!!

mhh, minu meelest miks peaks mees mingi kehvema reisiga rahul olema? ehk tal egiptused- kanaarid pinget ei paku.
loomulikult, kui tahab sind kaasa- ütledki, et vajad tema abi ja kui mitte, siis planeerite tulevasi puhkusi(st elu) eraldi. mott. kui nii enda rahakoti peal tahad hakkama saada, siis võid kindekl olla, et lapse saanmisel oled vaid emapalga aeg kodus ja väga kiiresti puksitakse sind tööle ja heidetakse ette, et tema ei saa endale harjumusväärset elu elada.

no, mis on puhkuse eesmärk- kas veeta koos mõnusalt aega ja lõõgastuda, või saada võimalikult eksootiline puhkus, kasvõi ilma kaaslaseta.
Kui mees siiski eelistab puhata koos sinuga, siis leiab ta selleks ka võimaluse. (räägi temaga rahulikult ja arvutage koos välja summa, palju saaksid sina puhkuse eest maksta ehk sinu panus. edasi on juba mehe otsustada- kas mees paneb puuduoleva summa ise lisaks ja lähete koos tema valitud reisile, või valite mõne odavama puhkusevariandi, mis mõlemi rahakotiga klapib. Või.. lähete eraldi, kuna tema jaoks pole sinuga koos puhkamine esmatähtis vaid on soov saada just sinna teisele poole maamuna. Omamoodi ju mõistetav...)

Kohe vastik lugeda. Elan koos siis kellega...? Et kui mees teenib rohkem, käime erinevates kohtades söömas ka või? Mees magab voodis kuna mina pole oma poole eest veel maksnud...
Täitsa nõme lausa kui ostetakse asju ka nii, et kui lahku minnakse siis on see sinu oma... Mis tähendab sinu minu meie? Kõik mis MINUL on, on ka TEMA oma. Jumal, ei taha kohe mõeldagi kui tööst ilma jääd. Mis siis saab? JAMA ja NÕME mees sul, sorry!
Kohe vihaseks sain sellise jutu peale.
Inimesed kolivad kokku eelkõige armastusest. Kes abielus on teavad täpselt neid sõnu ... Olgem toeks teineteisele tema muredes ja rõõmudes!!!
Kõike head sulle!

ennustan lahkuminekut selle paari puhul, mingist kestvast kooselust küll juttu ei saa olla. Kui on peres laps või tõesti keegi kaotab töö või haigestub, mis siis saab? Kas teine pool jääb nälga või peab välja kolima. Lapse puhul on ju vaja pidevalt teha kulutusi, kas need jagatakse ka sendi pealt pooleks? Mis elu see niisugune on - elu nagu äritehing, minu kulud, sinu kulud ja kriips alla !!!! Mis võiks see paar siis öelga veel selle kohta, et minu mees on mulle kaks suurt reisi välja tenud ning ise koju jäänud, kuna ei armasta reisida? Ja ma olen täiesti rahuliku südametunnistusega need vstu võtnud, kuna meie peres et käi tunnete arvestust raha järgi... Kahju on kirjutajast tõesõna!

nüüd juba uus päev pooles tuuris

mis sai siis eile õhtul rääkimise tulemusena?

marge: Ei saa pärist täpselt aru, kas sa räägid minust? Loe sel juhul teema uuesti läbi - me ei jaga igat summat sendi pealt pooleks, ja umbes aasta tagasi oli selline periood, kus minul tööd ei olnud mõnda aega ja mees toetas igati (ka rahaliselt).


aga kadrile: Ei ole veel tulemust. Mees jõudis koju üsna hilja ja siis ei hakanud ma enam teemat üles võtma, aga eks seda tuleb ikka varsti teha... (kas nüüd tulevad kommantaarid, et raudselt mees veel petab kah?)

ah jaa lisan veel ennustuseks, kui su mees peaks järsku ühel päeval kohtama rikkamat, ehk rohkem teenivamat naist, mis siis saaks, arvatavasti väike ärimaiguline vahetus, silmaspidades oma heaolu?! Hoidku jumal niisuguse kooselu eest, parem olla üksinda kui nii alandavas suhtes!

vastuseks teemalagatajale.
Kahjuks jäi su postitusest tõesti mulje, et probleem ongi just raha võrdses jagamises. Milles on siis asi, sa ütled talle ,et ei saa nii kallile reisile oma rahade eest minna, kui soovib et sa kaasa tuled maksku ise või jääd sa koju, või minge lähemale kusagile. Kui ta toetas sind igati rahaliselt kui olid kodus, siis ei tohiks see olla ju väga vastuvõetamatu ka praegu?

Teil on ikka äärmusest äärmusesse. Üks ei panusta sentigi elamisse- las mees maksab, tal 5x kõrgem palk, loeb siit foorumist aeg-ajalt välja.
Teine (sina) jälle tahab liiga ametlikult asja ajada. Võta see kuldne kesktee. Mees teab, et sa ikka tema seljas liugulaskja ei ole, panustad ka eelamisse maksete näol- see on tähtis. ja kui lapsed tulevad, siis panustad samamoodi.
Reisid kui sellised võiks olla ikka ühisest katlast (noh, üks teeb siis armsamale "välja") ja koos planeeritud ja teine tagasi ei nõua raha. Praegu tundub, et mees otsustab ja sina vaevad oma nukrat pead maksmistega. Mis peretunne see selline on?

