kas teie vanemad aitavad teid, näiteks hoiavad vahel lapsi või toetavad rahaliselt või annavad talvekartuli vms.?
ei minu ega mu mehe vanemad pole elavate kirjas, nii et peame ise hakkama saama - kõige rohkem on kahju, et lastel pole vanavanemaid, kes vahel nendega tegeleksid - samas ühe sõbranna vanemad on nii vanad, et ei saa lapse hoidmisega hakkama ja teise sõbranna vanemad on jällegi nii nooruslikud, et elavad iseendale, reisivad ja samuti ei aita last hoida.

minu vanemad toetavad nii palju,et aitavad last hoida..rahaliselt ei toeta,pigem annan mina vahest oma emale raha.

Mis kuradi pärast peaksid nad sulle raha andma lg.K?

elavad vanemad kaugel ja lapsi hoida ei saa, aga nad annavad lastelastele raha.

Minu vanemad on ka nooruslikud, aga õe last aitavad nad alati hoida kui vaja. Kui õde reisima läks, siis ema võttis end isegi töölt vabaks, et last hoida:)...ise tahtis, keegi ei sundinud. Mul lapsi ei ole....aga nad hoiaksid ka minu last iga kell.
Ja rahaliselt ka toetavad ja see ei meeldi mulle eriti. Nad teavad me konto numbreid ja aegajalt kannavad sinna üllatusi peale või salaja panevad dressipluusi taskusse. Mul jättis mees mu just maha ja nüüd nagu eriti ema toetab, kuigi ma olen miljon korda öelnud, et palun ärge andke või kandke raha. Kardavad, et ma vist hakkama ei saa. Kuigi saan.

Minu ema elab meist pea 300 km eemal, ämm u 200km +vahel on meri. Seega mingist igapäevasest abist (lastehoidmine vms) pole juttugi. Ja teiseks ega ma seda vajagi.

Moose saame, kurke jms-vanaemade hoidistel on teine maitse kui muidu ;)

Ämm on raskel kujul südamehaige ja 75a vana, teda ma ei koormakski lapsehoidmisega.

Loomulikult ei aita nad mind rahaliselt, miks peaks? Minu pere ülalpidamine on minu ja abikaasa mure.

Aga teevad sünnipäevaks ja jõuluks kingitusi (meie neile ka), kui mandril oleme, käime neil külas, ööbime, vahel puhkame seal nädala jne.
Helistame.

Lastel on vanavanemad olemas ja kui kokku saame siis hoiavad-kallistavad-tegelevad.

Lapsi veel pole meil, keda hoida anda. Vanemad pensionärid ja tahavad juba lapselapsi. Annavad raha ka aeg-ajalt jah.
Noortel kulub seda niipalju laenude-liisingute tõttu.

Mehe-poolsed vanemad olid juba enne surnud, kui meil lapsed sündisid. Minu vanemad käivad tööl (linnainimesed) ja pole kunagi meie lapsi hoidnud. Viimastel aastatel on minu vanemad meid rahaliselt toetanud (sest müüsid ühe kinnistu maha ja sealt on meile raha andnud).

ise pidin oma vanemateta hakkama saama, kui enda lapsed kasvasid, sest vanemad surid üsna noorelt ja päris teineteise järel. Ämm oli selle eest super vanaema lastele, toetas alati ja kippus hinge tagant viimase ära andma.
Oma lapsi ikka toetan, raha jääb kuidagi lihtsalt üle nüüd, kui neid enam kodus pole ja nad tööinimesteks saanud, ka lapselaps olemas ja annan hea meelega emale hingamisruumi. Ootan juba kannatamatult, et lapselaps nii suur oleks, et endal tal jalad all, tahaks parki ja mere äärde ja metsa temaga ja hommikupannukaid talle teha.

