ei anna midagi teha...olin ise 11 kui esimese suitsu ette panin. 16 aastaselt suitsetasin korralikult juba.. olin noor ja loll...nyyd kirun ja kahetsen kuid maha jätta ei suuda ja pole nii palju tahtejõudu...
mind poleks kyll kuidagi keelata saanud, kyll pandi koduaresti, anti vitsa, ja mida kõike veel kuid ei aidanud, tossan siiani ja ise veel naisterahvas...häbi on enda yle !!!

Loeksin huviga suitsetajate endi põhjendusi, et miks nad ikkagi suitsetavad? Olen märganud, et tihti keegi "sõber" õpetas neid, manipuleeris osavalt ja tihti lihtsalt pulli pärast, et oma võimet teisi mõjutada, proovida.
Eriti hinnatud on suitsud hullumajas patsientide seas.

muidugi ei saa 16-aastasel sabas käia ja valvata, aga
- kodus suitsetamise (ka rõdul ja aias) keelaks kategooriliselt!
- oma suhtumise sellesse, et laps suitsetab, teeksin väga üheselt selgeks.

Mingist usalduse reetmisest ja tasust pole küll vaja rääkida. Vaevalt oli teil kokkulepe, et laps saab hüvesid ainult siis, kui ei suitseta.

Jah, teismeeas on sõbrad olulisemad kui vanemad. See on loodusseadus, bioloogiliselt on ette nähtud, et inimene peaks selles vanuses end vanemate hoole alt välja murdma ja iseseisvat elu alustama. See, et inimene selles vanuses veel sotsiaalselt küps pole iseseisvat elu alustama, on juba tänapäeva ühiskonna viga. Oli minul selline iseseisvumisperiood ja olid sellised perioodid minu lastel. Samas üks sõbranna oli küll nii vanemate võimu all, abitu ja iseseisvusetu, et tema meiega kaasa ei läinud ei pidudele ega muudele üritustele, praegugi on ta veel vallaline vanapiiga vanemate käskida-keelata. Nii et kõrvalt vaadates on see mamma tissi alla jäämine ikka hullem variant kui iseseisvumine.
Minu üks poeg suitsetas kaks aastat seltskonna tõttu, siis leidis sama suitsetava pruudi ja siis äkki nad avastasid, et kahepeale kulub suitsule nii palju raha, et selle eest saaks juba korteri üürida. Jätsid päevapealt suitsetamise maha ja üürisidki. Nüüd juba kaks aastat õnnelikud mittesuitsetajatena omapead Tallinna kesklinnas üürikorteris. Mitte tipptasemel luksuskorteris, lihtsalt 2-toaline vanas majas, aga tudengitele õnne jaoks piisav.

Järelikult on arukas suitsetsmise kahjulikkus juba varem lapsele selgeks teha. Kui inimene juba vees uppumas on siis on hilja ujuma õppida. Nii ka suitsetamise ja teiste pahedega nagu alkohol ja narkots.

Korralikust perest pärit lapsed...no see on tõepoolest nali, vä? Või lapsevanema sinisilmne naiivsus tingitud asjaolust, et ta lihtsalt ei tea, mida ta laps väljaspool kodu tegelikult teeb. Kuskohast tulevad muidu need hästiriietatud, suure taskurahaga ülbikud suitsetavad ja ropendavad vägivaldsed noored tänavatel?! Aga teemaalgatajale toetuseks! Kodus suitsetada ei lubaks kusagil , taskuraha suuruse vaataks kriitilisema pilguga üle. Loodan, et see pubekaetapp saab tal varem või hiljem lõplikult läbitud. Kindlasti näitab head märki, et tüdruk nagu häbeneb ka, et sellega vahele jäi. Näägutamisel pole eriti mõtet, kasvatab okkaid ja lükkab teineteisest veelgi eemale. Ja võin sinu moraalseks toeks väita, et paljud mittesuitsetavate vanemate peredest pärit lapsed suitsetavad mingi perioodi. Minu tütar sai asjast üle kui kord raudtee tunnelis üks assoka välimusega naine temast möödus, suits suus:). See lõhnabukett oli ikka räige. Muide, ka meie viieliikmelises peres oli noorem tütar ainukene suitsetaja. Kannatust ja lapsevanemlikku arukust!

ma olen 16 ja suitsetan, suitsetaminsest on isegi siis raske loobuda kui oled näinud mis see sinuga teeb.
aga vahet pole? pole vaja hakkata talle mingit möla ajada- jäta maha rsk!
las ta teeb mida tahab ,kyll ta lõpuks aru saab.

Just. Ütle, et suitseta kodus, mitte nurgataga külapeal ainus tingimus köögis(rõdul)- kindlasti väikevennast eemal. Lubatud asi polegi ehk enam nii ihaldusväärne. :) Küll ta ise maha jätab, kui selleks on õige aeg.
Rääkida ja rääkida ja rääkida - see ei mõju.
Omad kogemused.
Alustasin suitsuga kui olin 11, lõpu tegin 22.

Kyll sellel lapsel ikka veab! Ema ostaks siis iga päev terve pakk! No see on kyll ikka unistus