"xa"

Kui on juba üritanud, siis tuleb ilmselt esmaabi anda ja arst kutsuda, kui räägib, siis ilmselt ei ole muud, kui tuleb kuulata ja vastu rääkida.

naised võivad lihtsalt lahmida, aga mehed tavaliselt niisama ei räägi - lõpuks teevadki... Soovitan nõu pidada näiteks psühholoogi- psühhiaatriga ( mine kas või ise üksinda ja aruta temaga oma mehe käitumist ). Ja füüsiliste hädadega pöördugu mees ikka oma perearsti poole - pane talle number kinni ja mine ise kaasa ( mehed ei viitsi arstide vahet joosta või siis kardavad arsti )Ja kuula teda ise ära , toeta oma meest, hooli temast ( ilmselt hoolidki ega sa muidu ei muretseks )

minu üks väga hea sõber räägib seda juttu juba mitu kuud. ma ei tea mida ma saaksin teha, sest ma ju ei saa võtta ja adopteerida teda?

ma olen sadu tunde rääkinud teemal, et äkki ikka tasub oodata, äkki läheb paremaks, äkki leiab elu armastuse (ta elab üksi, naisi on küll jalaga segada, aga see pole see) ja siis läheb kõik heaks jne

ma ei suuda talle midagi anda ega pakkuda, seda kommi - miks ta ei peaks end tapma. sest ma ise ka ei tea, miks ta ei peaks end tapma.
jah ta on ilus ja humoorikas ning intelligentne, kuid tal elus ei vea. teate küll neid, kel elus veab, isegi kui neile peaks maja otsa kukkuma, nad saavad sellest ikka mingi kasu?!?
aga temal ei vea. isegi kui talle ei kuku maja otsa. no ei vea. mitte kunagi.

ta ei ole psühhoosis ega mingi nutta karjuv depressiivik. ta on täie mõistuse juures ning vägagi eneseirooniline. ta teeb oma elu üle nalja, ta ei hala ning ei mangu abi nagu mingid jobud foorumites, kes tahavad vaid tähelepanu.
ta põhjendab täiesti kenasti ära, MIKS ta elul ei ole mõtet ja ma saan aru ta põhjendustest, sest tõesti - tegelikult mitte kellegi elul ei olegi mõtet.
eriti imeb elu siis, kui sulle on jagatud viletsad kaardid (no pole mingeid rikkaid vanemaid jne) ning sa ei viitsi rügada, vere maitse suus...

ma saan tast aru. mul on lihtslat egoistlik kadedus, kui ta end tapab. ilmselt seepärast ma teda moosingi, et ta seda ei teeks, sest ta meeldib mulle. ma tahaks teda hoida siin MINU ENDA jaoks. ma ei mõtle tegelikult tema peale, kui ma ütlen, et ära tee seda.
sest kui ma nii ütlen, siis ma ju ei anna talle mingit õlekõrt, mis teda õnnelikumaks teeks. ma lihtsalt ise klammerdun ning loodan, et äkki ta ikka ei tee seda..

aga vbl see inimene peaks minema mingiks ajaks näiteks mingisse kommuuni elama nt. Lilleoru. võibolla leiab sealt "uue hingamise"?

ehk peaks eelnevalt mõne arstiga nõu pidama, perearst? soovitaks jällegi doktor Jüri Ennetit, et mida teha sellise inimesega, kutsuda kiirabi, pöörduda valukabinetti?
Võib ju ka niisama tõesti rääkida, aga iial ei või teada. Samas tean ka kui piinarikkad on liigese/lihasevalud ja mitte keegi ei aita...

Tal võib väga äge reuma olla... Mul on olnud nii vägev reuma, et randmeliigese valude tõttu ei saa isegi täis veeklaasi tõsta. Võttis eluisu ära küll... 2kuud oli nii tugevat valu.

Igastahes on see kõik ravitav. Räägi mõne arstiga, mõne tuttava arstiga... las tuleb külla, muuseas tee juttu vms. Ma ei tea miks ta nii väga arste tõrjub. Nagu on shittasid autojuhte, on ka jamasid arste. Häid on ka. Päris tõsiselt...

vot sinu kiri ajas mind nutma..jah,hoolin kui väga veel,mees st.elukaaslane juba üle 50-ne,täiskasvanud lapsed,ja lapselapsed olemas.Saab ka töövõimetuspensioni,pluss palka.Vbl.tõesti,et elu on selline,ta ei näe midagi head sellest:raha kipub väheks jääma,tahaks uuemat autot,tahaks ehk olla täisväärtuslik,et ise kõike teha,aga tervis ei luba,ja kui kuskilt valutama hakkab,siis tahab noa endale sisse lüüa.Kurb!

eestisse on vaja eutonaasiat . muidu tuleb sõita sveitsi . köiega on vägagi valus .