Ei aita ja ei oota ka seda. Minu ema kasvatas meid vennaga üksi üles ja sellega tegi ta oma elutöö ära. Tegin õhtust tööd juba keskkooli ajal ja ülikooli astudes läksin ka kohe tööle, et ära elada. Mul oleks häbi raha või muud abi küsida, kuigi ema ise on väga hakkamas, sest nüüd on lõpuks ometi normaalse palgaga tööl.
Laps on tulemas, aga ei usu, et teda emale palju hoida annan, ema tervis pole just kõige parem ning venna pere juba niigi ekspluateerib teda. Ei saa ka neist aru, kes vinguvad, miks nende töötavad emad nädalavahetuseks lapsi enda juurde ei võta.

minu vanemad on üle 75 ja lapsed üle 20, seega vanavanemate rahaline abi läheb juba otse lastelaste kätte. et ikka vaja seda ja teist osta, elu kallis jne. lapsed ei taha enamasti raha vastu võtta, kuid siis kantakse otse panka. ja muidu oodatakse juba lapselapselapsi, keda hoida. meie peame ise hakkama saama ja oma vanemaid lisaks abistama.

minu vanemad aitavad igal moel.

...teen juttu. Mina kasvasin ilma vanavanemateta. Mu ema polnud kogenud, missugune peab vanaema olema. Kui ta lapselapsed veidi iseseisvamaks said ja tema juurde läksid, siis keeras mu ema lolliks. Milliseid tegusid tegi. Lausa uskumatu ... Ise ütles, et hoolitseb laste eest. Ta usub seda siiani. Vennad ka ahhetasid, missugune vanaema lastel on.
Sul ka puudub kahjuks vanaemakogemus. Annaks taevas, et Sinu tulevastel lastelastel oleks kena ja rõõmus vanaema. Sinna on palju aega, aga ehk vaatad sõprade vanaemasid ja saad kogemusi.
Lugupidamisega.....A.

kle too üksainuski näide, mida hullu see vanaema siis tegi? Hulk aega juba nuputan, et mida sellist saab vanaemana teha, et teised ahhetavad ümberringi, olgu pealegi, et otsest eeskuju pole vanaemana oma peres olnud.

Meil selline väga tore suguvõsa. Vanaema ja vanaisa varustavad kartulite ja muude juurikatega, me aitame neid kasvatada. Rahaliselt aitame ka. Oleme üksteisele käendajateks või aitame mingi suurema ostu puhul sissemakset teha.
Minu ema ja vanavaenamad aitavad ka lapsi hoida. Nad tegelikult ise tahavad ja lapsed naudivad ka nende seltskonda.
Ma ise alles tudeng ja rahaga priisata ei saa, seega mind toetatakse rahaliselt üsnagi palju, kuid vastutasuks aitan sugulasi muud moodi- rohida, värvida jne

Mina olen ikka aru saanud, et kõik mis teed teed endale, ka lapsed tehakse endale mitte vanematele.
Täiskasvanud inimesi ei pea aitama ja lapselaste hoidmine on vabatahe, kui on tahtmist siis hoian, kui ei ole ei hoia.
Olen üles kasvatanud viis last ja pole kunagi oma emale lapsi hoida viinud, kui ta ise tegi just ettepaneku, et lapsed võiks tema juurde minna, siis jah.

ja nüüd plaksutame Brigithale, kui kangelasemale! Seda tegelikult ju need 5-lapselised nõukaajal olidki. Ja tundub, et mõni jätkab samas vaimus:D

aplaus
OOt ja sinu kommentaari mõte oli?
Panid teemast mööda ka pealegi!
Igaühe oma probleem kes kui palju lapsi sünnitanud või sünnitab.

Loomulikult abistavad meie pere liikmed teineteist. Armastavad suhted ei sõltu ju ometi pereliikmete vanusest. Aga abi võib olla erinev - see ei ole alati rahaline. Inimesel on ikka päritolupere see, kellele alati saab loota. Omaloodud pere elu võib ka lörri minna,aga päritolupere jääb. Ja toetab alati.
Õudne on lugeda küsimust, et miks ema peaks oma last aitama, kui viimane on täiskasvanud. Ega ei peagi...aga see inimene ei ole vist kogenud armastust peres. Ja karta on, et ka tema oma täisealist last võõrastega võrdseks peab....