Teate, ausalt mul on selline tunne, et mees on nagu väsinud sellest, et minul pidevalt piisavalt raha ei ole ja tema peab toetama. Kurb, aga võibolla tõesti ei ole meil tulevikku, kui see, et me võrdselt ei teeni, probleeme hakkab tekitama (ja juba tekitab ju..).
Ah, ega ma ei looda siit nüüd ainuõiget lahendust leida - eks hakkavad tulema kommentaarid, et jäta kohe maha! Aga kui iga probleemi pärast kohe oma mees/naine maha jätta, siis ma kardan, et ei leia kunagi inimest, kellega lõpuni kokku jääda..

Perekonnas toetataksegi teineteist pidevalt. Ka rahaliselt. Vabandust, aga mulle tundub selline rahajagamine ja pidev arvestus tõesti napakas. Eriti tipp oleks see, kui oma mehe käest laenu veel peaks võtma. Vaat see on juba "perekond"! Ja tõesti, keegi vist eespool ka mainis, et kui näiteks juhtub su perekonnas (mõtlen siin lähemaid sugulasi) midagi, mis vajab kiiret rahalist väljaminekut, kas mees siis ei aitagi?

"vôi siis mis teete, kui asi pole puhkusereisis vaid tuleb ühe osapoole ema vôi isa kallile ravile saata?"

See siis plekibki, kelle ema või isaga tegu on.Egas ma hakka ämma-äia ravikulusid oma taskust kinni maksma!!!??? Hullud inimesed.

No mina julgen tunnistada, et olen mehele raha laenanud sõna otseses mõttes.Mehe palgapäeval mees tagastab mulle laenatud summa. % küll ei võta nagu pank aga kui ma ikka enda raha välja annan, tahan pärast ikka sendipealt tagasi saada. Olgu see oma mees, oma ema või kes iganes.Raha on ülioluline.

Aga äkki on probleem selles, et sa oled veits liiga tundlik selles küsimuses? Mul kogemus ühe hea söbrannaga, kellel sissetulekud minust väiksemad ja suhted kiskusid pidevalt kiiva temapoolse pödemise pärast. Mina vötsin asja täiesti rahulikult ja realistlikult, kuid tema nägi tonti seal, kus seda töesti polnud. Kuid ka mulle käis asi (tema probleemitsemine) närvidele juba.
Räägi mehega ilusti asjad lahti! Kuidas tema seda reisi case'i ja üldse teie erinevaid sissetulekuid/vöimalusi näeb.

Autor: rahad eraldi
Aeg: 02-07-07 16:11

"vôi siis mis teete, kui asi pole puhkusereisis vaid tuleb ühe osapoole ema vôi isa kallile ravile saata?"

See siis plekibki, kelle ema või isaga tegu on.Egas ma hakka ämma-äia ravikulusid oma taskust kinni maksma!!!??? Hullud inimesed."

Aga kui mul/mehel enda rahast ei jätku ema/isa ravikulude kinnimaksmiseks?
Kui ollakse pere, siis on ämm-äi ka ju pereliige ja üksteise abistamise kohustus kehtib ka ämma-äia suhtes. Vähemalt normaalsetes peredes. Üldjuhul jah, olen nõus, et maksab see, kelle vanem on, aga kui ei jätku, tuleb teisel poolel ka oma panus anda. Igati inimlik oleks.

meie peres (või ehk ei sobigi nii öelda - suguvõsas, kooluses, karjas...milles iganes?) võetakse ka võlgu lastelt ja vanematelt ja meestelt ja naistelt ja makstakse tagasi. Ilma protsendita muidugi. Aga kallid ravikulud maksavad kinni ikka veresugulased. Mehelt võisin oma ema raviraha ainult laenata. Loogiline juuu, samuti ämma ravikuludeks, ma laenaks mehel kui vaja.
Ma kahtlustan, et need, kes siin ülbistevad oma ühiste põhjatute rahakottidega pole ise eriti olnud reaalse olukorra ees, et nüüd tuleb oma viimased sendid välja käia ämma raviks...

nüüd läksid sama mine all 2 eri kirjutajat...aga seda saab ilmselt ka teksi mõttest juba aru sry!

Naljatilgad ... kui oma abikaasalt raha laenata, siis tegelikult läheb see ju ikkagi pere eelarvest. See on lihtsalt enesepettus, et OK, laenan naiselt see kuu 1000.- ja järgmine kuu maksan talle tagasi.
Jah, oma ema ravikulud maksan mina oma sissetulekust küll, aga selle võrra saan vähem panustada ühistesse kulutustesse ja need katab siis mees.

meil on ka rahakotid eraldi ( koos 4 aastat,ei abielus) ja saan aru nendest,kes peavad eraldi. Võib olla on yhised rahakotid neil,kes on abielus.See on midagi muud.
Me laename vastastikku teineteiselt ja maksame tagasi.Vahel, väiksemaid summasid(300eek)ei maksa.
Mina teema algataja asemel ei läheks ikka reisile,kui raha pole, muidugi laenu kindalsti ei vötaks.Ytleks,et pole rahaliselt vöimalik.See on ju töesti kallis.Peaks tykk aega koguma ja ette arvestama pikemat sõitu.