Jah, aitavad. Ma ikka üritan ise ka hakkama saada oma väheste võimalustega, aga vahel tuleb üht-teist vastu võtta. Lisaks on mul juba suured lapsed, kellele vanavanemad siis otse toetust jagavad.
Mina toetan neid muul viisil. Praegu põhiliselt asjaajamiste juures, pangaga sehkendamisel, kodutehnika juures valiku tegemisel jne. Muuga saavad nad praegu ise hakkama.
Praegu hoian vajadusel lapse koera.

mu meelest ka väga õige suhtumine sel Brighital. ega kogu küla pole kohustatud lapsi hoidma, kui keegi on nõuks endale lapsed teha.
ikka endale teedki ja ise pead arvestama sellega, et need on nüüd kogu eluks ja pead hakkama saama.

mõni tõesti elab nii nagu oleks ikka veel väike laps ise ning ämm ja ema peavad alati varnast võtta olema, kui last kuhugi vaja visata on ja ise kuhugi pidusse või reisile põrutada

abistavad, kuid omal tahtel. pakuvad ise ,et tulen hoian lapsi või too minu juurde - mul ongi üksinda igav.
või poetavad vahel ajalehe vahele ümbriku rahaga, kui peres raskem hetkel.

meie aitame ka - viime autoga arsti juurde, käime abiks talutöödel, puulõhkumisel-ladumisel, pesen aknaid, aitan suurpuhastust teha jne.

kõik on vastastikune, meil on traditsiooniline pere, kus hoitakse üksteist ja abistatakse, kui vajadus.

lapsed on armsad, aga lapselapsed veel armsamad, sest oskad neid hoopis targemini kasvatada ja õpetada. Rahaga aidatakse vastavalt, kellel parasjagu mingi suurem ost käsil ,või peresündmus, mis rohkem väljaminekuid nõuab.

Minu lapsel 1 vanaema aga see eest võin ausalt öelda, ilma temata poleks ma lapsehoidmise, töölkäimise jmt hakkama saanud. Rahaliselt ja asjadega ta meid ei aita ning õnneks pole vaja ka, kuid tänu teme viitsimisele lapsega tegeleda on lapsest kasvanud väga tark, asjalik ning positiivne plika.

olen väga õnnelik, et mul on selline ema ja lapsel selline vanaema.

Minu ema ka aegaajalt aitab, kuigi pean tunnistama, et ta on valmistanud mulle ka pettumuse, kuna kui sain lapsed lasteaeda siis rääkis suure suuga , et aitab kindlasti, et kord nädalas saaks lapsed kodus puhata, nüüd ei saa teda isegi abi paludes 1 kord kuus appi alati leiutab omale muid tegevusi või vabandusi ja seda ka vahel viimasel minutil , oleksin siis sellega osanud arvestada oleks elu teistmoodi korraldunud aga mis teha...eks elu õppetab ja edaspidi tean et tema peale lootma ei jäägi..kui käin neil külas siis vahel tegeleb lastelastega hoogsalt vahel on aga passiivne ei saagi aru, kas see tuleneb tal vanadusest või millest sellised kõikuvad meeleolud, ema on 50 + vana, ehk keegi oskab kommenteerida kas kellelgi on samamoodi olnud? olen koguni pisut mures ema vaimse tervise pärast vahel... rahalist abi sain kui olin noorem, nüüd seda enam pole olnud ja ei oota ka midagi eriti- saame ise hakkama. Toetavad sellega mis kodusaadustest pakkuda on nt kartul, õunad, küttepuud ja muu taoline mille eest olen tänulik. Aitan ema ka muudes asjaajamistes , ning vaadates ema pean kurvastusega tõdema et ta hakkab vanaks jääma ei näe temas seda vahvat elujõus ema enam kes kõike haldas ja igas asjas kaasa aitas :(

Tubli!
Üksteist aastat küsimusest möödas ja nüüd tibi suutis vastuse kirjutada.
Kindlasti teemaalgataja ootas seda ja loeb nüüd huviga.

salvavale madu-ussile.